NordenBladet — Õiguskomisjon saatis teisele lugemisele eelnõu, mis loob Eestis alaealiste õigusrikkujate kohtlemiseks uue süsteemi ja vähendab alaealistele määratava aresti pikkust. Alaealiste komisjonide rolli hakkavad täitma menetlejad. Eelnõu eesmärk on vähendada alaealiste korduvaid õigusrikkumisi.

Õiguskomisjoni esimehe Jaanus Karilaiu sõnul tuleks iga probleemse noorega tegeleda individuaalselt selgitades välja kuriteo toimepanemise põhjused ja reageerida sellele siis vastavalt. „Karm karistus ei pruugi anda soovitud tulemust. 30-päevane arest võib mõjuda noorele pigem negatiivselt ja sellepärast tulekski eelistada kasvatuslikke mõjutusvahendeid.“

 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (alaealiste õigusrikkujate kohtlemise muutmine) (453 SE) vähendab aresti maksimumkestust alaealise puhul 30. päevalt kümnele. Kriminaalmenetluses luuakse võimalus paigutada vahistatud alaealine vangla asemel kinnisesse lasteasutusse. Aresti asemel soodustab eelnõu teiste, alaealistele sobivamate ja mõjusamate mõjutusvahendite kasutamist.

Järgmise aasta alguses kaovad Eestis alaealiste komisjonid ja nende rolli võtavad üle menetlejad, kellele antakse õigus alaealiste õigusrikkumistele reageerida ja mõjutusvahendeid määrata. See võimaldab tagada igale teole kiirema reageerimise.

Väiksemate rikkumiste puhul saab eelnõu järgi jätta väärteomenetluse alustamata, kui alaealine heastab tekitatud kahju. Samuti saab väärteo puhul kasutada lepitusmenetlust, kus laps võtab vastutuse, vabandab kannatanu ees ja heastab kahju.

Ühtlasi loob eelnõu võimaluse kasutada alaealiste mõjutusvahendeid vajadusel ka 18–21-aastaste puhul, kui isik sarnaneb arengutasemelt pigem alaealise kui täiskasvanuga.

Möödunud aastal panid alaealised toime 1016 kuritegu.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Riigikogu majanduskomisjon arutas eelnõu, millega laiendatakse erivedude võimalusi raskeveokitele, ja otsustas saata eelnõu Riigikogu täiskokku teisele lugemisele.

„Erivedude võimaluste laiendamisega tekib ettevõtjatel võimalus vedude efektiivsust suurendada ja kulusid vähendada,“ ütles komisjoni esimees Sven Sester. Ta lisas, et muudatusel on positiivne mõju maanteetranspordi sektorile, ning toonitas, et eesmärk on kasvatada Eesti konkurentsivõimet.

Praegu kehtiva seaduse järgi tohib Eesti teedel sõita kuni 40 tonni kaaluva veokiga, kuid eriloaga lubatakse teele ka kuni 52-tonniseid autosid, mis veavad töötlemata ümarpuitu. Komisjoni algatatud eelnõu laiendab töötlemata ümarpuidu eriveole kehtestatud regulatsiooni ka teistele veoliikidele.

Eelnõu (480 SE) järgi võib jagatava kauba erivedu teostada vastavas määruses kehtestatud tingimustel, kui seda tehakse EURO 5 või vähem saastavasse EURO-heitgaasiklassi kuuluva sõidukiga. Peale selle peavad autorongi koosseisus olevate sõidukite kõik teljed, välja arvatud pööravate ratastega teljed, olema varustatud paarisratastega. Autorongi tegelik mass ei tohi kuueteljelisel autorongil ületada 48 tonni ning seitsme- või rohkemateljelisel 52 tonni.

Seletuskirjas märgitakse ka, et erivedu toimub tee omaniku määratud teevõrgul. Eriloa annab tee omanik, kellel on õigus määrata veole täiendavad tingimused, aga ka loa andmisest keelduda, kui erivedu võib näiteks oluliselt teed kahjustada või pole võimalik täita tingimusi ohutuks liiklemiseks.

Istungist võtsid osa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ja teedetalituse juhataja Lauri Künnapuu.

Komisjon otsustas saata eelnõu teisele lugemisele Riigikogu täiskokku 21. novembril. Komisjoni ettepanek on teine lugemine katkestada, et Euroopa Komisjoni eelnõus sisalduvast tehnilisest normist teavitada. Eelnõu menetlemisega jätkatakse pärast teavitusprotseduuri lõppu.

Allikas: Eesti Riigikogu