Reklaam:

Soome lahe jää on värvunud veripunaseks – mis see on? SYKE teadlane Seppo Knuuttila selgitab

NordenBladet — Soome lahe* jää on kohati värvunud veripunaseks. Vaatamata punasele värvile pole tegemist verega – see tähendab hoopis, et mere seisund paraneb. Nimelt on punane jää pruunvetikate lagunemise tulemus, mis tähendab, et pruunvetikate hulk meres on suur ja meri on puhtam, vahendab Helsingin Sanomat.

Pruunvetikas** eraldab lagunemisel punakaspruunikat pigmenti ja sellest on tingitud jää värvumine.

Soome keskkonnakeskuse Syke info kohaselt on vetikate lagunemine igakevadine nähtus, aga nüüd on seda eriti palju. Syke (Finnish Environment Institute) teadlase Seppo Knuuttila väitel pole ta sellist asja viimase 25 aasta jooksul näinud.

Pruunvetikas on kõige suurem vetikaliik ja see võib kasvada kuni poole meetri kõrguseks. See on taime meenutav vetikas, mis kinnitub kivide külge ja seda esineb poole meetri kuni 5 meetri sügavuses vees.

Vetikate suur kogus pole halb märk: pruunvetikate suur kogus näitab mere puhtust.

Pruunvetikat korjatakse rannast kokku ja sellest valmistatakse väetist. Seda on kasutatud ka loodusvärvide tegemiseks.

_____________________________________________

*Soome laht on laht Läänemeres. Lahe pindala on umbes 29 500 km². Soome lahte eraldab Läänemere avaosast mõtteline joon Põõsaspea neem – Osmussaar – Hanko neem. Lahe laius keskosas on kuni 130 kilomeetrit. Sügavus ületab 100 meetrit; sügavaim registreeritud koht (121 m) asub Keri saarest kagus. Lahes asuvad teiste hulgas Naissaar, Suursaar ja Kotlini saar, millest ida pool asub Neeva laht. Soome lahe kagurannikul Venemaa Föderatsiooni aladel asuvad osaliselt Narva laht, Lauga laht ja Koporje laht, mille vahel asetsevad Kurkula ja Soikino poolsaared, Neeva laht.

Soome lahte suubuvad suurima vooluhulgaga jõed on Neeva ja Narva jõgi. Lahe soolsus on läänes kuni 6 promilli, ida pool järjest väiksem.

Soome lahe nõgu on paljuski moodustunud Ürg-Neeva kulutuse toimel. Tulenevalt kihtide kallutatusest ja lahe lõunapoolsete settekivimite suhtelisest pehmusest võrrelduna põhjaosa graniidiga liikus ürgjõgi küljeerosiooni tulemusena pidevalt oma vooluteega lõunasse ja sellega saab seletada ka Balti ja Siluri klindi teket.

Suurimad Soome lahe äärsed linnad on Peterburi, Helsingi ja Tallinn.

Teadaolevalt ujus esimesena üle Soome lahe Bruno Nopponen 2008. aastal.

Soome laht on aktiivselt laevatatav ja selle tulemusena on siia jõudnud ka mitmeid võõrliike. Neist hiljutisemad on ümarmudil, elegantne krevett, vööt-kirpvähk ja vesikirp Cercopagis pengoi.

**Pruunvetikad (Phaeophyceae) on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda. Enamik pruunvetikaid on hulkraksed ja elavad meres. Pruunvetikad on umbes 1500–2000 liiki.

Üks tuntuim pruunvetikas on harilik põisadru, mis kasvab ka Läänemeres.

Suur osa pruunvetiktaimi on makroskoopilised ning elavad valdavalt jahedate mererannikute põhjas, kuuludes fütobentosesse. Nende optimaalne kasvupiirkond on 6-15 meetrit.

Pruunvetikatele annavad iseloomuliku värvuse pigment fukoksantiin ja teised ksantofüllid. Pruunvetikate rakkudel on kujunenud iseloomulikud moodustised – füsoodid, mis sisaldavad parkaineid (tanniine).

Pruunvetikad sisaldavad suhteliselt palju joodi ja muid mikroelemente, mistõttu neid kasutatakse väetisena ja meditsiinis kilpnäärme alatalitluse korral. Viimasel ajal valmistatakse pruunvetiktaimedest ka preparaate, mis aitavad organismist väljutada radioaktiivseid aineid.

 

Allikas: Eestinen.fi
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT



Reklaam:

Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2020 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service