NordenBladet — 24.-25. oktoobril toimub tehnoloogiavaldkonna tippkonverents Manufuture2017, kus osaleb üle 600 võtmeisiku tööstusest ja teadusest ning poliitikast üle kogu Euroopa, et koos visandada Euroopa tööstuse tulevikku ning määratleda eelisarendatavad tehnoloogiasuunad aastateks 2020-2022. Konverents toimub Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ühe üritusena.
Konverentsi avab president Kersti Kaljulaid ja lõpetab peaminister Jüri Ratas.
Euroopa Komisjoni poolt tervitab teadusvolinik Carlos Moedas, Euroopa ühtse tööstuspoliitika arenguid tutvustab DG GROW peadirektor Lowri Evans. TTÜ rektor akadeemik Jaak Aaviksoo räägib e-Eesti eduloost ja tehnikaülikooli rollist digitaliseerimise edendamisel. DaimlerChrysleri endine tippjuht, nüüdne ManuFuture tehnoloogiaplatvormi eestvedaja professor Heinrich Flegel tutvustab riiklike töörühmade loodud visiooni Euroopa tehnoloogiavõimekuse tõstmiseks aastani 2030.
Konverentsi peakorraldaja TTÜ professor Tauno Otto kinnitusel on konverentsi läbivaks teemaks uute digioskuste, koolitusprogrammide, tehnoloogiaalase teaduskoostöö ja ressursisäästlike mudelitega suurema lisandväärtuse loomine. Ta lisab: „Konverentsi mõju on enneolematu – Manufuturel sõelutakse suure tõenäosusega välja aastal 2021 algava uue rahastusperioodi teadus- ja arendussuundade prioriteedid. See tähendab ka tööstuse ja insenerivaldkondade uute (digi)oskuste arendamist.“
Uutest megatrendidest tulevad arutlusele näiteks automatiseerimise kasv, innovatsioon materjalitehnoloogias, uued materjalid ja targad tootmistehnoloogiad. Samuti räägitakse virtuaal- ja liitreaalsuse kasutamisest töökohtadel, robotsüsteemidest digitaalsete kaksikute loomisel, isejuhtivate autode ja autonoomsete robotite võidukäigust. Professor Otto rõhutab: „Oluliselt on muutumas töökoha mõiste ja tähendus – kas arendada oma oskuseid või loovutada töökohad odavtööjõuga maadesse.“
Siemens Digital Factory uus CEO dr Jan Michael Mrosik räägib Siemensi globaalsetest plaanidest digiteerimise eestvedajana. Eesti Energia juht Hando Sutter räägib energeetikaettevõtte kontseptsiooni muutmisest masinakesksest digitaliseerituks. Euroopa Tööstusettevõtete Liidu ORGALIME president Tomas Hedenborg annab ülevaate töösturite vaatest tuleviku arendus- ja teadussuundadele ja ilmestab seda ka Soome näidetega – tema juhitav kõrgtehnoloogiaettevõte Fastems teeb tihedat koostööd Elon Muski firmaga Tesla. Autotööstuse huvilistele räägib Renault tehnoloogiajuht Marc Alochet tulevikuvisioonist autotootja vaatevinklist, samuti sellest, millist koostööd on Renault-Nissan-Mitsubishi allianss ootamas Euroopa tootjatelt ja ülikoolidelt. USA ja Hiina rollist tootjamaadena tulevikus analüüsib valdkonna tippspetsialist, Michigani Ülikooli (USA) professor Jun Ni.
Euroopa Tulevikutehaste Uurimisassotsiatsiooni EFFRA president Maurizio Gattiglio annab ülevaate Euroopa ettevõtete ja tehnikaülikoolide vaatest tulevikule ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo teeb ettekande Eesti eestvedamisest Euroopa tööstuspoliitika kujundamisel eesistumisperioodil.
Sel aastal Tallinna tehnikaülikoolis toimuv Manufuture konverentsi korraldatakse üle aasta ning see on kogu tootmissektori võtmeüritus Euroopas. Just siin räägitakse tööstuse ja tootmise strateegilisest tähtsusest majandusele.
