NordenBladet — Riigikogus läbis teise lugemise eelnõu, millega hakatakse olümpiavõitjatele riikliku toetuse maksmisel arvestama elukalliduse muutumist.

Riigikogu liikmete Jüri Jaansoni, Hanno Pevkuri, Kalle Pallingu, Meelis Mälbergi, Lauri Luige, Andres Ammase, Monika Haukanõmme, Deniss Boroditši, Yoko Alenderi, Laine Randjärve, Heidy Purga, Arto Aasa, Kalle Laaneti, Remo Holsmeri, Aivar Sõerdi ja Valdo Randpere algatatud spordiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (426 SE) seotakse olümpiavõitjate riikliku toetuse koefitsient keskmise palgaga. Toetuse suurus hakkab olema Statistikaameti avaldatud eelmise kalendriaasta kolmanda kvartali keskmine brutokuupalk. Toetuse uus suurus ei või seejuures olla väiksem eelmise aasta toetuse suurusest.

Seletuskirjas märgitakse, et alates spordiseaduse vastuvõtmisest on olümpiavõitja toetuse määr püsinud algsega samal tasemel. Toetuse kehtima hakkamisel oli olümpiavõitja riiklik toetus ligikaudu poolteist korda suurem Eesti keskmisest kuupalgast. Tänaseks on toetuse määr langenud Eesti keskmisest kuutöötasust tunduvalt madalamale. Olümpiavõitja riikliku toetuse eesmärgiks on nendele inimestele sotsiaalse lisatagatise loomine, kes on toonud kõrge sportliku saavutusega Eestile tuntust ning ühiskonnale palju positiivseid emotsioone.

Juhtivkomisjoni nimel sõna võtnud Laine Randjärv ütles, et emotsioonid, mida olümpiamängud tervikuna ühiskonnale toovad, on nii erakordsed, et kaubelda selle üle, kui palju olümpiavõitjad toetust peaksid saama, on kohatu.

Läbirääkimistel võtsid sõna ja tõid välja oma argumendid Jüri Jaanson, Monika Haukanõmm, Helmen Kütt ja Jürgen Ligi.

1 eelnõu lükati esimesel lugemisel tagasi

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (486 SE) lükati maaelukomisjoni ettepanekul tagasi. Ettepaneku poolt hääletas 53  ja vastu 9 Riigikogu liiget.

Eelnõuga piiratakse välismaalastele Eestis maa ja metsa omandamine ja keelatakse kolmandate riikide isikutel maa ja metsa omandamine.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna ja esitasid oma seisukohad Igor Gräzin, Mihhail Stalnuhhin, Jürgen Ligi, Mart Helme, Jaanus Marrandi ja Andres Ammas. 

Avafoto: Jüri Jaanson (Riigikogu fotoarhiiv/ Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Sel nädalal kogunevad Tallinnas Balti Assamblee ja Balti Nõukogu istungjärgule Baltimaade parlamentide esindajad, spiikrid ja välisministrid.

Assamblee avaakordiks on neljapäeval, 9. novembril kell 19 toimuv pidulik aktus Tallinna Reaalkoolis, kus antakse üle Balti Assamblee (BA) kirjandus-, kunsti-, teadus- ja innovatsioonipreemia. BA teaduspreemia pälvis tänavu Eesti Geenivaramu direktor, geeniteadlane Andres Metspalu. Eestisse tuli ka innovatsioonipreemia, mille sai puitmajatehas OÜ EstHus.

Reedel, 10. novembril kell 10.45 antakse Riigikogus üle Balti Ühtsuse medalid. Eestist saavad tänavu medali dokumentaalfilmi „Balti Ülikooli lugu“ režissöör, ajakirjanik Helga Merits, XII ja XV Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupeo Gaudeamus kunstiline juht ja peadirigent Alo Ritsing ning Balti metsanduskoolide kutsealavõistluste korraldaja, Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu.

Veel enne Balti Ühtsuse medalite üleandmist toimub reede hommikul Balti Assamblee Presiidiumi ja riikide parlamentide spiikrite kohtumine, misjärel algab Balti Assamblee 36. istungjärg. Istungjärgu avamisel peavad kõne Balti riigi parlamendijuhid ja seda juhatavad Balti Assamblee president Aadu Must ning BA asepresidendid Valerijus Simulik ja J?nis Vuc?ns.

Reedel koguneb Riigikogus ka Balti riikide valitsuste ja parlamentide koostöö kogu Balti Nõukogu. 23. Balti Nõukogu istungit juhatavad Balti Ministrite Nõukogu Koostöönõukogu esimees, Eesti välisminister Sven Mikser ja Balti Assamblee president Aadu Must. Peale nende saavad sõna Leedu ja Läti välisministrid Linas Linkevi?ius ja Edgars Rink?vi?s.

Reedel kell 13 algab Riigikogu valges saalis pressikonverents, kus saab küsimusi esitada kolme Balti riigi delegatsiooni juhile ja välisministrile. Vahetult enne pressikonverentsi kirjutavad Eesti delegatsiooni juht ja välisminister alla Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu ühisavaldusele.

BA istungjärgul võetakse vastu resolutsioon ja allkirjastatakse lõppdokument. Pärast istungjärgu lõppu annab Eesti eesistumise Balti Assamblees ja Balti Ministrite Nõukogus üle Leedule.

Avafoto: Sven Mikser (Riigikogu fotoarhiiv/ Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu