Laupäev, juuli 12, 2025

Monthly Archives: jaanuar 2018

Soome töötute õiguste eest võitlev mees on 9 aastat töötu olnud 4 keelt valdav riigikaitsefanaatik

NordenBladet — Soomes äratas tähelepanu 47-aastane töötu Martin-Éric Racine, kes pani aluse üle 50 000 hääle kogunud rahvaalgatusele, millega tahetakse muuta ära töötuid aktiivsemale tööotsimisele utsitav seadus. Racine jäi töötuks 9 aastat tagasi, mil maad tabas kriis ja ta jäi tehnoloogiafirmas ilma tööta. Mees lootis, et leiab kiiresti uue töö, aga läks teisiti. Nüüd on mees olnud 9 aastat töötu ja tema LinkedIn profiilis on kirjas: murtud süsteemide tsaar, kõikide alade spetsialist, paljudes asjades hea – saadaval.

Racine on käinud kõrgkoolis ja ta valdab nelja keelt, aga tal pole ülikooli diplomit, vahendab Iltalehti.

Mees räägib, et Soomes on selline olukord, et kui oled üle paari aasta olnud töötu, siis ei kõlba enam kuhugi.

Racine tunnistab, et kui jäi töötuks, siis ei hakanud ta kohe toetust saama, mistõttu tekkisid võlad. Tema sõnul peaks palk olema vähemalt 2600 eurot kuus, et ta toime tuleks.

Kui töötasu on alla 2600 euro, siis on ta olukorras, kus jääb ilma oma toetustest, aga võlgade katteks võetakse enamus rahast ära. Need, kes teenivad üle 5000 euro, jäävad ilma kõigist toetustest, aga võlakontor võtab ära enamiku rahast.

Racine elab Helsingi kesklinna piirkonnas Kruununhakas ĂĽhetoalises 22-ruutmeetrises korteris, mille ĂĽĂĽr on 800 eurot kuus. Aastas saab ta toetusi kokku ligi 16 000 eurot.

Kruununhaka korteri üür on sedavõrd kõrge, et talle makstakse lisaks eluasemetoetusele veel toimetulekutoetust. Kui eluasemetoetus oleks sedavõrd kõrge, et kataks kogu üüri, siis poleks toimetulekutoetust enam vaja ja ta saaks juhutöödest teenida 300 eurot kuus ilma toetusi kaotamata.

Racine pole Kruununhakast mujale kolinud, kuna tema arvates on 800-eurone üür küllalt soodne. Sellest odavamat korterit on Helsingis raske saada, lisaks takistavad töötus ja võlad teise korteri otsimist.

Lisaks ei kataks mehe 500-eurone toimetulekutoetus kuus ühistranspordi kuukaardi soetamist, mistõttu liigub ta kesklinnas jalgsi või jalgrattaga.

Racine on riigikaitsefanaatik, teeb trenni ja kõik nädalalõpud veedab väeosas abitöid tehes või mõnda oskust lihvides. Ta on reservväelane, jookseb, sõidab rattaga ja teeb seljakotirännakuid. Tema üks lemmikkohtadest on Helsingi tasuta saun Sompasauna.

Meest on kutsutud ka poliitikasse. Mõned aastat tagasi tegi talle ettepaneku viis eri erakonda, aga ta lõpuks keeldus. Samas pole ta maha matnud mõtet kandideerida parlamendivalimistel. Helsingis on ainult see häda, et selleks, et tavakodanik valituks saaks, oleks vaja ligi 100 000 euro suurust kampaaniaeelarvet ja suurt toetajate hulka.

Racine ise tunnistab, et töötaks meelsasti kusagil väljas, selle asemel, et teha kuskil kontoris tõlketööd arvuti taga. Ta sooviks leiba teenida rahuvalvajana või giidina Lapimaal. Kord pakuti talle Lapimaale giiditööd, aga selleks oleks olnud vaja juhiluba. Teisedki võimalikud tööandjad on rääkinud, et Lapimaal ilma autota hakkama ei saa, kuna seal on pikad vahemaad ja kehvad ühistranspordiühendused. Racine tahaks teha autojuhiloa, aga toetusi jagavad ametkonnad pole andnud selleks raha. Mehel endal lubade tegemiseks raha pole.

Mehe uusaastasooviks on see, et töötukassa esindused hakkaksid inimestele lähenema individuaalselt. Kui Racine oleks saanud käia rootsi keele ja autojuhi kursustel juba üheksa aastat tagasi, siis poleks ta nii kaua töötu olnud. Racine väitel on töötukassa esinduste puhul probleem selles, et neid juhitakse ülevalt alla ning teenust ei pakuta lähtuvalt inimeste vajadustest. Racine sõnul peaks mõtlema niipidi, et mida inimesel vaja oleks selleks, et ta leiaks omale meelepärase töö.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomlasi on pannud imestama haubitsatel K9 Thunder ilmnenud vead

NordenBladet — Soomlasi on pannud imestama Lõuna-Korea päritolu liikursuurtükkidel K9 Thunder (tõlkes: Kõu) ilmnenud vead. Teema on päevakajaline, kuna esimene osa soomlaste poolt soetatud K9 soomushaubitsaid on juba Soome poole teel.

K9 Thunder, mida peetakse oma võimsuselt Lõuna-Korea uhkuseks ja mida on otsustanud kasutada veel näiteks Norra armee, on viimasel ajal seotud paljude õnnetustega. Viimati plahvatas üks haubits Lõuna-Koreas suvel augustikuus ning surma sai kolm ja raskelt haavata neli sõjaväelast, vahendab Helsingin Sanomat.

Lõuna-Korea teadaande kohaselt põhjustas plahvatuse haubitsa tehniline viga. Üks detonaatoritest oli nimelt iseenesest plahvatanud. Korea maaväe info kohaselt oli kasutatud vana, ligi 50 aastat tagasi valmistatud moona.

K9 haubitsate vead ilmnesid näiteks 2010. aastal, mil kaks masinat läks rivist välja tulevahetuses Põhja-Koreaga. Möödunud aastal valminud raporti kohaselt on viimase viie aastaga tulnud Thunderite kohta 1700 veateadet. Lõuna-Korea sõjaväe kasutuses on ligi tuhat sellist masinat.

Soomushaubitsaid hakkavad kasutama Soome kaitseväe mehhaniseeritud väeosad. Soome poole on parasjagu laevaga teel 48 K9 haubitsat. Soomel on soov neid tulevikus veel juurde osta.

Soome sõjaväelased õpivad Thundereid kasutama 2018. aasta jooksul ja pärast seda hakatakse välja õpetama kutsealuseid.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Stockmanni rahamured jätkuvad: nüüd tahetakse müüa raamatupoe hoone

NordenBladet — Soome kaubanduse kunagine lipulaev Stockmann on juba aastaid vaevlenud suurtes raskustes. Äsja müüdi S-gupile maha toidupoed, nüüd kaalutakse kuulsa Alvar Aalto projekteeritud raamatupoe hoone müüki.

Raamatupoe majas tegutsev Akateeminen Kirjakauppa müüdi juba varem maha ettevõttele Bonnier Books. Lisaks on majas üürnikud HOK-Elanto, Isku Invest ja Technopolis.

Stockmann on tahtnud müüa vara ka Venemaal, kaasa arvatud kaubanduskeskust Nevsky Centre. Ettevalmistused vara müügiks on jätkuvalt käimas.

Stockmanni toidupoed läksid aastavahetusel üle S-grupi valdusse, mistõttu on poed täna suletud ja uksed avatakse uuesti homme.

Toidupoodide müük lepiti kokku juba juunikuus, selle kinnitas konkurentsiamet lõplikult detsembrikuus. Stockmanni toidupoodide ligi 700 töötajat lähevad üle S-gruppi.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Riigikogu esimehe Eiki Nestori uusaastatervitus Eesti Televisioonis

NordenBladet — Tere õhtust ja head uut aastat teile! Loodan, et olete peale aastavahetuse särtsu ja särinat täna ehk kodused. Ka mina olen siin teid tervitades teel koju. Oma koju. Kohta, kuhu jõudmine tähendab alati sellist rõõmsat ärevust ja samal ajal ka hingerahu. Omade juurde jõudmist. Kas teile on tuttav tunne, kuis koju jõudes saaksid justkui millestki priiks? Mis see on, ega ei teagi, aga nii kui üle lävepaku astud, oled kuidagi sina ise ja seda kõige ehtsamal moel. Kodus on alati soe, isegi siis, kui kodu on kütmata.

Saabunud aastal saab siis meile kõigile armas Eesti saja aastaseks riigiks. Ja ega seegi tähendanud ühele rahvale muud kui oodatud koju jõudmist. Just kõik need samad tundmised, kas pole. Olla vaba ja omade keskel. Ise teha ja korraldada. Aidata ja armastada. Unistada ja teinekord ka kurvastada.

Sellel juubeliaastal soovin kohe kindlasti tervitada kõigepealt neid inimesi, kes on vanemad kui Eesti Vabariik. Uhke on öelda, et neid on meie seas kokku 130. Head uut aastat teile! Te olete tublid, väga tublid. Veel üks kuu ja 24 päeva ja Eesti jõuab teile järele. Meie kõigi sügav kummardus teie ees!

