Laupäev, juuli 12, 2025

Monthly Archives: jaanuar 2018

Avanes Mobilitas Pluss programmi 2018. aasta taotlusvoor

NordenBladet — 1. jaanuarist avanes Mobilitas Pluss programmi mobiilsustoetuste uus taotlusvoor. Eesti Teadusagentuur pakub teadusasutustele, ettevõtetele ja kõrgkoolidele võimalust tuua välismaalt Eestisse andekaid teadustöötajaid. Toetust antakse nii järeldoktoritele kui Eestiga varem seotud olnud teadlaste Eestisse tagasitoomiseks. Taotluste esitamise tähtaeg on 31. jaanuar 2018 kell 17:00 (EET).

„2018. aasta taotlusvoor on järjekorras kolmas Mobilitas Pluss taotlusvoor ning eelmiste aastate kogemus näitab, et huvi toetuste vastu on suur. Sel aastal loodame, et taotlejate seas on ka rohkem ettevõtteid,“ sõnas Eesti Teadusagentuuri teadusprogrammide osakonna juhataja, Oskar Otsus.

Alanud taotlusvooruga on plaanis välja anda orienteerivalt 20 järeldoktoritoetust ja 10 tagasipöörduva teadlase toetust.

Toetus kuni kaheaastasele uurimisprojektile

Mobilitas Pluss järeldoktoritoetus on mõeldud välisriigist Eestisse tuleva teadlase uurimisprojekti (järeldoktoriprojekti) täitmiseks.

Tagasipöörduva teadlase toetus on mõeldud välisriigis järeldoktorantuuri läbinud (või võrreldaval tasemel teadustööd teinud) ja Eestisse tuleva teadlase uurimisprojekti täitmiseks.

Toetuse summa on:

  • 40 000 eurot aastas (mitte-eksperimentaalsed projektid)
  • 42 500 eurot aastas (eksperimentaalsed projektid)

Nii järeldoktorantuuri tulijatel kui tagasipöörduvatel teadlastel on võimalik saada 4000 eurot (alla kahe aasta kestev projekt) või 5500 eurot (kaks aastat kestev projekt) ühekordset ümberasumistoetust, kui nad pole 180 päeva enne taotlusvooru avamise kuupäeva elanud, õppinud või töötanud Eestis.

Projekti pikkus on 12-24 kuud.

Toetus eraldatakse vastuvõtvale TA asutusele, kõrgkoolile või ettevõttele, kus teadusprojekt läbi viiakse. Asutuse omafinantseering on 5 protsenti uurimisprojekti kuludest.

Taotlusvooru sulgemise aeg on 31. jaanuar 2018. aastal kell 17.00 (EET).

Taotlusi saab esitada Eesti Teadusinfosüsteemi (www.etis.ee) kaudu. Taotlusvooru tulemused selguvad hiljemalt 2018. aasta juunis ning projekte saab hakata ellu viima aasta jooksul pärast rahastusotsust.

Mobilitas Pluss programmi rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik. Programmi kogueelarve aastani 2022 on 35 373 763 eurot.
Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomes tõuseb üksikvanema toetus

NordenBladet — Soomes tõuseb üksikvanema toetus. Üksikvanema lisatoetus tõuseb seniselt 48,55 eurolt 53,30 euroni lapse kohta ühes kalendrikuus. Lapsetoetust arvestatakse tuluna toimetulekutoetuse määramisel, aga üksikvanema lisatoetust toimetulekutoetuse puhul tulu hulka ei arvestata.

Lapsetoetuse määr on viimastel aastatel Soomes langenud. Viimati langes toetus esimese lapse kohta alates 1. jaanuarist 2017. aastal 0,87 euro võrra 94,88 euroni ühes kalendrikuus. Teise lapse toetus langes 0,96 euron võrra 104,84 euroni ühes kalendrikuus.

Lapsetoetus on Soomes märgatavlt langenud võrreldes 1990ndate aastatega, mil lapsetoetuse suurus oli praeguses vääringus ligi 145 eurot ühes kuus.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Minimaalne pension kerkib 775 euroni – vaata, mis veel käesoleval aastal Soomes muutub

NordenBladet — Minimaalne pension ehk takuueläke kerkib Soomes uuest aastast 15 euro võrra 775 euroni. Lihtsamaks läheb elu väikeste laste vanematel, kuna lasteaiamaksu soodustus on teise lapse puhul senise 10 protsendi asemel 50 protsenti. Keskmise sissetulekuga kahe lapse vanematel on tänu sellele aastas 1200 eurot kokkuhoidu, vahendab Taloussanomat.

Ligi 6700 pere lasteaiamaksud kaovad üldse ära, kuna perede toimetulekupiiri tõstetakse. Last hooldava õpilase toetus kerkib 250 euro pealt 325 euroni.

Uuest aastast kärbitakse eluasemelaenu intresside maksuvabastust 10 protsendipunkti võrra. Intressidest saab pärast seda maha arvata 35 protsenti.

Väikse ja keskmise sissetulekuga inimesi mõjutab kohalik maks, mis tõuseb 53 omavalitsuses ja langeb 6 omavalitsuses. Inimeste sissetulekuid mõjutavad ka alkoholi-, tubaka ja kütuste maksutõus.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Vantaal on suudetud lühendada leivasabasid, nüüd tahetakse sama teha Helsingis

NordenBladet — Soomes on viimasel ajal tekkinud kilomeetrite pikkused toiduabi järjekorrad ahk nn leivasabad. Vantaal on suudetud järjekorda lühendada, nüüd tahetakse sama korrata Helsingis ja Järvenpääl.

Vantaal kogutakse toit kokku Koivukylä terminaali. Sinna tuleb praktiliselt kõike: banaani, vorsti, mett, mahla ja piimatooteid. Sealt edasi saadetakse toit abijagajatele, põhiliselt abi- ja usuorganisatsioonidele. Vantaal on suudetud toiduabi süsteem nii efektiivselt käima panna, et nüüd tahetakse sama kasutada mujal, näiteks Helsingis ja Järvenpääl. Kõrvalt abistab selle Sitra – Soome iseseisvuse juubelifond, vahendab Helsingin Sanomat.

Helsingis tähendab toiduabi põhiliselt pikka järjekorras seismist ja saadavat toidukotti. Paljud inimesed kasutavad seda võimalust iga päev. Kaks aastat tagasi prooviti linnas allesjäänud koolitoidu jagamist, aga selleks ei leitud huvilisi. Vantaal aga veetakse koolitoitu abiorganisatsioonidele laiali kolmest suurköögist ja toitu süüakse nende organisatsioonide juures.

Helsingis on restoranide toidu jagamiseks loodud mobiiliäpid ResQ ja Lunchie, aga vähese sissetulekuga inimesi pole see rahuldanud. Helsingisse on loodud ka söögikoht, kus valmistatakse toitu kauplustest ja tootjatelt saadud toorainest. See asub Lapinlahti haiglahoones.

Helsingis on kõige suuremad toiduabi jagajad kirikukogudused, mis korraldavad ühiseid lõunaid ja toiduabi jagamisi kokku 28 eri kohas. Näiteks Herttoniemi kogudus on aastaid pidanud üleval Myllypuro toiduabipunkti. Kogenud toiduabi jagajad on veel Veikko ja Lahja Hursti Laupeudentyö, Malmis asuv Saalemi kogudus ja Päästearmee.

Vantaal aitab toitu laiali jagada just abiorganisatsioonide ja linna ühisprojektina valminud terminal, mis avati kaks aastat tagasi Soliferi vanas vagunitehases. Helsingis sellist külmhoonet ei ole. Lisaks on renditud kaks külmaautot, mis toitu laiali veavad.

Aastas läheb Koivukylä terminalist laiali ligi 1,5 miljonit kilo toiduabi. Osa abijagajatest tulevad toidule ise järgi, osadele viiakse see kohale. Toitu pakutakse igal nädalal ligi 5000 inimesele. Toiduabi projektis on kolm töötajat, lisaks kasutatakse abitööjõuna töötuid töötukassa toel.

Põhiliselt tuleb toitu toiduabisse Jumbo Prismast ja Citymarketist, K-marketitest ja Lidlist.

Vantaa linna ja koguduste eesmärk on vähendada toiduabi järjekordi. Inimeste jaoks on alandav seista tunde toidusabas. Vantaal jagatakse toitu samuti kottides, aga järjekorrad on lühikesed. Rohkem pööratakse rõhku ühistele lõunasöökidele.

Kokku pakub toiduabi ligi kolmkümmend eri ettevõtet, nende seas näiteks Arla Foods.

Abiorganisatsioonide tegevus on Soomes tähtis, sest enne jõule otsustas Soome parlament, et riiklikku toetust toiduabile enam ei anta.

Soome arvati varem, et heaoluühiskonnas saab hakkama ilma toiduabita, aga läks teisiti. 1930ndatest tuttav toiduabi süsteem käivitati uuesti 1990ndate suure lama ajal ning see on kogunud hoogu viimase kriisi ajal.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Lapimaal taas suvilapettused – 6-liikmeline lastega pere jäi 25-kraadise pakase kätte

NordenBladet — Soomes on taas aktiviseerunud suvilapetised, kelle ohvriks langes seekord 6-liikmeline Turust pärit lastega pere, kes jäi pika nina ja ilma öömajata 25-kraadise pakase kätte. Juhuslikult samasse kohta sattunud turismiettevõtja päästis perekonna, pakkudes neile asenduseks teist suvilat, vahendab Ilta-Sanomat.

Pere üüris Lapimaal Kittilä vallast Levil aastavahetuseks suvila. Nad panid kuulutuse lehte ja said e-posti teel vastuse ühelt naisterahvalt. Seda pakkumist aga vastu ei võetud, kuna hind tundus liiga kõrge ja elamine liiga suur. Samuti ei andnud pakkuja oma telefoninumbrit.

Siis vastas sms-i kaudu üks meesterahvas, kes pakkus samuti suvilat. Turu pere helistas talle ja maksis ära 500 eurot kokkulepitud tasu. Mees lubas tulla ise Levile võtmeid üle andma.

Raha maksti 26. detsembril ja kohale jõuti 28. detsembril. Juba sõitu ajal tekkisid kahtlused, kuna mees ei vastanud enam telefonile.

Kui kohale jõuti, siis leiti eest pime suvila. Pere sai aru, et nad on petta saanud. Juhuslikult sattus sinna üks naisterahvas, kes tegeleb suvilate rendiga ja kes perekonna päästis – temalt võeti üürile üks teine suvila.

Pettumust suurendas see, et algselt suvilat üürinud mees küsis veel 70 eurot lisaks koristamise raha.

Kui uut kohta poleks saadud, siis oleks pere jäänud võõrasse kohta 25-kraadise pakase kätte. Asja kohta tehti teade politseile ja saadi teada, et sellised pettused on üsna tavalised. Asja uurimisega tegeleb Sise-Soome politsei Tamperes, kuna pettuse jäljed viivad Tamperesse.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT