Neljapäev, juuli 3, 2025

Monthly Archives: november 2017

E-Eesti toetusrühma esimees Tanel Talve: kvaliteetne internetiühendus tuleb viia kõikide Eesti inimesteni olenemata nende elukohast

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu lairibavõrgu ja e-Eesti toetusrühma algatusel eile toimunud arutelul leiti ühiselt, et kogu Eestis peab olema kiire ja kvaliteetne internetiühendus kättesaadav hiljemalt viie aasta pärast.

E-Eesti toetusrühma esimehe Tanel Talve sõnul sai kohtumisel kohe selgeks, et kõikidel osapooltel on sama eesmärk – viia kvaliteetne internetiühendus kõikide Eesti inimesteni olenemata nende elukohast. Arutelu keskendus sellele, kuidas lairibavõrgu väljaehitamisega edasi liikuda.

„Minister Urve Palo ettepanek kuulutada 20 miljoni euro riigiabi kasutamiseks välja avalik konkurss leidis ettevaatlikku heakskiitu,“ ütles Talve. Tema sõnul ei olda sellele vastu ja tänane seis on lootustandev.

„Kindlasti peab nüüd tegema tööd selle nimel, et kõik õnnestuks ja juba järgmise aasta esimeses pooles saaks alustada valguskaabli inimesteni viimisega,“ ütles Talve. „Eesmärk on, et kõik elanikud ja ettevõtted üle Eesti oleks lairibavõrguga ühendatud hiljemalt viie aasta pärast.“

Talve sõnul jätkab ta Riigikogu toetusrühma esimehena koos kolleegide Andres Metsoja ja Erki Savisaarega kaks aastat kestnud pingutusi selle eesmärgi täitmiseks.

Metsoja sõnul on eesmärk ühine, et kiire internetiühendus oleks kõigile kättesaadav, küsimus on mil moel. „Oleme pidevalt püüdnud toetusrühmas leida lahendusi,“ rääkis Metsoja. „Nüüd on meie roll vaadata, et hange oleks korrektne ja omavalitsuste initsiatiiv ei saaks karistatud.“ Tema sõnul peab viimase miili inimesteni viimine olema majandusliult mõttekas ja vastutustundlik.

Savisaare sõnul on terve Eesti tegelikult valge ala ja kiire internetiühendus on tagatud vaid korrusmajades, kuid mujal on sellega probleeme. Tema ettepanekul võiks elektrivõrgu eeskujul eristada taristu ja teenus ning avada inetrenetiühendus kõigile teenusepakkujatele.

Ettevõtlus- ja infotehniloogiaminister Urve Palo sõnul on kohalike omavalitsute tehtud töö väga oluline ja edasi töötab ministeerium välja riigihanke. Ta lubas, et kogu Eesti võetakse tervikuna ette ja ei ole eelisarendatud piirkondi. Ministri sõnul on üleriigiline hange avatud kõigile pakkujatele ja selle võitja peab lubama teenust pakkuda kõigil operaatoritel.

Palo selgitas, et 20 miljoni euro suuruse riigipoolse toetusega ei oleks saanud katta tervet Eestit, vaid ainult kolm-neli maakonda. Kui aga nüüd lisanduvad erasektori investeeringud, on see võimalik. Minister selgitas, et 20 miljonit eurot on ette nähtud ainult hajaasustusega piirkondadesse kiire interneti viimiseks, kus probleem on hetkel kõige suurem.

Istungil osalesid Elektrilevi, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL), Telia Eesti, TopEst ja omavalitsuste esindajad ning maakondades käivitunud digiprojektide juhid. Ühisistung on järelvaadatav.

 

Avafoto: Tanel Talve (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Rahanduskomisjon arutas riigieelarve eelnõu muudatusettepanekuid

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu rahanduskomisjon vaatas eilsel istungil läbi tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõule laekunud 50 muudatusettepanekut, millest mitme eesmärk oli eelarve viimine struktuursesse tasakaalu.

Rahanduskomisjon koostas 20 muudatusettepanekut, mis koosnevad suures osas mitmetest ministeeriumide valitsemisalade vahelistest ja sisestest tehnilistest muudatustest ning tekstiparagrahvide täpsustamisest ja lisamisest. Komisjoni muudatused on koostatud ministeeriumidest saadud täiendava info alusel.

Vabaerakonna fraktsioon tegi 27 ettepanekut, EKRE fraktsioon 14 ja Reformierakonna fraktsioon 4 ettepanekut. Viielt Riigikogu liikmelt laekus kõigilt üks muudatusettepanek.

Rahanduskomisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhini sõnul ei leidnud need ettepanekud pärast läbivaatamist toetust, sest katteallikateks pakutud lahendused oleksid muutnud eelarves taotletud proportsioone ja püstitatud eesmärkide saavutamist.

Tuleva aasta eelarve arvestab 3.3 protsendilise majanduskasvuga ja kavandab selle 0,25 protsendilise miinusega. Eelnõu järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10,58 miljardit eurot ja tulude maht 10,33 miljardit eurot. Kulud kasvavad 2017. aastaga võrreldes 922 miljoni euro võrra ehk 9,5 protsenti, tulud kasvavad 986 miljoni euro võrra ehk 10,6 protsenti.

