NordenBladet — Kui Eestis muutuvad sõiduõpetuse nõuded üha rangemaks, siis Soomes leevendatakse järsult autokoolituse nõudeid. Sõiduõpetajaks võib olla näiteks lapsevanem. Valitsuse eesmärk on panna lapsevanemad lastele autosõitu õpetama ja seda võimalikult suures ulatuses, vahendab Helsingin Sanomat.
Juhilubade taotlemise uuendused on praegu menetluses Soome parlamendis. Sellega väheneb kutseliste autokoolide roll ning rohkem rõhku pannakse peresisesele koolitusele. Nimelt näitavad uuringud, et vanemad on sama head õpetajad kui autokoolid.
Selleks et oma lapsele sõitu õpetada, piisab lihtsalt teatamisest. Mingit eksamit pole selleks enam vaja teha.
Sõiduõpetaja peab olema vähemalt 25-aastane ja tal peab olema vähemalt 5 aasta pikkune juhistaaž.
Sõidu õpetamiseks peab autol olema kõrvalistuja piduripedaal, aga auto ei pea läbima eraldi ülevaatust. Teise piduripedaali olemasolu kontrollib politsei.
Lapsele võib sõitu õpetada, kui laps saab 16-aastaseks. See tähendab, et senise ühe aasta asemel on sõiduõpetuseks aega kaks aastat.
Kui uus kord jõustub, on Soomes sama süsteem kui Rootsis. Näiteks Rootsis on 90 protsenti sõiduõppest just lapsevanemate õlgadel. Soomes on seni vanemate läbi viidud sõiduõpetuse osa olnud 20 protsenti.
Kui praegu toimub Soomes osa sõiduõpetusest pärast juhiloa saamist, siis uue korra järgi pole pärast juhiloa saamist vaja enam autokooli minna. Selle asemel on vaja enne sõidueksamit läbi teha riskitunnetuse 8-tunnine kursus.
Teine kohustuslik osa on esimest korda juhiloa taotlejatele mõeldud 4-tunnine põhikursus. Praegu on kohustuslik teooria osa 19 tundi.
Uuenduse peamine eesmärk on alandada juhiloa hinda, mis Soomes on praegu Euroopa kallimaid. Seetõttu on lubade taotlemine Soomes vähenenud ja luba taotletakse üha vanemas eas. Praegu on umbes 60 protsendil 18-aastastest juhiluba.
Juhiloa taotlemise hind on praegu Soome autokoolides 2000 euro ringis. Ise õppides on maksumus poole madalam.
Autokoolidele tähendab uus süsteem suurt lööki, seetõttu on autokoolid seisnud muudatusele vastu. Uus süsteem peaks jõustuma järgmise aasta juuli algul.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski vastas Riigikogu liikmete Monika Haukanõmme, Artur Talviku, Andres Herkeli, Krista Aru, Külliki Kübarsepa, Andres Ammase, Jüri Adamsi ja Ain Lutsepa 26. septembril esitatud arupärimisele Haigekassa juhtimise muutmise kohta (nr 375).
Arupärijad tõid esile asjaolu, et Eesti Haigekassa on iga inimese seisukohalt tähtis organisatsioon, kus langetatud otsused mõjutavad iga eestimaalast. Neid strateegilisi otsuseid võtab vastu ja langetab Haigekassa nõukogu. Arupärijad soovisid teada muudatustest Haigekassa juhtimisel ja selle aluseks olevatest põhimõtetest.
Ossinovski andis lühikese ülevaate praegusest olukorrast. „Haigekassa nõukogu on loodud esiteks sotsiaalse partnerluse põhimõttel, mis tähendab seda, et selles on pariteetselt esindatud tööandjate esindajad, kindlustatute esindajad ja riigi esindajad,“ ütles minister.