Head minuealiste vanemad. Teie lapsepõlv ja kasvamisaeg oli kindlasti ilus ja imeline. Olla noor noores Eesti riigis. Karm saatus tõi aga kaasa teie põlvkonnale kõige rängemad aastad meie ajaloos. Aga te hoidsite Eestit ja kasvatasite meid austama ja armastama. Te võite olla uhked – Eesti riik on taas vaba ja saab varsti saja aastaseks. Suur aitäh Teile!

Head eakaaslased, kes me sündisime riigis, mis oli täis võltsi ja valet. Kus vanemate mälestused vabast Eestist näisid muinasjutuna, mis kunagi ei täitu. Vihkasime seda võimu, naersime ta üle. Hiljuti tabasin end mõttelt, kas noorem põlvkond üldse teabki et isegi jõulude tähistamine oli siis mingis mõttes risk. Ja kuigi oli aegu, kus kõik näis lootusetu, siis lõpuks müürid langesid ja raudsed eesriided said maha tõmmatud. Uhkelt omal maal uuesti alustada on olnud ju tegelikult ilus aeg. Kas pole?

Täna kasvatavad omi lapsi aga juba need noored, kes uuesti vabaks saanud Eestis on  sündinud. Kelle jaoks vabas riigis vaba inimesena elamine on lihtsalt loomulik ning teisiti nad ei kujutagi ette. Ja see on suurepärane! Just nii peabki olema ja just nii peabki jääma järgmisteks sadadeks aastateks.

Head uut aastat armas Eesti!
Siin on meie kodu ja teisiti me ei saa.
Elagu juubilar!

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Soome mees loobus lendamisest ja tegi saunast laoruumi kliimamuutuse vastu võitlemiseks

NordenBladet — Iga neljas soome mees ei teinud möödunud aastal mitte midagi kliimamuutuse pidurdamiseks. Mõned on teinud päris palju ja see nõuab teistelt pereliikmetelt kannatlikkust. Näiteks 47-aastane filmitegija ja helilooja Kirka Sainio tarvitab bolognese-kastme tegemiseks hakkliha asemel sojapuru, kuigi lapsed räägivad, et päris liha maitseb paremini, vahendab Yle.

Mehe kodus on palju kasutatud mööblit, majapidamispaberi asemel kasutatakse puhastuslappi ja särki ei pesta iga kasutuskorra järel, vaid siis, kui see on nähtavalt must. Autost loobus Kirka juba 15 aastat tagasi seoses lahutusega ning sõidab ringi jalgrattaga.

Mõni muutus mõjutab ainult teda ennast. Näiteks möödunud suvel võttis ta sõidu Amsterdami ette lennuki asemel laeva ja rongiga. Teised pere liikmed sõitsid lennukiga.

Oma eelmises kodus loobus Kirka saunast ning tegi sellest laoruumi. See oli tõsine otsus, sest kortermajas polnud üldist sauna. Mees aga peab seda õigustatuks, kuna oma sauna kasutamine oleks olnud liigne priiskamine. Suur energiakulu vaid selleks, et mõned korrad leili visata. Uues kodus Helsingi Arabianranta rajoonis pole korteris üldse sauna ning see sobib ka naisele ja lastele. Piisab majaühistu saunas või ujulas käimisest.

Sauna kĂĽsimuses on mehel tekkinud isegi vaidlusi, sest paljud peavad sauna omamist pĂĽhaks asjaks.

Kliimamuutusega tegelemist peetakse Soomes oluliseks asjaks, aga paljud pole selleks midagi ära teinud. Küsitluse järgi ei teinud iga neljas soome mees aasta jooksul mitte midagi kliimamuutuse pidurdamiseks. Naistest ei teinud midagi iga kümnes.

Paljud soomlased on kliima peale mõeldes piiranud lendamist. Samuti on piiratud autoga sõitmist ja liha söömist. Enamus soomlastest peab kliima seisukohalt oluliseks jäätmete sorteerimist ja käitlemist.

Nelja lapse isa Kirka Sainio muretseb laste tuleviku pärast, sest kliimamuutus mõjutab oluliselt järgmistel aastakümnetel inimeste elu. Kuigi inimesi on maailmas ülearu, et pea mees lapsi halvaks asjaks. Ta toetab sellist ühiskonda, kus elamine on meeldiv ja rahuldust pakkuv. Ta räägib, et on inimesekeskne ja pole nõus julmustega pelgalt looduse päästmiseks. Näiteks ei pea ta õigeks enda pesemist järvevees või keha sidumist puu külge.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT