Reede, juuli 18, 2025

Monthly Archives: juuni 2018

Vaasas sattusid lapsed D-vitamiini üledoosi tõttu haiglasse – LISAKS: Mis on D-vitamiin? Millistest allikatest D – vitamiini saab? Milline on D-vitamiini roll kehas?

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soomes Vaasa kandis on olnud mitu juhtumit, kus lapsele on antud D-vitamiini üledoos ja nad on sattunud haiglasse. Lastele on antud liiga palju D-vitamiini internetist tellitud tilkadena. Tegemist on teadaolevalt üksikjuhtumitega, mis on tulenenud lapsevanemate teadmatusest, vahendab Yle.

D-vitamiin on lastele ja noortele vajalik, aga selle üledoos võib põhjustada raskeid terviserikkeid kuni püsivate kahjustusteni. D-vitamiini üledoosi tagajärjel tõuseb vere kaltsiumisisaldus ja sel võivad olla ohtlikud tagajärjed.

Vaasa keskhaiglasse toodud patsientidel olid tõsised vaevused, aga püsivaid kahjustusi tõenäoliselt ei kaasnenud.

D-vitamiini manustamisel tuleb järgida antud soovitusi: see on 2 nädala kuni 23 kuu vanustel lastel 10 mikrogrammi ööpäevas ja 2-17-aastastel 7,5 mikrogrammi ööpäevas.

Need soovitused on antud põhjusega ja neid pole mõtet ületada. Samuti pole mõtet annustega katsetada. Vanemate teadlik D-vitamiini üleannustamine võib kaasa tuua kriminaalkaristuse. Vaasa juhtumite puhul kuritegu ei kahtlustata.

___________________________

Mis on D-vitamiin?
Kuigi nime järgi vitamiin, on D-vitamiini aktiivne vorm (kolekatsiferool) organismis tegelikult väga mitmekülgset toimet omav, kuni 3000-le erinevale organismi protsessile vajalik, hormoon. Kolekaltsiferoolid on rasvlahustuvad, sarnase ehitusega bioaktiivsed prohormoonid – kolekaltsiferool (vitamiin D3) ja ergokaltsiferool (vitamiin D2). D-vitamiini saame me näiteks loomsete produktidega, mille imendumine toimub passiivdifusioonina peensoolest. Imendunud vitamiin D viiakse maksa, kus tekib 25-hüdroksükolekaltsiferool, mis on vitamiin D ringlusvorm veres ja millest saab määrata D-vitamiini taset organismis. Nahas tekib UV kiirguse e. päikese toimel 7-dehüdrokolesteroolist kolekaltsiferool, mis viiakse samuti maksa. Neerudes muundub 25-hüdrokükolekaltsiferool kaltsitriooliks, mis on hormoon.

Millistest allikatest D – vitamiini saab?
D- vitamiin tekib organismis läbi naha päikese e. ultraviolettkiirguse (UVB) toimel. Eestis (59°N) on päike D-vitamiini allikana kättesaadav ainult suvekuudel, mistõttu on septembrist – maini vaja kindlasti leida endale D-vitamiini lisaallikas. Selleks sobib hästi toidulisandina D3-vitamiin, mis on D-vitamiini enam eelistatum ja tugevam vorm. Toiduga saab D-vitamiini piiratult. Peamisteks looduslikeks D-vitamiini allikateks on kalaõli, munakollane, või, maks ja pärm. D-vitamiini leiab ka mõnedes kunstlikult vitamiiniga rikastatud toiduainetes nagu piim, jogurt, kuid nende D-vitamiini osakaal toidus on äärmiselt tagasihoidlik.

Milline on D-vitamiini roll kehas?

D-vitamiinil on tähtis roll osaleda:
• kaltsiumi ja fosfori ainevahetuse regulatsioonis tagades tugevad luud ja hambad,
• immuunsüsteemi töös suurendades vastupanuvõimet infektsioonidele (kõik haigused näitavad, et kehas on põletik!!!),
• normaalse ainevahetuse, südametegevuse, stabiilse närvisüsteemi ning vererõhu säilitamises,
• lihaste sh südamelihase talitluses.

