NordenBladet — Eesti Teadusagentuur kuulutas välja konkursi uuringu läbiviija leidmiseks. Tegemist on RITA programmist rahastatava uuringuga „Innovaatiliste ja keskkonnasõbralike põlevkivi või selle saaduste töötlemise tehnoloogiate arendamine“. Tegemist on alaosaga uuringust „Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikemate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine“, mis esialgsel konkursil hindamislävendit ei ületanud.
Uuringus käsitletavaks teemaks on põlevkivi senisest efektiivsem teaduspõhine väärindamise meetodite analüüs ja uute otstarbekaimate kasutusvaldkondade ning -skeemide leidmine, töötlemistehnoloogiate parandamine ja kaasnevate keskkonnamõjude vähendamine. Täiendavalt tuleb hinnata ka tehnoloogia rakendamise majanduslikku tasuvust
Uuringut ootame läbi viima eri asutuste konsortsiume, kes esitavad pärast lähteülesandega tutvumist oma uuringuettepaneku. Konsortsiumitel, kes soovivad konkursil osaleda, tuleks endast teada anda Eesti Teadusagentuuri RITA vanemkonsultant Maikki Moosusele (maikki.moosus@etag.ee) või Eesti teadusinfosüsteemi üldmeiliaadressile etis@etag.ee. Seejärel avame Eesti teadusinfosüsteemis ETIS ligipääsu vastavale taotlusvormile. Vorm tuleb täita inglise keeles.
Konkurss jääb avatuks 1,5 kuuks, lõpptähtajaga 16.02.2018 kell 17.00. Uuringu läbiviimsest huvitatud konsortsiumil on võimalus kohtuda tellijatega (Eesti Teadusagentuur, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium), et arutada, kas koostatav uuringuplaan on kooskõlas tellija ootustega.
NordenBladet — Eesti Teadusagentuur kuulutas välja konkursi uuringu läbiviija leidmiseks. Tegemist on jätkukonkursiga RITA programmist rahastatavale uuringule „Riigiülese ja tervikliku olukorrateadlikkuse võime loomine riigikaitse juhtimiseks ja koordineerimiseks“. Esimene konkurss jäi tulemuseta, sest ükski pakkumine ei ületanud hindamislävendit.
Uuringu eesmärk on töötada välja andmete seire-, töötlemise-, jagamise- ja analüüsikeskkonna lahendus, mis koondaks andmed (riigi) institutsioonide üleselt, paindlikult ja kiirelt. Seeläbi oleks tagatud piisav lähteinfo sobivate praktiliste reageerivate ja/või ennetavate tegevuste kujundamiseks nii eri olukordades (sh häda- ja sõjaseisukorras) kui ka eri juhtimis- ja otsustustasanditel. Uuringu fookus on tervikliku süsteemi toimimiseks oluliste uudsete metoodiliste ja tehniliste lahenduste väljatöötamine.
Uuringut ootame läbi viima eri asutuste konsortsiume, kes esitavad pärast lähteülesandega tutvumist oma uuringuettepaneku. Konsortsiumitel, kes soovivad konkursil osaleda, tuleks endast teada anda Eesti Teadusagentuuri RITA vanemkonsultant Maikki Moosusele (maikki.moosus@etag.ee) või Eesti teadusinfosüsteemi üldmeiliaadressile etis@etag.ee. Seejärel avame Eesti teadusinfosüsteemis ETIS ligipääsu vastavale taotlusvormile. Vorm tuleb täita inglise keeles.
Konkurss jääb avatuks 1,5 kuuks, lõpptähtajaga 16.02.2018 kell 17.00. Uuringu läbiviimsest huvitatud konsortsiumil on võimalus kohtuda tellijatega (Eesti Teadusagentuur, Kaitseministeerium, Siseministeerium ning Riigikantselei), et arutada, kas koostatav uuringuplaan on kooskõlas tellija ootustega.
NordenBladet — Soome vaesuspiir on statistikaameti viimaste, 2016. aasta andmete järgi 1210 eurot kuus kätte ja nii väikse sissetulekuga inimesi on Soome 5,5 miljonist elanikust ligikaudu kümnendik ehk 637 000.
Kõrgema sissetulekuga 10 protsenti soomlastest teenib kuus kätte 3500 eurot ja enam, vahendab Taloussanomat.
Kogu Soome keskmine ehk mediaansissetulek oli 2016. aastal 2010 eurot kuus kätte.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Ajakirja Mäetagused 68. number (http://www.folklore.ee/tagused/nr68/) koondab artikleid, mis on sĂĽndinud konverentsil “Kõne ja muusika: prosoodiast meloodiani” peetud ettekannete põhjal.