Komisjoni istungil kuulati ära ka Maksu- ja Tolliameti peadirektori Valdur Laidi ülevaade ametkonna tegevusest ja käesoleva aasta maksulaekumiste hetkeolukorrast.

Seega 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE) teine lugemine on kavandatud Riigikogu täiskogu istungil 15. novembril.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

3 olulist harjumust, mis sind õnnelikuks teevad!

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Kerge on öelda, et “ole õnnelik!”. Paljud inimesed vaatamata suurele soovile leiavad end ikka kurvameelsena. Siin on kolm lihtsat harjumust, mis aitavad sind õnnilikumad olla!

Continue

Helsingi haiglates laiaulatuslik sidekatkestus, inimestel tuleb varuda kannatust

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Inimestel tuleb suheldes Helsingi piirkonna haiglatega varuda täna kannatust, kuna Hus-i tabas laiaulatuslik sidekatkestus. Katkestus sai alguse pealelõunal nii see puudutab tervet Meilahti kliinikute piirkonda, vahendab Yle.

Kirjelduste järgi on olukord väga tõsine, kõik arvutid on tummad. Sellele vaatamata üritatakse haiglaid käigus hoida. Haiglates on võetud kasutusele kriisiplaan, mis tähendab seda, et kõike tehakse paberite peal.

Paberite peale üritatakse nüüd koondada info patsientide ja broneeritud aegade kohta. Nõnda tegutsetakse niikaua, kuni süsteemid uuesti korda saavad. Käsitsi asjaajamine võtab aga tavapärasest kauem aega.

Praegu pole teada ka see, kui kaua katkestus kestab – see võib jätkuda ka homme. Praegu pole teada ka katkestuse põhjus, võimalik, et kuskil on mõni kaabel või ühendus katkenud.

Patsiendid ohus pole, kuna haigla personal on sellisteks puhkudeks valmistunud. Küll aga on töötajatel rohkem tööd ja vaeva. Kui katkestus püsib, võidakse osa varem planeeritud ja vähem ajakriitilisi protseduure edasi lükata. Arstid ja hooldajad peavad patsientide käest rohkem asju üle küsima.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Prof Andres Metspalu pälvis Balti Assamblee teaduspreemia

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Balti Assamblee rahvusvaheline žürii otsustas teaduspreemiaga tunnustada TÜ Eesti geenivaramu direktorit Andres Metspalut tema innovaatilise, mitmekülgse ja pikaajalise panuse eest geenitehnoloogias ja molekulaardiagnostikas. 5000eurone preemia antakse teadlasele üle 9.-10. novembril Tallinnas toimuval Balti Assamblee kohtumisel.

Professor Andres Metspalu tulevikku suunatud ideede ja pikaajalise töö tulemusena on loodud ning arendatud Eestile biopank –  Tartu ülikooli Eesti geenivaramu. Tänasel päeval on geenivaramus hoiul 52 000 geenidoonori andmed, ehk 5% Eesti täiskasvanud elanikkonnast. Sellise rahvusvaheliselt olulise suuruse ja tähtsusega andmepanga olemasolu on asetanud Eesti maailma genoomiteaduse kaardile ja loonud eeltingimused personaalse meditsiini juurutamiseks Eestis.

Professor Andres Metspalu on biopankade programmi üks algataja ja üleilmse biopankade konsortsiumi P3G asutajaliige ning selle üks direktoritest. Ta on osalenud mitmete mainekate teadusajakirjade toimetuse töös; kuulunud teadusnõukogude, juhtkomiteede ja ekspertnõukogude liikmete hulka; on Euroopa komisjoni ERC paneeli ekspert ning mitmete riikide teadusprojektide ekspert; samuti Euroopa teaduse teadusekspert Brüsselis.

Prof Metspalu oli ühtlasi Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi biotehnoloogia õppetooli rajaja ja juhataja ligi 25 aastat ning tal on märkimisväärne roll geenitehnoloogia kui eriala ja õppesuuna tekkimisel ning arengul ülikoolis ja Eestis tervikuna. Samuti on tal oluline panus molekulaarse diagnostika juurutamisel Tartu ülikooli kliinikumis, kus ta rajas ja juhatas üle 10 aasta TÜ kliinikumi molekulaardiagnostika keskust.

Prof Andres Metspalu teadustöö on olnud väga edukas, tema kaasautorlusel on ilmunud  üle 400 rohkelt viidatud teadusartikli ja raamatu peatüki. Ta on vedanud ka Balti teadlaste koostööd inimese geneetika alal, mille tulemusena on ilmunud nii teadusartiklid kui  saadud uurimisgrante Euroopa Liidust.

Prof Andres Metspalu juhendamisel (ja kaasjuhendamisel) on tänaseks kaitstud Tartu ülikoolis 22 doktoriväitekirja ja ta on oponeerinud doktoriväitekirju nii Eestis, Lätis, Leedus kui Hollandis.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...303132Page 32 of 32