NordenBladet —Riigikogu võttis vastu 27 Riigikogu liikme esitatud avalduse Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendumi puhul. Avaldus rõhutab vajadust lahendada 25. septembril toimunud referendumi järel kõik erimeelsused Iraagi Vabariigi valitsuse ja Kurdistani autonoomse piirkonna valitsuse vahel läbirääkimiste teel ning vältida relvastatud konflikti eskaleerumist.
Avalduse poolt hääletas 43, vastu ei olnud keegi ja erapooletuks jäi kolm Riigikogu saadikut.
Riigikogu kinnitab avalduses, et austab Iraagi Vabariigi territoriaalset terviklikkust, kuni selle säilitamine ei too kaasa Iraagi kurdi vähemuse inim- ja poliitiliste õiguste vägivaldset allasurumist. Samuti mõistab kurdi rahva legitiimseid püüdlusi rahvuslikul enesemääramisel.
Riigikogu kutsub kõiki osapooli Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendumi järel säilitama rahumeelne, läbipaistev, demokraatlik ja üksteisest lugupidav asjaajamine ja kutsub kõiki piirkonna riike üles mitte sekkuma Iraagi Vabariigi siseasjadesse.
Ühtlasi kutsub Riigikogu Iraagi Vabariigi valitsust ja Kurdistani autonoomse piirkonna valitsust referendumijärgses olukorras lahendama Iraagi Kurdistani staatuse küsimus läbirääkimiste teel.
Avaldatakse lootust, et 25. septembril korraldatud Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendumist sammu Iraagi kurdi vähemuse staatuse küsimuse vägivallatuks lahendamiseks rahvaste enesemääramisõiguse ja territoriaalse terviklikkuse printsiibi kompromissina.
Avalduses meenutatakse, et rahvusliku enesemääramise õigus, mille alusel on 1918. aastal loodud Eesti Vabariik, on ÜRO põhikirja kaudu jätkuvalt kehtiv rahvusvahelise õiguse põhiprintsiip.
Avalduse algatajad kinnitavad, et Eesti Vabariik austab territoriaalse terviklikkuse põhimõtet. Samuti, et riikide piire saab muuta ainult rahumeelsel teel, demokraatlike, vabade ja võrdsete rahva tahteavalduste kaudu ning püüdleb alati konfliktide rahumeelse lahendamise poole.
Avalduses märgitakse ka, et Eesti Vabariik on alates 2003. aastast Iraagi demokraatia kaitsel kandnud kaotusi 20 langenu ja haavatu näol.
Riigikogu avalduse “Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendumi puhul” (516 AE) esitasid Riigikogu liikmed Eerik-Niiles Kross, Andres Herkel, Kalle Palling, Johannes Kert, Artur Talvik, Lauri Luik, Maris Lauri, Ain Lutsepp, Kristen Michal, Ants Laaneots, Madis Milling, Kalle Laanet, Urmas Kruuse, Laine Randjärv, Remo Holsmer, Heidy Purga, Andres Ammas, Krista Aru, Külliki Kübarsepp, Monika Haukanõmm, Jaak Madison, Igor Gräzin, Valdo Randpere, Yoko Alender, Meelis Mälberg, Aivar Sõerd ja Jüri Jaanson.
NordenBladet — Helsingis kerkivad erivajadustega laste hooldajatoetused Espoo tasemele, mis tähendab, et toetuse maksimummäär kerkib 1679 euroni kuus.
Teotuse suurus sõltub hooldatava olukorrast. Määrade suurused on 427, 750 ja 1679 eurot kuus, vahendab Helsingin Sanomat.
Toetused tõusid selle peale, et paljud erivajadustega laste hooldajad kurtsid kevadel, et ei tule toime.