Konverents toimus 21. aprillil 2017 Eesti Keele Instituudis 16. rakenduslingvistika kevadkonverentsi raames ning selle korraldasid Eesti Keele Instituut ja Eesti Uuringute Tippkeskuse kõne ja muusika uurimisrühm. Konverentsi eesmärk oli tuua kokku kõne- ja muusikauurijad, et kõrvutada nende kahe erineva, kuid olulisi kokkupuutepunkte omava uurimisvaldkonna meetodeid, tulemusi ja lähenemisviise ning luua eeldusi sünergiliseks efektiks ja interdistsiplinaarseteks uurimusteks.
Neli erinumbri artiklit tegelebki otseselt kõne ja muusika omavaheliste seostega: Pärtel Lippus ja Jaan Ross võrdlevad silbipikkusi lauldud ja loetud tekstides, Janika Oras ja Sulev Iva uurivad eri vältes sõnade paiknemist seto regilaulude värsimõõdus, Eerik Jõks kirjeldab eesti keele prosoodiast lähtuvaid printsiipe Piibli proosatekstil põhineva kirikulaulu loomiseks ja esitamiseks ning Kerri Kotta näitab, kuidas Jaan Malini häälutustes kui luule ja muusika piirile jäävas kirjandusvormis kasutatakse muusikalise arenduse võtteid.
Kaks erinumbri artiklit on pühendatud häälele. Allan Vurma uurib lauljate vokaaltehnilisi võtteid häälekõla tajutava ühtluse parandamiseks ning Hille Pajupuu, Jaan Pajupuu ja Rene Altrov tutvustavad hääle meeldivuse akustilise kirjeldamise ja automaatse tuvastamise võimalusi.
Kolmes artiklis käsitletakse prosoodiat. Mari-Liis Kalvik ja Liisi Piits uurivad varieerumist väldete kasutamises ja tajumises, Meelis Mihkla ja Heete Sahkai lauserõhu avaldumist eesti keeles ning Eva Liina Asu eestirootsi murrete prosoodiat võrdluses riigirootsi ja eesti keelega.
Kahes erinumbri artiklis käsitletakse segmentaalfoneetikaga seotud teemasid. Liis Ermus vaatleb intervokaalsete klusiilide koartikulatsioonist tingitud varieerumist ning Einar Meister ja Lya Meister võrdlevad omavahel kahte eestikeelse kõne automaatsegmentimise programmi.
Erinumbri toimetasid Meelis Mihkla ja Heete Sahkai ning selle ilmumist toetasid Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute tippkeskus) ning Eesti Teadusagentuur uurimisprojekti IUT 35-1 kaudu.
NordenBladet — „Ei yö niin pitkä ettei päivä perässä,” (pärast igat ööd saabub päev) alustab oma uusaastatervitust Soome peaminister Juha Sipilä. Tema sõnul iseloomustab see hästi käesoleva aasta majandust, mille üle 3-protsendilist kasvu poleks aasta tagasi mitte keegi oodata osanud.
„Pärast aastaid kestnud vindumist on majandus pööranud kasule,” jätkab peaminister. „Majanduse kursimuutus peegeldub mitmel moel inimeste elus. Kõige tähtsam on, et töökohtade arv tõuseb. Statistikaameti värskete andmete järgi oli töötajate arv novembris ligi 83 000 võrra suurem kui aasta tagasi. Seda arvu võib lahti seletada nii, et iga päev sündis 230 uut töökohta. Tööl käivate tööealiste arv kasvas novembris 70,4 protsendini ehk viimase kümne aasta kõrgeimale tasemele.”
„Ka töötute tööotsijate arv langeb kiiresti. Töö- ja majandusministeeriumi andmetel oli neid novembrikuus 57 000 võrra vähem kui aasta tagasi. Seda numbrit võib lahti seletada nii, et iga päev sai tööle 160 töötut või lõppes nende töötus mingil muul põhjusel.”
„Eriti rõõmustav on see, et töökohtade arv tõuseb ja töötute arv väheneb kõikjal Soomes. Suured ja väiksed ettevõtted palkavad uusi inimesi. Nüüd tuleb hoolitseda selle eest, et ettevõtted omale vajaminevaid töötajaid leiaksid.
Muutus on toimunud tänu ühistele pingutustele. Tänu neile on majandusuudistes nüüd teates uutest investeeringutest ja töökohtadest, mitte ametiühingukõnelustest ja koondamistest nagu mitme aasta vältel juhtus.
