NordenBladet —Jyväskylä politsei tegeleb ligi 40 pangakaardi kopeerimise juhtumiga, kus Soomes kopeeritud pangakaartide andmeid on kasutatud Indoneesias. Politsei kahtlustab, et tegemist on skimmeri kasutamisega – see on seade, mis pannakse pangaautomaadi peale ja kopeeritakse selle abil nii kaardi number kui salvestatakse kaameraga pin-kood.
Politsei info kohaselt on kaartide andmeid kopeeritud Kesk-Soomes 2017. aasta suvel. Suurem osa kuritegudest tuli välja 2017. aasta novembris. Järgmine kord kasutati andmeid 2018. aasta märtsikuus.
Politsei on saanud mitmeid kaebusi inimestelt, kes kahtlustavad, et nende kaardiandmeid on kopeeritud. Politsei hoiatab, et sellistel puhkudel on kaardiandmeid kopeeritud kas mitu kuud või lausa mitu aastat varem.
Kaardiandmete kopeerijad on enamasti välismaalased ja nad lahkuvad kohe pärast kuriteo toimepanemist. Seetõttu on kurjategijaid väga raske tabada.
Kaardiandmete kasutamiseks on vaja salvestada pin-kood, mistõttu tuleks koodi sisestades võimaluse korral tablood varjata. Samuti on osas pankades võimalik seadistada kaardi kasutamine ainult kodumaal, mis välistab selle kuritarvituse välismaal.
NordenBladet — Helsingis Neste tanklas töötanud kassapidaja võttis 9 kuu jooksul kassast üle 40 000 euro. Naine kasutas raha kasiinos mängimiseks ja elamiseks. Naine võttis igapäevaselt kassast 280 eurot ja vargus tuvastati valvekaamera abil. Karistuseks määrati naisele tingimisi vanglakaristus.
Tanklas märgati raha kadumist juba viimase paari aasta jooksul, aga tõsisem uurimine võeti ette siis, kui kassast kadus 1400 eurot. Kui pangast selgus, et tegemist polnud arvelduse veaga, palgati asja uurimiseks detektiiv. Peagi välistati varguse võimalus väljastpoolt, mistõttu alustati töötajate tegevuse uurimist.
Tõde selgus pärast valvekaamera lindistuste läbivaatamist. Nimelt selgus, et kassapidaja oli hoidnud kassasahtlit avatuna, kuigi see oli keelatud. Samamoodi jättis ta sularaha makseid kassas läbi löömata. Teinekord tühistas ta müügi pärast seda, kui klient oli lahkunud. Salvestiselt oli näha, kuidas naine omale kassast 20 ja 50 euroseid rahatähti võttis.
Töögraafikuid ja kassa seisu võrreldes selgus, et naine oli 145 töövooru käigus võtnud kassast keskmiselt 280 eurot päevas. Nõnda kogunes 9 kuu jooksul üle 40 000 euro. Naise pangakontole oli selle aja jooksul pandud üle 30 000 euro.
Naine tunnistas end süüdi osaliselt. Ta eitas raha võtmist kassakapist. Samuti väitis ta, et võetud summa oli alla 15 000 euro. Naine ütles, et kasutas raha kasiinos mängimiseks ja elamiseks.
Kohus mõistis 1979. aastal sündinud naise omastamises süüdi ja määras talle 10-kuulise tingimisi vanglakaristuse. Lisaks tuleb naisel maksta koos intressiga summad, mis ta võttis nii kassast kui kassakapist.
Kuritöö pandi toime 2016. aasta novembrist kuni 2017. aasta juulini.
NordenBladet —Soome keskmine pensioni suurus on 1656 eurot kuus, aga on palju neid, kes saavad üle 3000 euro pensioni. Meeste keskmine pension oli möödunud aasta lõpus 1874 eurot ja naistel 1476 eurot.
Soomes on iga kolmas üle 16-aastane täiskasvanu pensionär. Kõige suuremad on keskmised pensonid Helsingis ja selle ümbruses: üle 2000 euro. Mõnedes omavalitsustes jäävad pensionid alla 1250 euro.
Ăśle 3000 euroste pensionide saajaid on Soomes ligi 100 000, alla 1250 euroste pensonide saajaid aga 590 000.
Enamus suuremate pensionide saajaid on mehed, enamus väikeste pensionide saajaid aga naised.
NordenBladet —Postkastidesse hakkab aprillikuus jõudma eeltäidetud maksudeklaratsioone, milles andmed on üldjuhul õiged, aga seal võib esineda vigu, kuna maksuamet kogub infot mitmest allikast. Näiteks võib esineda vigu juhuslike tulude ja välismaalt saabunud info osas, vahendab Yle.
1. Vaata läbi kinnipeetud maksud ja soodustused. Neid andmeid võib võrrelda viimase palgatšekiga. Vigu võib esineda väiksemate kõrvaltööde puhul nagu näiteks koosolekute tasud.
2. Kontrolli üle tagastatava summa suurus. Maksudeklaratsioonist saab teada, kas saad raha tagasi või pead juurde maksma. Tagastatava summa suurus tasub sellegipoolest üle kontrollida, kuna selles võib esineda vigu. Paljudel maksumaksjatel on õigus tagasi saada rohkem kui deklaratsioonis kirjas.