Põletike, kolesterooli ja D-vitamiini omavaheline seos
Peamiselt tekivad põletikud kehas stressist, pingest ja üleväsimusest. Põletike tekkega annab organism teada, et väsinud keha vajab puhkust ja rahu ning immuunsüsteem asub põletiku korral keha sisekeskkonna tasakaalu eest võitlusse. Kolesterool on tähtsaim keha põletikuvastane aine, mida maks toodab intensiivselt nii vaimse kui füüsilise pinge olukorras. Kolesteroolist hakkab organism tootma kõiki keha kaitseks vajalikke põletikuvastaseid hormoone sh D3¬vitamiini. D3-vitamiini puudusel tõuseb organismis kolesterooli tase, et intensiivistada D3 vitamiini sünteesi põletike elimineerimiseks.

Kellel on vitamiini puuduse risk suurim?
Kõrgeim D-vitamiini vaeguse risk on inimestel, kes tervislikel või muudel põhjustel liiguvad vähe väljas saamata nahale otsest päikest. Ohustatud on istuva eluviisiga, eakad ja liikumispuudega inimesed. Oluline on teada, et vananedes kahaneb D-vitamiini tootmisvõime organismis märkimisväärselt.

Milliseid haigusi D3 vitamiini vaegus võib põhjustada?
• luude hõrenemist (nt osteoporoos, rahhiit, skeleti deformatsioon),
• hammaste luukoe nõrgenemist (kaaries)
• lihaste (sh ka südamelihase) funktsiooni halvenemist (nt lihaskorseti nõrkus, lihaskrambid, –
jäikus ja -valu),
• erineva autoimmuunse geneesiga haigusi nagu I tüüpi diabeeti ja Sclerosis multiplex’i,
• postmenopausi, (nt varane üleminekuiga),
• toitainete imendumishäireid soolestikus.

 

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome raport: Eesti hakkab alates 2021. aastast Euroopa Liidule peale maksma

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Kui seni maksis Eesti Euroopa Liidu eelarvesse 1 euro ja sai sealt tagasi 4 eurot, siis alates 2021. aastast toetused järsult vähenevad ja Eesti hakkab Euroopa Liidule vähehaaval peale maksma. Seni on Euroopa Liidu toetused moodustanud Eesti eelarvest ligi 10 protsenti. Nüüd aga toetused vähenevad märkimisväärselt ELi järgmise eelarveperioodi jooksul. Eesti rahandusministeeriumi arvestuse kohaselt vähenevad toetused 40 protsendi võrra. Eesti muutub alates 2021. aastast vähehaaval saajast maksjaks, vahendab Soome saatkonna raportile viidates tallinna24.ee.

Tallinna Soome saatkonna majandusnõuniku Hannu Arhinmäki sõnul pole Eesti arvutustes võetud arvesse Brexiti mõju. Toetuste vähenemine mõjutab eriti Eesti sotsiaalsektorit, transpordi- ja infrastruktuuriprojekte ning ettevõtlustoetusi.

Seda, et Eesti tahab järgneval eelarveperioodil olla isemajandav, ehk hakkama saada ilma toetusteta, on välja öelnud ka peaminister Jüri Ratas. Ühtlasi ilmutas Ratas valmidust panustada Eesti poolt Euroopa Liidu eelarvesse rohkem kui varem.

Eesti majanduse seisu peegeldav sisemajanduse koguprodukt jõudis 2017. aastal 75 protsendini Euroopa Liidu vastavast näitajast, 75 protsenti on ühtlasi piir, kus toetused hakkavad järsult vähenema.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Tehnikaülikooli insenerid pakuvad lahendust sademevee süsteemide tõhustamiseks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Intensiivsete vihmade tulemusena on Eesti linnades sageli probleeme väiksemate või suuremate üleujutustega, näiteks Tartu Riia tänava raudteeviadukti alusel teel ning Tallinna Ülemiste ristmikul.

Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudis neil päevil kaitstud magistritöödes tõid noored insenerid välja lahenduse üleujutuste probleemile, rakendades nii passiivsed kui aktiivsed meetmeid. Nii kinnitavad magistritööde juhendajad vanemteadur Ivar Annus ja nooremteadur Nils Kändler.

