NordenBladet —Süüriast Soome saabunud ligi 40-aastane pereisa peksis nahkrihmaga oma nelja last, kellest noorim oli teo toimepanemise hetkel 2-aastane. Espoos elav mees sai kohtus karistuse nelja lapse väärkohtlemise eest. Isa oli löönud nahkrihmaga kahte algklassides käivat tütart ja kahte väiksemat eelkooliealist poega. Peksmised toimusid aastatel 2016 ja 2017.
Kahtlused tekkisid siis, kui vanem tütar ei suutnud peksmiste tõttu enam kõndida ja kooli minna ning õpetaja küsis, mis oli juhtunud.
Pereisa eitas vägivalda. Ta tunnistas, et oli vanemat 10-aastast tütart löönud kogemata, kui tahtis lapsi nahkrihmaga hirmutada ja tütar jooksis ise rihmale otsa. Põhjuseks tõi ta stressirohke elu. Ta oli saabunud Soome kodusõjas Süüriast.
Isa põhjendas oma käitumist asjaoluga, et lapsed on väga lärmakad ja aktiivsed ning neil olid pidevalt igal pool sinikad.
Pereema ütles, et isa oli sekkunud väga tihti laste mängu ning löönud neid nahkrihmaga. Tema väitel lõi isa kõige rohkem vanemat tütart, kuna tütar üritas oma õdesid kaitsta. Naine ütles, et kui mees sai aru, et naist ei saa enam peksta, siis hakkas ta peksama lapsi.
Naise sõnul oli mees lapsi löönud vähemalt 20 eri korral, aga mitte kunagi vastu nägu, et ei jääks jälgi. Mees lõi lapsi vööga vastu tagumikku ja jalgu.
Kohus mõistis isalt laste kasuks välja kokku 1100 eurot hüvitist. Lisaks määrati isale kuus kuud tingimisi vangistust.
Otsus pole veel jõustunud ja selle saab edasi kaevata.
NordenBladet — Ida-Tallinna Keskhaigla ja Tallinna Tehnikaülikool sõlmisid esmaspäeval koostööleppe, mis hõlmab ühistööd teadus-, arendus- ja loometegevuse ning õppetöö alal.
Esimesed konkreetsed sammud koostöös astutakse taastusravis.
ITK juhatuse esimehe dr Ralf Allikvee ja TTÜ rektori Jaak Aaviksoo allkirjastatud lepingu eesmärgiks on luua alus rakendusuuringute, tehnoloogiasiirde, teadus-, arendus- ja loometegevuse ning õppetöö valdkondades ühiste huvide kindlaksmääramisel ja tegevuste kavandamisel.
Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees, dr Ralf Allikvee ütles, et koostöö TTÜga annab haiglale lisavõimalusi. “Oleme alati toetanud teaduspõhisust ja tehnilised lahendused on ka täna meditsiinis igapäevased,“ sõnas dr Allikvee. „Tänapäeva haigla saab olla kaasaegne haigla ainult siis, kui seal tegeldakse arenduse ja teadusega; kui on inimesed, kes seal tahavad töötada ja kui on partnerid, kellega koostööd teha.“
TTÜ rektor, akadeemik Jaak Aaviksoo märkis, et taastusravist on abi saanud paljud, mitte ainult kaitseväelased, vaid ka teised Eesti inimesed. „Tänases maailmas, kus arstiabi muutub aina tehnoloogilisemaks, on üha enam vaja lisaks arstide kõrgele kompetentsile ka tehnoloogilisi võimalusi nende ideede realiseerimiseks. Olen kindel, et üsna pea on põhjust, mille üle koos Ida-Tallinna Keskhaiglaga rõõmustada,“ kinnitas rektor Aaviksoo.
Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravikliiniku juhataja dr Heidi Alasepp tõdes, et tehnika ja meditsiin käivad juba praegu käsikäes, ja see on väga oluline nii täna kui ka homme. „Pikas perspektiivis on haigla ja ülikooli koostöö tulemuseks kvaliteet,“ ütles dr Alasepp. „Kogu tehnoloogiline abi aitab inimese peale ägedaid haigestumisi või peale operatsioone kiiremini tavaellu tagasi ja annab veelgi parema elukvaliteedi.“
TTÜ inseneriteaduskonna professor Tauno Otto lisas, et koostöös Ida-Tallinna Keskhaigla ja TTÜ partneritega Itaalias ja Inglismaal on plaanis luua ühislabor, kus on ühendatud virtuaalreaalsus ja pärismaailm, mis aitab taastusravis paremini hakkama saada. „Just taastusravis on oluline, et koormust saaksid vaid vajalikud lihasgrupid ja siin tulevad appi robotid,“ rõhutas professor Otto. „Tuleviku taastusravis on tähtis komponent virtuaalreaalsus ja meil Tallinna Tehnikaülikoolis on vastavad uued laborid olemas. Itaalia kogemus näitab, et virtuaalreaalsus annab head efekti taastusravis: saame kasutada nutikaid seadmeid, näiteks kindaid ja prille, mis muudavad patsiendile taastusravi lõbusamaks, samas saab raviarst täpsemat informatsiooni,“ märkis professor Otto.
Koostöölepe võimaldab paremini kasutada TTÜ infrastruktuuri ja teaduspotentsiaali patsientide ravis, sh taastusravis. Uued TTÜ-s arendatavad tehnoloogiad nagu metalli 3D-printimine, antibakteriaalsed pinnakatted ja 3D-prinditavad materjalid, virtuaal-ja liitreaalsuse rakendused, taastusraviks sobivad robotid, proteesid ja eksoskeletonid võimaldavad oluliselt kiirendada töö- , spordi- või militaarvigastustest põhjustatud elukvaliteedi langusest taastumist.
NordenBladet —Ahvenamaal asuv 92 elanikuga Sottunga vald on kadumas – raha on otsas, inimesi pole ja koolis pole enam õpilasi. Möödunud aastal oli Sottungas 92 elanikku, nende seas 35 pensionäri ja 2 koolilast. Valla eelarvest pool läheb vanurite ülalpidamiseks.
Ahvenamaal on käimas haldusreform, kus senise 16 valla asemel jääks tulevikus alles vaid neli. Muutused on aga tekitanud suurt vastuseisu. Vastuolijate argument on see, et Ahvenamaa praegune haldusjaotus on olnud muutumatu 700 aastat ja midagi pole häda olnud. teiselt poolt on Soome kaheksa kõige väiksemat valda just Ahvenamaal ja väikseim neist on Sottunga.
Varsti aga kaob Sottunga tõenäoliselt ära, nii nagu ka suuruselt järgmised Kökar ja Kumlinge. Plaani järgi ühendatakse väiksemad vallad 1600 elanikuga omavalitsuseks. See oleks rahvaarvult juba paljudest mandri-Soome valdadest suurem.
Sottunga on äärmuslik näide sellest, milleni viib elanikkonna vananemine. Elanike arv on vähenenud ja elanike vanus tõusnud. Veel kümme aastat tagasi oli 64-aastaste ja vanemate osakaal kümme protsendipunkti väiksem. 2012. aastal oli koolis 8 õpilast, nüüd ainult 2.
Lisaks omavalitsusele on Sottungas veel postkontor, kauplus, kirik, raamatukogu ja kool. Kaks õpilast käivad koolis vaid kahel päeval nädalas, muudel päevadel sõidetakse praamiga Föglösse.
Vanurid on koduhooldusel. Sottungas on praegu käsil 400 000 euro ELi toetusega sadama uuendamine, mis oleks võimatu, kui vald oleks mõne teisega varem liidetud.
NordenBladet — Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudis valmis digitaalne turbauuringute andmebaas, mis koondab infot turbaalade ja turba omaduste kohta. Alates 1960. aastast kogutud ja käsitsi arhiveeritud andmed on nüüd digitaalselt kõigile huvilistele kättesaadavad.
