NordenBladet — Naisalluvad süüdistavad Soome konsulit New Yorgis muu hulgas naiste ahistamises, ähvardamises ja seljataga mahategemises. Välisministeeriumi info kohaselt on konsuli Manu Virtamoga seotud asja uuritud, aga päris lõpuni pole veel asjaolusid välja selgitatud, vahendab Iltalehti.
Alates 2016. aasta septembrist New Yorgis Soome konsulina tegutsenud Virtamo kohta on esitanud kirjaliku kaebuse kaks naistöötajat.
Muu hulgas süüdistatakse konsulit saatkonna juhtkonna mahategemises ja karjumises ning seksuaalse alatooniga märkuste tegemises.
Virtamo ise tunnistab, et on teinud teatud märkusi, aga nende kohta tehtud kaebus on tugevasti liialdatud. Tema sõnul on tegemist olnud pigem töökaaslaste vahelise mängulise sõnavahetuse ja õnnitlustega sünnipäevadel koos kallistustega. Konsuli väitel kogevad inimesed asju erinevalt ja mõned vajavad lähedust rohkem kui teised.
Virtamo on välisministeeriumis ametis alates 1980. aastast. Enne nimetamist New Yorki töötas ta peakonsulina Los Angeleses ja nõunikuna saatkonnas Washingtonis.
NordenBladet — Traditsiooniliselt pärjab Tallinna tehnikaülikool igal aastal ühte oma teadlast tiitliga „TTÜ aasta teadlane“. Seal aastal valiti TTÜ parimaks materjaliteadlane – mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor Irina Hussainova.
St Peterburi (tollase Leningradi) polütehnilises instituudis oma teadlaskarjääri alustanud Irina Hussainova on nüüdseks TTÜs teadustööd teinud üle 25 aasta, hetkel juhib ta innovatiivsete süsteemide tööstuslike rakenduste uurimisgruppi, mille fookus on mitmefunktsionaalsete materjalide väljatöötamisel.
„Praeguste Eesti võtmevaldkondade areng, alates ehitusest ja transpordist ning lõpetades energiatootmise ja biotehnoloogiaga, loob paratamatult vajaduse uute ja täiuslikemate multifunktsionaalsete konstruktsioonimaterjalide järele. Tööstuslikuks kasutamiseks peavad need materjalid olema mitte ainult kergemad, tugevamad ja vastupidavamad, vaid neilt eeldatakse tänapäeval ka lisafunktsionaalsust, muuhulgas peaksid nad olema välismõjureid tajuvad, isekontrollivad, elektrijuhtivad või energiat salvestavad“, selgitab professor Irina Hussainova.
Loomulikult eeldatakse neilt materjalidelt veelgi suuremat energiatõhusust ning keskkonnasõbralikkust kui varem. Nende omaduste saavutamiseks püüavad teadlased seega välja töötada peaaegu enneolematuid materjale, mida saaks valmistada masstootmises, millel oleks laialdane kasutus ning mille turuhind oleks võimalikult madal. Sellist materjali arendades on selge, et nende nn superomaduste saavutamiseks peab nende komposiitmaterjalide struktuur olema alates aatomitasandist ning lõpetades makrotasandiga peensusteni välja töötatud.
Professor Hussainova: „Näiteks oleme tüvirakkudest ja nendevahelistest toimemehhanismidest soovitava tulemuse saamise käigus (arusaam sellest on muutunud omamoodi meditsiini Pühaks Graaliks) esmakordselt arendanud kolmemõõtmelise (3D) võrgustiku, mis suudab moduleerida tüvirakkude diferentseerumist. See, õigesti loodud võrgustik avab uued perspektiivid kaasaegses meditsiinis rakkudega manipuleerimiseks. Unikaalne hübriidne nanostruktuur aga avab seni puudunud unikaalsed võimalused taastusravis“.