Passiivseid meetmeid peab rakendama juba sademevee süsteemide planeerimisel. Värske magister Annika Krinpus peab äärmiselt oluliseks analüüsida süsteemi tervikuna. See tähendab, et uue hoone, parkla või tee planeerimisel tuleb analüüsida, kuidas see mõjutab kogu piirkonda, seda nii äärmuslike kui ka tavapäraste sademete korral. Selleks töötas Annika Krinpus välja äärmusliku ilmastiku kihi, mille saab lisada ühe andmekihina valla või linna olemasolevale üldplaneeringule. Kihi abil on võimalik spetsialistil hinnata, kuidas hakkab mõjutama uus arendus olemasolevat sademeveesüsteemi (sh juba liitunud kinnistutuid, teid ja tänavaid) ning milliseid piiranguid peaks sademevee äravoolule rakendama, et tagada süsteemi toimimine ka pärast potentsiaalsete kinnistute liitumist.

Aktiivseid meetmeid kasutatakse juba olemasolevate süsteemide töö parendamiseks ja tõhustamiseks, see tähendab erinevaid tehnilisi lahendusi, et tagada sademeveesüsteemide toimimine ka äärmuslike sadude korral.

Koostöös Tallinna kommunaalametiga uuris magister Mihkel Hiielaid immutamise võimalikkust Põhja-Tallinna pilootalal ning immutamisala mõju piirkonna sademevee süsteemile. Immutamine tähendab sademevee juhtimist pinnasesse. See on alternatiiviks sademevee kinnistult kokku kogumisele ja sademeveetorustikku juhtimisele.

Tööst selgus, et üha sagenevate ekstreemvihmade korral ei piisa üksnes immutamisest, kuna seda pärsivad nii piirkonna geoloogia, kohati kõrge põhjavee tase kui avalikus kasutuses oleva maa suurus. Linn maaomanikuna saab rajada imbväljakuid, kuid eraisikutelt seda nõuda ei saa. Kui kombineerida immutamine ja maa-alused puhvermahutid sademevee ajutiseks kogumiseks, saab vähendada üleujutusohtu ka äärmuslike sademete korral.

Tähelepanu sademeveesüsteemidele on äärmiselt oluline, sest just kliimamuutustega kaasneb sademete suurem hulk ja muutuv jaotus. See tähendab suuremat koormust linnade sademeveesüsteemidele, mille ebaefektiivne töö võib põhjustada lokaalseid üleujutusi ning seab sellega ohtu inimeste elud ja vara.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Keskkriminaalpolitsei avaldas Soome kõige tagaotsitumate kurjategijate fotod

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome keskkriminaalpolitsei avaldas 8 kõige tagaotsituma kurjategija fotod (Tuomo Ahonen, Kutaibah Ghannoum, Jani Kellokumpu, Aram Kohnepushi, Ville Lehmusmetsä, Richard Stig-Ole Lundberg, Arto Sakari Olkkonen), nende seas endine Cannonballi boss – Janne ”Nacci” Tranberg.

Tuomo Ahoneni kohta on välja antud kaks Euroopa vahistamismäärust. Ahonenil on kandmata aasta ja kolme kuu pikkune vangistus. Sellele lisaks kahtlustatakse teda pettuses ja raamatupidamiskuriteos. Ahonen on Soome kodanik.

Süüria kodanikule Kutaibah Ghannoum´ile on välja antud Euroopa vahistamismäärus. Teda kahtlustatakse ebaseadusliku immigratsiooni korraldamises. Kuriteoga on saadud tulu vähemalt 220 000 eurot.

Jani Juhani Kellokumpu on Rootsi ametkondade poolt Euroopas tagaotsitavaks kuulutatud isik. Kellokumpu kohta on välja antud kaks Euroopa vahistamismäärust, mis on seotud tapmistega. Kellokumpu varjab end tõenäoliselt Soomes. Ta on 1981. aastal sündinud Rootsi kodanik.

