NordenBladet — Riigikogu maaelukomisjoni ning Hiina RV Rahvakongressi põllumajandus- ja maaelukomisjoni delegatsiooni kohtumisel olid kõne all kahepoolsed kaubandusliku koostöö arendamise võimalused. Külaliste delegatsiooni juhib komisjoni aseesimees Long Zhuangwei.

Maaelukomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul oli kohtumisel tähelepanu keskmes Eesti põllumajandussaaduste ekspordi laiendamine Hiinasse. Ta tõi kohtumisel hiinlastega esile Eesti kui põllumajandusliku maheriigi kuvandi. „Eesti on eelkõige huvitatud piimatoodete ja lastetoitude, samuti linnuliha, sealiha, veiseliha ja kala ekspordist sealsele turule,“ ütles Kokk. Ta lisas, et omaette väärtus oleks tervislike piimatoodete arendamine ja uue tehnoloogia rakendamine Hiina turul läbilöömise huvides. Koka hinnangul on just sellel suunal vaja teha tihedamat koostööd, et laiendada ekspordimahtu seniste peamiste ekspordiartiklite kõrval.

Maaelukomisjoni aseesimees Urmas Kruuse ja  liikmed Igor Gräzin, Martin Repinski, Arno Sild ja Artur Talvik tõid mõttevahetuse käigus samuti esile mahetootmisega seotud erinevad aspektid.

Long Zhuangwei sõnul pole Hiinas seadusandlikke takistusi Eesti põllumajandustoodete ekspordiks. Ta lisas, et loodab isiklikult osta oma koduturult Eesti piimasaadusi ja teisi põllumajandustooteid. Külalised tundsid huvi ka Eesti maaelu ja põllumajandusega seotud seaduste vastu.

Kohtumisel tõdeti, et kahepoolne koostöö Hiinaga muutus aktiivseks pärast 2014. aastat, mil riikidevaheline suhtlus taastati kõrgel tasemel ja mille tulemusena allkirjastati kahepoolne tegevuskava. Nimetatud leppe alusel on toiminud senine koostöö. Edasise tegevuse kavandamisel on Eestisse oodata Hiina toiduohutuse ametnike külaskäiku Eestisse, et viia läbi vajalikud protseduurid toodetele turu avamiseks.

Külalistel on kavas visiidi käigus kohtumised Maaeluministeeriumis ja Maaelu Arendamise Sihtasutuses. Teisipäeval tutvuti Jõgevamaal E-piima ja Pajusi Mahetootmisega.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (513 SE) eesmärk on põhiseaduskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi sõnul see, et kõrgemate riigiteenijate palgas kajastuksid majanduskeskkonna muutused. Kõrgemad riigiteenijad väärivad tema hinnangul palgamuutust.

Põhiseaduskomisjon otsustas justiitsministeeriumi ettepanekul täiendada eelnõu prokuröride palgasüsteemi selliselt, et riigi peaprokuröri ametipalga koefitsiendiks jääks 0,85. Sama suur on palk ka näiteks Riigikogu aseesimehel, õiguskantsleril, riigikontrolöril ja ministritel. Presidendi, Riigikogu esimehe, peaministri ja Riigikohtu esimehe ametipalga koefitsiendiks on 1 ehk 5200 eurot.

Prokuröride palk hakkab sõltuma peaprokuröri palga suurusest. Iga kalendriaasta 1.aprilliks indekseeritakse kõrgeim palgamäär indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Riigi peaprokurörile, õiguskantslerile, riigisekretärile ja riigikontrolörile hakatakse makstakse igakuiselt 20 protsenti ametipalgast esinduskuludeks.

Pärast indekseerimist loetakse kõrgemate riigiteenijate järgmise aasta kõrgeimaks palgamääraks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud kõrgeim palgamäär. Esimene indekseerimine toimub järgmise aasta 1.aprillil, kuid Riigikogu liikmete, presidendi ja ministrite puhul toimub palgamuutus uue Riigikogu koosseisu ajal.

Riigikogu arutab eelnõu teisel lugemisel 22.novembril. Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2018.

Allikas: Eesti Riigikogu