Lisaks sellele on tema uurimisgrupp arendanud tehnoloogia grafeenikihtide sadestamiseks dielektrilisele substraadile, hiljuti arendati süsiniku (grafeeni) kontrollitava morfoloogiaga sadestustehnoloogia keraamilistele nanokiududele. See sünteesitud süsiniku ja keraamika baasil tekkinud uus hübriidmaterjal on näidanud end kütuseelementides suurepärase elektrokatalüüsaatorina plaatinaosakestele. Materjali silmapaistev stabiilsus ja unikaalne struktuur avavad uued võimalused erinevates elektrokeemilistes energiaülekannetes. Struktuuri kuju muutmine on esmakordselt võimaldanud arendada mitmekihilise grafeeniga nanostruktuure kasutamiseks ülitundlikus, molekulaartasemel bioanalüütikas. Arendatud sensoreid on edukalt rakendatud meditsiinis inimese uriini analüüsimisel.
„Meie uurimisgrupi töö tulemusena on esmakordselt arendatud elektrijuhtivusega grafeenpindega keraamiliste nanokiududega komposiitmaterjalid. Unikaalseks muudab need materjalid asjaolu, et nende hea elektrijuhtivus võimaldab mehaanilisel töötlemisel kasutada elektroerosioontöötlust, millega ei kaasne samaaegset mehaaniliste omaduste halvenemist. Need on vaid mõned näited sellest, kuidas üks kaasaegne materjalilahendus võimaldab suurepäraselt täita mitut ülesannet“, lisab professor Hussainova.
Lisainfo: mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor Irina Hussainova, irina.hussainova@ttu.ee
NordenBladet —Tartu Ülikooli teadlaste enam kui 20 aastat kestnud teadustöö tulemusena on jõudnud Eesti apteekidesse piimhappebakter ME-3, mis on saanud viimase 15 aasta jooksul tuntuks kui Tere piimatoodetesse lisatud Helluse bakter.
ME-3 kapslid olid enne Eesti apteeke juba müügil Austraalias, Suurbritannias ja Itaalias. Samuti on ME-3 bakter lisatud 11 riigis müüdavasse Reg´Activ Cholesteroli toidulisandisse, millel on kolesteroolitaset normaliseeriv toime. Äsja Eestis müügile tulnud kapslites on bakter aga puhtal ja kontsentreeritud kujul: igas kapslis on kaheksa miljardit Lactobacillus fermentum ME-3 bakterit, mis avastati 1995. aastal ühe Tartu lapse soolestikust.
Tartu Ülikooli (TÜ) emeriitprofessor Marika Mikelsaar, kes juhtis koos TÜ meditsiinilise biokeemia professori Mihkel Zilmeriga ME-3 bakteri avastanud töörühma, käis läinud nädalal Tartu Maarjamõisa haigla apteegis oma silmaga tunnistamas enda 20 aastat kestnud unistuse täitumist.
„Igal konverentsil küsitakse huvitavamate esinejate käest, mis on teie unistus. Teadlane vastab alati spontaanselt, et tema unistus on, et tema avastus läheks kasutusse,“ rääkis Marika Mikelsaar. Ta tõdes, et nii, nagu iga alusuuringuga, ei osanud keegi ka 1995. aastal aimata, milline on ME-3 bakteri tulevik. „Kui teaduses oleks see, kuhu sa tahad jõuda, väga sihitud, siis võib-olla ei olekski see päris teadus,“ lisas ta.
Tema sõnul oli ME-3 toonaste probiootikumide seas midagi sootuks uut. Mikelsaar meenutas, et veel 2002. aastal defineeris Maailma Terviseorganisatsioon probiootikume kui toidulisandeid, mis mõjutavad ja parandavad inimese mikrobiootat. „2010. aastal tuli uus definitsioon, mis ütleb, et on ka selliseid probiootikume, millel on suunitletud omadused, nii nagu ME-3 alandab näiteks kolesteroolitaset ja parandab raku hingamist. See on juba omaette klass,“ sõnas Mikelsaar.