Muutus on nähtav ka laiemalt. Inimeste usk tulevikku on parem kui mitmel varasemal aastal.
Töö on parim vahend tõrjutuse ja diskrimineerimise vähendamiseks. Seetõttu on töökohtade arvu kasv jätkuvalt üks valitsuse peamisi eesmärke.
Valitsus tahab kindlustada, et kõik ühiskonnagrupid saaksid kasvust osa. Oleme püüdnud jagada tulu võimalikult õiglaselt. Rõõmustav ongi see, et viimaste andmete järgi ei kasvanud kihistumine möödunud aasta jooksul üldse, kuigi avaliku debati järgi oleks võinud arvata teisiti.
Kasvu kiirenedes on eriti oluline jälgida, et tuluerinevused ei kasvaks. See eeldab suurt  vastutustunnet neilt, kes otsustavad kõige kõrgemate palkade ja preemiate üle. Head eeskuju on vaja ka majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks. See eeldab tulevikuski tagasihoidlikkust palkade määramisel.
Kuigi värsked majandusuudised on head, ei saa me loorberitele puhkama jääda. Me peame vaatama ühiskonna arengut pikemas perspektiivis. Nii mõnigi tulevikku arvestav muudatus võib täna tunduda ohuna.
Palju ameteid kaob seoses tehnoloogia arenguga. Osa inimesi ja valdkondi on ohustatud seoses edasise arenguga. Kliimamuutuse kõiki mõjusid on raske prognoosida. Meie ühine väljakutse on tunnistada tuleviku probleeme ja leida neile õiged vastused.
Me teame juba praegu, et lasteaiad ja koolid on jätkuvalt Soome eduloo märksõnad. Vaid ühe näitena on aeg käivitada laste huvidele mõeldes avalik arutelu õppeaja pikendamiseks kas alguse- või lõpuosas või mõlemal pool.
Lisaks majanduse kursi muutusele on lõppeva aasta märksõna olnud Soome100 juubeliaasta tunnussõna Üheskoos. Soome riiklikust iseseisvumisest möödus 100 aastat. Tähistasime seda tähtaastat tõeliselt koos. Peaaegu 600 000 soomlast osales juubeliaasta sündmuste ettevalmistamisel. Ametlikku programmi esitati üle 5000 eri projekti. Soome kodanikuühiskond näitas oma jõudu.
Lõime kaks uut iseseisvuspäeva traditsiooni. Iseseisvuspäeva eelõhtust sai kaunis rahvapidu. See traditsioon täiendab senist tava tähistada iseseisvust 6. detsembril.
Peaministri vaatevinklist oli juubeliaasta ilusaim sündmus üleriigiline Soome laste iseseisvuspidu 5. detsembril Helsingi Säätytalos. Sellestki sündmusest võiks teha iga-aastase traditsiooni. Tulevik kuulub noortele sugupõlvedele, ja seetõttu väärivad nad oma pidu.
Nüüd järgnevad 100ndad aastapäevad Eestis, Lätis ja Leedus – igaühel omal moel. Tahan südamest õnnetleda naabreid. Meid ühendavad nii ajalugu kui ühine, suurte võimalustega tulevik.
Eriti eestlased võtsid meie juubeliaastat südamega. Kahe maa vahelistes suhetes on alatud eriti aktiivne periood. Tunneliprojekt Soome ja Eesti vahel räägib koostöö kõrgest tasemest.
Soome ühiskonna tugevus on olnud selle ühtsus. Ühtsus on väärtus, aga selle säilumine pole iseenesest mõistetav. Seda on hea meenutada, kui pärast Soome iseseisvumise 100ndat juubelit on ees 2018. aasta. Täitub sada aastat sellest ajast, kui Soome jagunes kahte leeri ja selle mälestused on jätkuvalt kibedad.
Loodan, et saame seda kodusõja aastapäeva võtta üheskoos ses mõttes, et vaaame üle need piirid, mis soomlasi 1918. aastal jagasid.
Oleme parlamendierakondade juhtidega kokku leppinud, et alustame kodusõja mälestusaastat ühise kokkusaamisega, kus rõhutatakse leppimise, demokraatia ja ühiskonna tähtsust.
Hispaania filosoofi ja poeedi George Santayana tuntud aforism ütleb, et „need, kes ei mäleta minevikku, on määratud seda kordama”. See sõnum sobib ka 1918. aasta mälestamiseks.
Üheskoos oleme hakkama saanud sada aastat ja ainult üheskoos saame hakkama järgmised sada aastat.”
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