Digitaalse turbauuringute andmebaasi eestvedaja, TTÜ dotsendi Mall Orru sõnul võeti kaks aastat kestnud turba andmebaasi loomise projekt ette selleks, et muuta Geoloogiafondis seni käsikirjaliste aruannetena arhiveeritud andmestik kõigile huvilistele kättesaadavaks ja mugavalt kasutatavaks. Põhiosa andmebaasi infost pärineb Eesti Geoloogiakeskuse uuringutest aastatel 1960-1990.
“Täna saab andmebaasist detailse ülevaate enam kui 10 000 turbaproovi ja -analüüsi kohta. Näiteks saab andmebaasist infot nii turbakihi paksuse, kütteväärtuse, botaanilise koostise, tuhasuse, happesus, niiskuse, lagunemisastme, kahjulike elementide kui ka humiinainete sisalduse kohta kolmes piirkonnas – Harju-, Rapla ja Pärnumaal,” selgitas Orru.
“Lisaks digistasime ja geografeerisime 145 uuringuala plaani, et neid andmeid saaksid kasutada nii ettevõtjad, keskkonnaspetsialistid, arengukavade koostajad, teadlased kui ka riik, kes haldab maapõueressursse läbi Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,” lisas Orru, kelle sõnul aitab loodud andmebaas kaasa nii traditsiooniliste (nt aiandus, küte) kui ka alternatiivsete (nt absorbendid, filtrid, balneoloogia) turba kasutusviiside arendamisele ning võimaldab viia läbi teadusuuringuid.
Turbauuringute andmebaas on kõigile huvilistele vabalt kättesaadav veebirakendusena aadressil http://turvas.geokogud.info. Samuti saab andmeid tabelkujul või GIS failidena alla laadida. Andmebaasi loomiseks vajalik metoodika töötati välja koos Maa-ameti geoloogia osakonnaga, et digiteeritud info ühilduks geoloogilise kaardistamise andmestiku ja keskkonnaregistriga. Projekti toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus ning lisaks Mall Orrule osalesid projektis TTÜ geoloogia instituudist Monika Aarniste ja professor Olle Hints. Jätkuprojektina plaanib TTÜ koondada ja digitaliseerida ka ülejäänud 12 maakonna turbauuringute tulemused.
TTÜ geoloogia instituut kuulub tehnikaülikooli loodusteaduskonda ning ühendab loodusteadused ja inseneriõppe ning koolitab mäetööstuse ja geoloogia spetsialiste. Samuti uurivad instituudi teadlased, milliseid toormeid Eesti tulevikus vajab ning millised on parimad tehnoloogiad nende jätkusuutlikuks majandamiseks.
NordenBladet — Parlamendile esitatud uus lapsehooldusseadus annab Soomes lapsele õigusi juurde: lapsel on õigus suhelda talle lähedase inimesega, samuti on seadustatud mitmes kohas elamine.
Seadus annab lapsele rohkem õigusi, et laps saaks osaleda teda puudutavate otsuste tegemisel. Samuti arvestab seadus kaasaja perede vajadusi, näiteks vanemate lahkumineku puhul. Esimest korda on seadusesse kirjutatud lapse mitmes kohas elamine. Lapse püsielukoht jääb endiselt alles.
Laps saab juurde õigusi, et ta saaks suhelda vanemate lahkumineku puhul teise vanemaga ning sugulastega. Hooldajal on samas kohustus hoida last vägivalla eest, samuti korraldada suhtlemist lapse jaoks oluliste inimestega ning tagada teise vanema õigus lapsega kohtuda.
Seadus aitab ära hoita lapse võõrutamist teisest vanemast. Seadus paneb mõlemale vanemale kohustuse tagada lapse kohtumine mõlema vanemaga. Lapse ja mõlema vanema suhtluse säilumine on tegur, mida võetakse arvesse lapse hooldusõiguse üle otsustamisel.