Piimhappebakter ME-3 on hästi kirjeldatud ja teaduslikult tõendatud omadustega inimpäritolu tüvi. See on maailmas ainus bakter, millel on patenditud kaks kasulikku toimet: see on antimikroobne ja antioksüdantne bakter. Peale selle on Eestis ja välisriikides tehtud teadusuuringutega tõestatud, et ME-3 bakteril on tervisele soodne toime, täpsemalt see
paljuneb seedekulgla erilistes tingimustes
hoiab ja rikastab soolestiku mikrobiootat, suurendades kasulike bakterite hulka
tõhustab seedimist
hävitab seedetraktis kahjulikke baktereid
kaitseb sooleinfektsioonide tekitajate eest
normaliseerib seedetrakti mikrobiaalset tasakaalu antibiootikumiravi ajal ja järel
vähendab oksüdatiivset stressi kogu organismis
langetab veres kolesteroolitaset ja kaitseb veresoonte lubjastumise vastu
toetab atoopilise dermatiidi ravi, surudes põletikku alla
Reg´Activ Essential ME-3 kapslid on toodetud Prantsusmaal ettevõttes VF Bioscience SAS, kus on ME-3 bakteri kasvatamiseks sobivad laborid. TÜ ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse tehnoloogiasiirde juht Jane Luht sõnas, et praegu käivad ME-3 kapslite turuletoomiseks ettevalmistused ka Jaapanis ja Lõuna-Aafrika Vabariigis.
„Tartu Ülikoolis on ME-3 uuringute ja kaitsmisega tegeletud üle 20 aasta. Hea meel on näha, et teadlastel on indu ja soovi selle bakteri rakendusi veel edasi arendada,“ kommenteeris Jane Luht TÜ seni edukaimat tehnoloogiasiirde projekti. „ME-3 kasutamine piimatoodetes ja toidulisandis ei ole ainus lahendus, me uurime ka võimalusi rakendusteks muudes valdkondades.“ Nii sobib tema sõnul ME-3 bakterit kasutada näiteks salatiõlis, šokolaadis, taimsetes piimades, aga ka kosmeetikas – kõik see vajab võimalike koostööpartneriga edasi uurimist. „Aga esialgne info on paljulubav,“ lisas Luht.
Põhjus, miks Eestis avastatud bakter jõudis siinsetesse apteekidesse alles nüüd, peitub Jane Luhti sõnul Eesti väiksuses. „Eesti turg on suurte firmade jaoks üliväike ja ainult meie jaoks toodet arendama ei hakata, sest kulud ei tule mõistliku aja jooksul tagasi,“ sõnas ta. Näiteks hakati Reg’Activ Cholesteroli, kus on sees ka ME-3 bakter, esmalt müüma Prantsusmaal. Puhas ME-3 tuli samuti esimesena müügile välismaal (Austraalias, Suurbritannias ja Itaalias) ning alles seejärel tasus tootjal pöörduda väiksemate turgude poole, nagu Eesti.
„Ainuüksi karbi tootmise puhul on üks partii nii suur, et seda tarbime siin Eestis mitu aastat. Üksnes väga suured firmad jaksavad neid kulusid nii kaua tagasi oodata, kuni suured turud jooksvalt kulusid katavad,“ rääkis Luht.
Kapsleid müüvad Eesti apteekidest praegu Tallinnas Mustamäe tervisekeskuse apteek, Arsenali apteek ja Balti jaama turu apteek ning Tartus Uus Apteek Maarjamõisa haiglas.
27. märtsil tähistasid Tartu Ülikool ja Tere AS konverentsiga 15 aasta möödumist Helluse sarja piimatoodete turuletulekust. Marika Mikelsaare sõnul on konverentsile kutsutud apteekrid, perearstid ja toitumisnõustajad, et suurendada nende teadlikkust ME-3 bakteri tervisele kasulikest omadustest.
NordenBladet — Sel nädalal koos peaminister Jüri Ratasega ÜRO Liibanoni rahuvalvemissiooni UNIFIL ja seal teenivaid Eesti kaitseväelasi külastanud kaitseväe juhataja kindral Riho Terras kiitis senist koostööd Soome kaitseväega ning lootis, et ühiseid operatsioone võetakse ette tulevikuski.
„Minu jaoks on väga oluline, et me oleme siin missioonil koos soomlastega ja loodan, et meil on võimalus ühistel operatsioonidel osaleda edaspidigi. See parandab meie juba niigi häid omavahelisi suhteid,“ ütles kaitseväe juhataja kindral Riho Terras.
Liibanoni kontingenti kuuluv Eesti jalaväerühm teenib Iiri-Soome pataljonis IRISHFINBATT Soome kompanii koosseisus. Soome kaitsevägi teatas 2017. aasta detsembris, et peatab 2018. aasta lõpuks oma osaluse ühises pataljonis iirlastega ning suunab oma kaitseväelased teise UNIFIL-i üksusesse.