Ossinovski sõnul pakutakse Haigekassa juhtimisse lisaks juhatusele kaheastmelist süsteemi, kus meil tekiksid nõukogu juurde komisjonid, kes tegelikult menetleksid kõige olulisemat dokumenti lühendiga TTL ehk tervishoiuteenuste loetelu, mille kinnitab Vabariigi Valitsus, aga mille sisulise sisendi annab praegu Haigekassa juhatus. „See tegelikult saaks siis sisulise sisendi tervishoiu spetsialistide käest läbi selle komisjoni. Siin võib analoogia tuua ravimikomisjoniga, kes täpselt samamoodi teeb kaalutletud ettepanekuid selle kohta, milliseid ravimeid lisada soodusravimite nimekirja, milliseid mitte. Sellest tulenevalt nõukogu vaatab, kas need otsused on kooskõlas strateegiliste eesmärkidega ja kas nad on eelarvestatavad ning seejärel esitavad vastavad ettepanekud Sotsiaalministeeriumile kinnitamiseks,“ põhjendas Ossinovski. Tema arvates on oluline, et me tahame jätkuvasti pidada kinni sotsiaalse partnerluse põhimõttest.
„Meie esialgses mõttes või plaanis oli luua nõukogu Töötukassa nõukogu loogikat pidi. Töötukassa nõukogu teatavasti töötab põhimõttel 2-2-2 ehk siis kaks tööandjat, kaks ametiühingu esindajat ja kaks riigi esindajat. Valitsus pidas oluliseks, et Haigekassas oleks jätkuvasti peale kahe ministrile riigi poolt – rahandusminister ja terviseminister – esindatud ka opositsiooni esindaja. Sellest tulenevalt oleme teinud ettepaneku tänases etapis lisada riigi poolt ka kolmas inimene, kes oleks ametikoha järgi opositsiooni esindaja ehk siis riigieelarve kontrolli komisjoni esimees, meie nägemuses,“ selgitas Ossinovski.
Ossinovski märkis, millisel viisil tervishoiuspetsialistid saavad päriselt oma sisendit anda. „Oleme osapooltega läbi rääkinud ja oleme valmis ka seaduse tasemel täpsemalt fikseerima –, et see ei ole mitte lihtsalt nõuandev kogu, kust tulevad kokku Arstide Liit, Õdede Liit ja Perearstide Selts kokku ning saavad oma ettepanekud esitada,“ ütles minister. „Me päriselt näeme, et see võiks olla see koht, kus sünniks spetsialistide kaalutletud konsensus selles, milliseid uusi protseduure, uusi meditsiiniseadmeid, mis iganes, meie loeteludesse lisada,“ ütles minister.
Riigikogu ees andis ametivande asendusliige Karin Tammemägi, kes sai Riigikogu liikmeks seoses Andrei Novikovi asumisega Tallinna abilinnapeaks.
NordenBladet — Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon kutsus kokku rahvastikupoliitika töörühma, mille eesmärk on koostada rahvastikupoliitika aluste arengukava aastateks 2018–2035. Arengukava hakatakse aluseks võtma edasiste riiklike tegevuste kavandamisel.
Probleemkomisjoni esimees Siret Kotka-Repinski peab oluliseks, et Eesti rahvastikupoliitika põhineks ühistel põhimõtetel ja väärtustel. „Kuna rahvastikupoliitika on mitmetahuline valdkond, siis läbiarutamist vajavad paljud teemad. Seepärast kutsusime kokku valdkonna ekspertidest koosneva töörühma, et neid teemasid põhjalikult käsitleda. Nii saame olla kindlad, et rahvastikupoliitika põhialused saavad terviklikud ning hästi läbi mõeldud,“ ütles Kotka-Repinski.
„Rahvastikupoliitika alused on ka sedavõrd kaalukas dokument, et sobib kenaks sünnipäevakingiks Eesti Vabariigile,“ lisas Kotka-Repinski.
Probleemkomisjoni liikme Monika Haukanõmme sõnul on rahvastikupoliitika aluseid vaja, et peatada Eesti rahvastiku vähenemine. „Rahvastikupoliitika põhialustest peab saama valdkondade ülene alusdokument, et kõikide edasiste tegevuste ja arengukavade elluviimisel tegelikult ka võetakse arvesse kirjapandud põhimõtteid. Vastasel korral pole asjal sügavat mõtet,“ märkis Haukanõmm.
Arengukava soovitakse esitada Riigikogule hiljemalt 2018. aasta veebruariks.
Töörühma hakkab juhtima probleemkomisjoni esimees ja selle liikmeteks kutsutakse teadlased ning huvigruppide ja riigiametite esindajad.
Probleemkomisjoni moodustatud töörühm kutsutakse esimest korda kokku 20. novembril. Kohtumine toimub kell 13 Riigikogu konverentsisaalis. Istung on avalik ja sellest toimub veebiülekanne.