Aram Kohnepushi on 1988. aastal sündinud Iraagi kodanik. Tema kohta on välja antud Euroopa vahistamismäärus, mis puudutab pettusi, võltsimisi ja muid kuritegusid, mida on kokku üle 30. Kuritegudega teenitud tulu on ligi 600 000 eurot.

Ville Tapani Lehmusmetsä´le on välja antud Euroopa vahistamismäärus, mis puudutab kandmata jäänud 7 aasta ja 5 kuu pikkust vangustust narkokuriteo eest. Lehmusmetsä on sündinud 1986. aastal ja ta on Soome kodanik.

Richard Stig-Ole Lundberg on 1986. aastal sündinud Soome kodanik. Tema kohta on välja antud Euroopa vahistamismäärus, mis puudutab kolme aasta ja 8 kuu pikkust kandmata vanglakaristust röövi ja narkokuriteo eest.

Arto Sakari Olkkonen kohta on välja antud Euroopa vahistamismäärus, mis puudutab aasta ja 11 kuu pikkust kandmata vanglakaristust narkokuriteo eest. Olkkonen on 1971. aastal sündinud Soome kodanik.

Soome kodanikule Janne Petteri “Nacci” Tranberg´ile on välja antud kaks Euroopa vahistamismäärust, mis puudutavad kandmata karistust pikkusega aasta ja 9 kuu, samuti kahtlusi maksupettuses.

Vihjed tagaotsitavate kohta palutakse edastada otse keskkriminaalpolitseile telefonil +358 50 440 1800 või e-postil wanted.krp(at)poliisi.fi.

Kokku on Soomes tagaotsitavad ligi 130 inimest.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Tehnikaülikooli elektroonikutele anti üle väärikas rahvusvaheline auhind

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Maailma suurim ja mainekaim inseneeriaorganisatsioon IEEE (Institute of Electrical and Electronics Engineers), täpsemalt selle mõõteriistade ja mõõtmise tehnoloogia ühing IMS tunnustas Tallinna Tehnikaülikooli elektroonikute uut magistrikursust “Impedantsspektroskoopia”.

Erakordselt prestiižse auhinna suuruseks on 10 000 dollarit ning neid antakse igal aastal välja vaid kaks.

Auhinnatud kursuse loomise ning õpetamisega on seotud tehnikaülikooli Seebecki instituudi teadlased: Olev Märtens, Paul Annus, Mart Min, Eero Haldre ja Raul Land, kes on ka kauaaegsed IEEE ja IEEE IMSi liikmed.

Impedantsspektroskoopia kursuse tugevusteks on päevakohasus ja seotus nii IEEE kui  selle mõõteriistade ja mõõtmise tehnoloogia ühingu (IEEE Instrumentation and Measurement Society) temaatikaga. Seebecki instituudi kursus populariseerib, tutvustab ja õpetab üliõpilastele impedantsspektroskoopia näitel mõõtmise teadust, kunsti ja oskust ning vastavate instrumentide ja muude tehnoloogiate arendust ja uurimist, nii loengute kui ka väga praktiliste tööde kaudu.

IEEE on maailma suurim inseneeria professionaalide ühendus enam kui 420 000 liikmega 160 eri riigist. Ka Eestis on IEEE esindatud aktiivse professionaalide ja üliõpilaste kogukonnaga.

IEEE on teerajajaks olulistes elektroonikavaldkondadeks – just sellest organisatsioonist on saanud alguse näiteks WiFi ja Bluetoothi standardid, aga ka teised olulised elektroonika testimise ja mõõtmiste nõuded (nt JTAG ehk IEEE 1149, IEEE 488 jne).

IEEE veab elektri- ja elektroonika, telekommunikatsiooni, arvutitehnoloogia ja sellega seotud valdkondade tehnoloogia arendust, publitseerimist ja insenerihariduse edendamist.

Impedatsspektroskoopia on mitmesuguste materjalide ja struktuuride (nii bioloogiliste ja keemiliste kui metallide, sulamite, komposiitmaterjalide jne) ning süsteemide analüüsimine elektriliste signaalidega võimalikult lihtsal, kiirel, täpsel ja kulupõhisel viisil.

Auhinna kirjeldus ieee-ims.org/awards/faculty-course-development-award
 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...121314...31Page 13 of 31