Peaminister Jüri Ratas ja kaitseväe juhataja kindral Riho Terras kohtusid eile UNIFIL-i missiooni ülema kindralmajor Michael Beary’iga, Iiri-Soome pataljoni ülema kolonelleitnant Neil Nolani, Soome kontingendi ülema kolonelleitnant Ari Laaksoneni ning teiste UNIFIL-i teenistujatega.
„Võrreldes eelmise korraga aasta tagasi, kui käisin siin koos presidendiga, on olukord Lõuna-Liibanonis muutnud rahulikumaks ja lootustandvamaks. Täiesti selgelt on tunnetada paremat õhkkonda,“ ütles kindral Terras.
Delegatsioon külastas UNIFIL-i peastaapi Naqouras ning ÜRO tugipunte 6-50 ja 2-45, kus saadi ülevaade UNIFIL-i missiooni hetkeolukorrast ja tegevustest. Päeva lõpetas ühine õhtusöök tugipunktis 2-45 koos Liibanonis teenivate Eesti kaitseväelastega, mille käigus tänas peaminister kaitseväelasi ning nende lähedasi panuse eest rahuvalvesse ning kaitseväe juhataja andis ülevaate arengutest kaitseväes ning missioonidega seonduvast.
Eesti kontingent kinkis esimest korda missiooniüksusel külas käinud peaministrile ÜRO tugipunktis 6-50 lehvinud Eesti riigilipu ning kaitseväe juhatajale Iiri-Soome pataljoni logoga särgi. Peaminister ja kaitseväe juhataja kinkisid omaltpoolt igale kaitseväelasele graveeritud nahast tupega väitse.
Eesti kontingent Liibanonis koosneb Iiri-Soome pataljoni kuuluvast jalaväerühmast Estpla-24 ning staabiohvitseridest ja -allohvitseridest, kokku ligikaudu 40 kaitseväelasest. Praegune kontingent alustas teenistust mullu novembris ja naaseb Eestisse tänavu mais.
Allikas: Mil.ee Fotod: Tiia Turunen (Soome kaitsevägi) ja kapten Aivo Vahemets Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Genfis toimuval Parlamentidevahelise Liidu (IPU) 138. assambleel on arutelu all rändega seotud teemad. Eesti delegatsiooni juht Helmen Kütt ütles oma plenaaristungil peetud kõnes, et inimeste liikumine pakub võimalusi, kuid esitab ka väljakutseid.
Süüria põgenikevoog on Küti sõnul üks raskemaid katsumusi, mis inimkonna ees viimastel kümnenditel olnud. „Mõistame karmilt hukka teod, mis põhjustavad inimkannatusi ning millega rikutakse inimõigusi ja rahvusvahelist õigust,“ rääkis Kütt. Ta toonitas, et igaühel peab olema võimalik endale tulevik ehitada oma kodumaal ja seepärast tuleb ühiselt panustada, et ebavõrdsus maailmas väheneks ja julgeolek suureneks.
Kütt rõhutas, et oluline on tagada migrantide inimõiguste kaitse sõltumata nende staatusest. Samuti tõi ta oma kõnes välja, et ebaseaduslikku rännet, sh inimkaubandust ja sisserändajate smugeldamist tuleb ennetada ja takistada ning selleks paika panna tegevused. Seejuures avaldas Kütt heameelt, et IPU migratsiooniteemaline peadebatt panustab nii rahvusvahelisse rände- kui ka pagulasraamistikku, mida ÜROs koostatakse.
Eestit esindavad IPU 138. assambleel Šveitsis delegatsiooni juht Helmen Kütt ja delegatsiooni liige Toomas Kivimägi.
Parlamentidevaheline Liit on maailma vanim ja suurim parlamente ühendav organisatsioon, mis on loodud 1889. aastal ning koondab 171 liikmesriiki üle kogu maailma.
Fotod: Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni esimees Helmen Kütt ja liige Toomas Kivimägi osalevad 138. IPU assambleel Genfis Šveitsis (Marju Tamp/Riigikogu fotoarhiiv) Allikas: Eesti Riigikogu