3. Mahaarvamistest teatamine. Inimese enda selgitust nõudvaid tulust mahaarvamisi deklaratsioonis pole, need tuleb ise sinna lisada. Need on näiteks komandeeringu-, kodumajapidamise- ja tulu teenimisega seotud mahaarvamised.
4. Eelmiste perioodide mahaarvamised. Kui varasematel perioodidel on jäänud mahaarvamised tegemata, siis saab neid taotleda tagasiulatuvalt. Tasub tähele panna, et 2016. aasta deklaratsioonis saab muudatusi teha kuue aasta jooksul.  2017. aasta deklaratsiooni puhul saab muudatusi teha kolme aasta jooksul. Aega hakatakse arvestama alates maksuaasta lõppemisest.
NordenBladet — Soome lahe* jää on kohati värvunud veripunaseks. Vaatamata punasele värvile pole tegemist verega – see tähendab hoopis, et mere seisund paraneb. Nimelt on punane jää pruunvetikate lagunemise tulemus, mis tähendab, et pruunvetikate hulk meres on suur ja meri on puhtam.
Pruunvetikas** eraldab lagunemisel punakaspruunikat pigmenti ja sellest on tingitud jää värvumine.
Soome keskkonnakeskuse Syke info kohaselt on vetikate lagunemine igakevadine nähtus, aga nüüd on seda eriti palju. Syke (Finnish Environment Institute) teadlase Seppo Knuuttila väitel pole ta sellist asja viimase 25 aasta jooksul näinud.
Pruunvetikas on kõige suurem vetikaliik ja see võib kasvada kuni poole meetri kõrguseks. See on taime meenutav vetikas, mis kinnitub kivide külge ja seda esineb poole meetri kuni 5 meetri sügavuses vees.
Vetikate suur kogus pole halb märk: pruunvetikate suur kogus näitab mere puhtust.
Pruunvetikat korjatakse rannast kokku ja sellest valmistatakse väetist. Seda on kasutatud ka loodusvärvide tegemiseks.
_____________________________________________
*Soome laht on laht Läänemeres. Lahe pindala on umbes 29 500 km². Soome lahte eraldab Läänemere avaosast mõtteline joon Põõsaspea neem – Osmussaar – Hanko neem. Lahe laius keskosas on kuni 130 kilomeetrit. Sügavus ületab 100 meetrit; sügavaim registreeritud koht (121 m) asub Keri saarest kagus. Lahes asuvad teiste hulgas Naissaar, Suursaar ja Kotlini saar, millest ida pool asub Neeva laht. Soome lahe kagurannikul Venemaa Föderatsiooni aladel asuvad osaliselt Narva laht, Lauga laht ja Koporje laht, mille vahel asetsevad Kurkula ja Soikino poolsaared, Neeva laht.
Soome lahte suubuvad suurima vooluhulgaga jõed on Neeva ja Narva jõgi. Lahe soolsus on läänes kuni 6 promilli, ida pool järjest väiksem.
Soome lahe nõgu on paljuski moodustunud Ürg-Neeva kulutuse toimel. Tulenevalt kihtide kallutatusest ja lahe lõunapoolsete settekivimite suhtelisest pehmusest võrrelduna põhjaosa graniidiga liikus ürgjõgi küljeerosiooni tulemusena pidevalt oma vooluteega lõunasse ja sellega saab seletada ka Balti ja Siluri klindi teket.
Suurimad Soome lahe äärsed linnad on Peterburi, Helsingi ja Tallinn.
Teadaolevalt ujus esimesena ĂĽle Soome lahe Bruno Nopponen 2008. aastal.
Soome laht on aktiivselt laevatatav ja selle tulemusena on siia jõudnud ka mitmeid võõrliike. Neist hiljutisemad on ümarmudil, elegantne krevett, vööt-kirpvähk ja vesikirp Cercopagis pengoi.
**Pruunvetikad (Phaeophyceae) on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda. Enamik pruunvetikaid on hulkraksed ja elavad meres. Pruunvetikad on umbes 1500–2000 liiki.
Üks tuntuim pruunvetikas on harilik põisadru, mis kasvab ka Läänemeres.
Suur osa pruunvetiktaimi on makroskoopilised ning elavad valdavalt jahedate mererannikute põhjas, kuuludes fütobentosesse. Nende optimaalne kasvupiirkond on 6-15 meetrit.
Pruunvetikatele annavad iseloomuliku värvuse pigment fukoksantiin ja teised ksantofüllid. Pruunvetikate rakkudel on kujunenud iseloomulikud moodustised – füsoodid, mis sisaldavad parkaineid (tanniine).
Pruunvetikad sisaldavad suhteliselt palju joodi ja muid mikroelemente, mistõttu neid kasutatakse väetisena ja meditsiinis kilpnäärme alatalitluse korral. Viimasel ajal valmistatakse pruunvetiktaimedest ka preparaate, mis aitavad organismist väljutada radioaktiivseid aineid.