NordenBladet — Riigikogu toetas eilsel istungil õiguskantsler Ülle Madise poolt tehtud ettepanekut viia sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõige 3 põhiseadusega kooskõlla.
Õiguskantsler Ülle Madise ütles, et põhiseadusega tuleb kooskõlla viia sotsiaalhoolekande seaduse see osa, mis ei luba üldhooldekodu elanikul saada riigi tuge talle vajaliku abivahendi ostmiseks. Madise selgitas, et probleem on konkreetsemalt põhiseaduse §-ga 12, mis kõneleb võrdse kohtlemise nõudest ja §-ga 28 lõige 4, mille kohaselt puuetega inimesed peaksid olema riigi ja kohaliku omavalitsuse erilise hoole all.
Madise selgitas, et probleem seisneb selles, et kui abivajav inimene elab oma kodus ja katab ise või lähedaste abiga kodus elamiseks vajalikud kulutused, siis saab ta näiteks juhul, kui ta on pime, vajaliku Daisy-pleieri riigi toega. „Kui ta aga on läinud üldhooldekodusse ja kohatasu kaudu katab seal elamisega seotud kulud, siis ta seesugust abi ei saa. Ühtegi mõistlikku põhjust niisuguseks üldhooldekodu elanike halvemaks kohtlemiseks ei ole,“ ütles õiguskantsler.
Madise sõnul on teiselt poolt väidetud, et hooldekodus peaksid olemas olema kõik seesugused abivahendid nagu ratastoolid, rulaatorid, Daisy-pleierid, tugipadjad ja palju muud. „Paraku faktiliselt see niimoodi ei ole ega saagi olla, sellepärast et üldhooldekodud tegutsevad enamasti eraõiguslikus vormis ja neid majandatakse kohatasudest,“ märkis õiguskantsler. Madise tõi välja, et need kodud on eraõiguslikud ja ikkagi tuleb see kinni maksta, kas kõikidel elanikel solidaarselt – sõltumata sellest, kas nad ise neid abivahendeid vajavad – või nendel, kellel seda abivahendit tarvis on. „Järelikult, ka seesuguse muudatuse korral koheldaks üldhooldekodu elanikku kodus elavast samasugusest abivajajast oluliselt halvemini,“ selgitas Madise.
Põhiseaduskomisjoni liige Peeter Ernits andis ülevaate põhiseaduskomisjoni arutelust ja ütles, et komisjon toetas õiguskantsleri ettepanekut.
Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt tegi ülevaate sotsiaalkomisjonis toimunud aruteludest ja tõi välja, et ka sotsiaalkomisjon toetas õiguskantsleri ettepanekut.
Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 78 saadikut.
Sotsiaalkomisjon sai ülesandeks algatada eelnõu sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõike 3 kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega.
Riigikogu võttis vastu kolm otsust:
Rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsus “Hasartmängumaksu Nõukogu liikme nimetamine” (529 OE) näeb ette nimetada Mart Helme asemel nõukogu liikmeks Riigikogu liige Lauri Luik.
Otsus esitati tulenevalt Mart Helme kirjast, milles ta avaldab soovi astuda tagasi nõukogu liikme kohalt. Hasartmängumaksu seaduse järgi moodustab hasartmängumaksust toetuste määramise nõukogu Riigikogu, millesse kuulub kuus Riigikogu liiget, üks Haridus- ja Teadusministeeriumi, üks Kultuuriministeeriumi ja üks Sotsiaalministeeriumi esindaja.
Otsuse poolt hääletas 63 saadikut.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsus “Riigikogu otsuse “Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks” muutmine” (531 OE) näeb ette nimetada probleemkomisjoni liikmeks Ivari Padari asemele senine asendusliige Tanel Talve. Komisjoni asendusliikmeks nimetada Tanel Talve asemele Liisa Oviir.
Otsuse poolt hääletas 58 saadikut ja erapooletuid saadikuid oli 4.
Eesti Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsus “Riigikogu otsuse “Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine” ” muutmine (530 OE) näeb ette nimetada Jürgen Ligi asemele erikomisjoni liikmeks Aivar Sõerd. Komisjoni liikmeks Tanel Talve asemel nimetada Inara Luigas.
Otsuse poolt hääletas 58 saadikut ja erapooletuid saadikuid oli 1.
Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:
Valitsuse algatatud haldusmenetluse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (497 SE) kaasajastab haldusmenetluses elektroonilise asjaajamise regulatsiooni, mis võib eriseadustega olla täpsustatud või piiratud.
Kõige olulisem muutus on dokumentide elektroonilise saatmise võrdsustamine posti teel kätte toimetamisega. Dokumente on elektrooniliselt võimalik kätte toimetada Eesti teabevärava (@eesti.ee), spetsiaalsete infosüsteemide (nt e-Maksuamet) või menetlusosalise elektronposti aadressi kaudu. Ühtlasi plaanitakse seaduses lahendada sõlmküsimus, millal loetakse dokument elektrooniliselt kätte toimetatuks. Reeglina on selleks hetk, kui infosüsteem on registreerinud selle vastuvõtmise või adressaat on kinnitanud kättesaamist. Sätestatakse üldreeglid õigusaktide elektrooniliseks andmiseks. Muu hulgas nüüdisajastatakse ka digitaalallkirja ning digitaalse templi kasutamist puudutav osa.
Eelnõule esitati teise lugemise käigus kaks muudatusettepanekut. Üheks muudatusettepanekuks on täiendada HMS § 31 lg 1 punkti 2 (reguleerib dokumendi avaldamist ajalehes), lisades sättesse tingimus, et dokumendi avaldamine ajalehes oleks võimalik ka siis, kui füüsilise isiku elektronposti aadress on küll teada, kuid ta ei kinnita sellel elektronposti aadressil edastatud dokumendi kättesaamist.
Riigikogus läbis esimese lugemise üks eelnõu:
Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (504 SE) soovitakse tagada laiem sõnavabadus ning tunnistada kehtetuks poliitilise välireklaami absoluutkeeld. Eelnõu näeb ette tühistada kogu aktiivse agitatsiooni ajal kehtinud poliitilise välireklaami keeld ja piirata see keeld ainult ühe valimispäevaga. Samuti nähakse ette täpsustada poliitilisele välireklaamile esitatavaid reegleid.
Läbirääkimistel võtsid sõna Artur Talvik Vabaerakonna fraktsioonist, Jaak Madison Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ja Helmut Hallemaa Keskerakonna fraktsioonist.
NordenBladet — Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas tänasel istungil eelnõu, mille järgi saavad äriühingu juhatuse liikmed õiguse end töötuna arvele võtta. Kehtiva seaduse järgi pole äriühingu juhil töise sissetuleku katkemisel õigust saada töötuskindlustushüvitist. Eelnõu järgi tekib tal võimalus end töötuna arvele võtta, kui tal on kogunenud 12 kuud kindlustusstaaži 36 kuu jooksul ja ta pole ise töö kaotust põhjustanud.
„Eelnõu paneb paika tingimused, millele peab põhitöö kaotanud äriühingu juht vastama, et tal tekiks võimalus saada abi uue töö leidmisel ning töö otsimise ajal töötuskindlustushüvitist või töötutoetust,“ rääkis komisjoni esimees Helmen Kütt. Ta märkis, et võrdse kohtlemise eesmärgil saavad end eelnõu järgi töötamisest vabal ajal edaspidi töötuna arvele võtta ka FIE-d.
Komisjoni liige Maris Lauri avaldas heameelt, et see teema lahenduse leiab. „Kui inimene on töötuskindlustusmakset tasunud, siis peab tal olema õigus hüvitisele,“ rõhutas Lauri. Ta märkis, et praegune regulatsioon kehtestati pettuste vastu võitlemiseks, kuid nüüd on leitud lahendus, mis peaks välistama pettused ja olema samas õiglane neile, kelle jaoks pole juhatuse liikmena töötamine põhitegevus.
Eelnõu eesmärk on kõrvaldada äriühingu juhi töötuna arvelevõtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise tingimustest vastuolu põhiseadusega. Vastuolule põhiseadusega juhtis tähelepanu õiguskantsler, kelle taotlust kaalunud Riigikohus kuulutas kevadel sätte põhiseadusvastaseks ja kehtetuks. Õiguskantsleri ettepanek ja Riigikohtu otsus olid üheks eelnõu algatamise ajendiks.
Istungist võtsid osa Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Sten Andreas Ehrlich ja nõunik Õie Jõgiste.
Komisjon otsustas saata tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (479 SE) Riigikogu täiskogu istungile teisele lugemisele 23. novembril.