Ühtlasi tohib hooldatav olla 8-9 tundi hooldajast eemal, ilma et see mõjutaks hooldajatoetust. Lisaks võib hooldaja ka tööl käia, aga sellisel juhul pole võimalik saada hooldajatoetuse maksimummäära.
Toetust saavaid hooldajaid on Helsingis 4000 ringis ja kõigi nende puhul tehakse otsused 2018. aasta jooksul. Kuni selle ajani makstakse toetusi veel vana korra järgi.
Helsingi linnaeelarvest eraldatakse täiendavateks toetusteks 1,5 miljonit eurot. Lisaks on hooldajatel õigus puhkusele ning puhkuseraha tarbeks lisati eelarvesse veel 8,5 miljonit eurot.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soomes on praegu käimas sotsiaal- ja terviseteenuste uuendus ehk nn sote. Üks sote põhimõtteid on valikuvabadus, kus inimene võib valida omale tervisteenuse pakkuja ükskõik kust kohast üle terve Soome.
Mida see valikuvabadus tegelikkuses tähendab? Asjasse saabus suurem selgus, vahendab Yle.
Mida saab valida?
1. Valida saab sotsiaal- ja tervisekeskuse ehk sote-keskuse
Igaüks saab valida omale sote-keskuse, mis kujutab endast tervisekeskust, kus pakutakse sotsiaalvaldkonna juhendamist ja nõuandeid.
2. Hambaraviasutust
Sealt saab teatud hambaraviteenuseid.
3. Maakondlik keskus
Sealt saab sotsiaalteenuseid ja eriarstiabi.
Mida võid saada?
4. Isikliku eelarve
Maakondlik keskuse arvestab välja isikupõhise vajaduse ja määrab selle alusel isikliku eelarve alusel rahastatavad teenused ja eelarve suuruse eurodes.
Teenuseid võib saada selle rahasumma ulatuses kust iganes. Raha ei laeku isiku arvele, vaid selle maksab maakond otse teenusepakkujale. Isikliku eelarve võib saada näiteks paljusid teenuseid vajav eakas inimene või hooldusteenuste klient.
5. Kliendikviitungi
Kviitungi annab maakondlik keskus teatud teenuste jaoks pärast seda, kui teenuse vajadus on ära hinnatud ja põhjendatud. Kviitungi abil saab valida teenuse pakkuja, kes teostab näiteks kaeoperatsiooni.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks seaduse, mis korrastab kalapüügiga seotud aruandlust ja muudab kalalaevade registri vaba püügivõimsuse kasutamise selgemaks.
Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seadusega (491 SE) tagatakse seaduses ettenähtud kalapüügiga seonduvate andmete kogumine ja nende kajastamine selleks moodustatud andmekogus, mis on registreeritud riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA).
Seadus tagab ka Euroopa Liidu õiguse ja seaduses kehtestatud kalapüügiga seonduvate andmete kogumise, analüüsimise ja edastamise kehtestatud volitusnormide alusel. Kutselise kalapüügi registrisse kogutavaid andmeid saavad kasutada andmete esitajad, kalapüügi korraldamise ja järelevalvega seotud ametkonnad, kalavarusid uurivad teadlased ja muud huvigrupid. Pärast kutselise kalapüügi registri nõuetekohast registreerimist RIHA-s ning seoses muude riiklike registrite ja andmekogudega kutselise kalapüügi registri jaoks vajalike ühendusvõimaluste kasutamisega paraneb andmete kättesaadavus ja väheneb kodanike halduskoormus.
Seadus muudab kalalaevade registri vaba püügivõimsuse kasutamise selgemaks ja tõhusamaks. Kutselise kalapüügiga tegeleval isikul tekib võimalus kiiremini leida püügil kasutatava kalalaeva registreerimiseks vajalik piiratud püügivõimsus, kuna vaba püügivõimsust omavatel ettevõtetel väheneb võimalus vaba püügivõimsust piiramatult enda omandis hoida. Seega lüheneb teatud juhtudel ooteaeg kalalaeva kalalaevade registrisse kandmiseks. Väheneb võimalus teha fiktiivseid tehinguid, mille eesmärk on konkreetse ettevõtja käes olevat aeguvat vaba püügivõimsust kalalaevade registris pikendada.
Teise lugemise käigus tegi komisjon muudatusettepaneku, millega sätestatakse seaduse tasemel piirang sellise püügivõimaluse jaotamisele, mida ei jaotata ajaloolise püügiõiguse alusel. Seda seetõttu, et püügivõimaluste määramisest keeldumise juures ei ole oluline, kas püügivõimalusi jaotatakse ajaloolise püügiõiguse alusel, vaid see, kas taotlejale on võimalik kalapüügiluba anda.
Seaduse poolt hääletas 71 Riigikogu liiget, vastu oli viis saadikut.
Riigikogu võttis vastu avalduse:
Riigikogu võttis vastu 27 Riigikogu liikme algatatud avalduse „Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendumi puhul“ (516 AE), mis rõhutab vajadust lahendada 25. septembril toimunud referendumi järel kõik erimeelsused Iraagi Vabariigi valitsuse ja Kurdistani autonoomse piirkonna valitsuse vahel läbirääkimiste teel ning vältida relvastatud konflikti eskaleerumist. Riigikogu kutsub kõiki osapooli üles säilitama rahumeelne, läbipaistev, demokraatlik ja üksteisest lugupidav asjaajamine.
Riigikogu kinnitab avalduses, et austab Iraagi Vabariigi territoriaalset terviklikkust, kuni selle säilitamine ei too kaasa Iraagi kurdi vähemuse inim- ja poliitiliste õiguste vägivaldset allasurumist. Samuti öeldakse avalduses, et Riigikogu mõistab kurdi rahva legitiimseid püüdlusi rahvuslikul enesemääramisel. Piirkonna riike kutsutakse avalduses üles Iraagi Vabariigi siseasjadesse mitte sekkuma.
Avalduse algatasid Riigikogu liikmed Eerik-Niiles Kross, Andres Herkel, Kalle Palling, Johannes Kert, Artur Talvik, Lauri Luik, Maris Lauri, Ain Lutsepp, Kristen Michal, Ants Laaneots, Madis Milling, Kalle Laanet, Urmas Kruuse, Laine Randjärv, Remo Holsmer, Heidy Purga, Andres Ammas, Krista Aru, Külliki Kübarsepp, Monika Haukanõmm, Jaak Madison, Igor Gräzin, Valdo Randpere, Yoko Alender, Meelis Mälberg, Aivar Sõerd ja Jüri Jaanson.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist ja Mart Nutt Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist.
Avalduse poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi kolm saadikut.
Riigikogus läbis esimese lugemise kolm eelnõu:
Õiguskomisjoni algatatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (472 SE) loob Eesti ühiskonnale ohtliku välismaalase pagulasseisundi kehtetuks tunnistamise ning välja- või tagasisaatmise võimaluse, kui pagulasseisundi saanud välismaalast on karistatud tahtliku isikuvastase, alaealisevastase, narkootikumidega seotud või üldohtliku kuriteo, väljapressimise või esimese astme kuriteo eest vangistusega.
Kehtiva seaduse kohaselt on võimalik pagulasseisund kehtetuks tunnistada, kui on põhjendatud alus pidada välismaalast ohtlikuks riigi julgeolekule või välismaalase suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus esimese astme kuriteos.
Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (511 SE) olulisemad muudatused seonduvad sünni ja surma registreerimisega ning rahvusvahelise kaitse saanud isikute andmete rahvastikuregistrisse kandmisega.
Eelnõu laiendab oluliselt nende isikute ringi, kes saavad edaspidi lapse sünni registreerimise avalduse esitada digitaalallkirjaga kinnitatult. Kui kehtiva seaduse kohaselt saavad seda teha vaid omavahel abielus olevad vanemad, siis uue reeglistiku kohaselt on digitaalselt allkirjastatud avalduse esitamise võimalus enamikul vanematest (v.a seaduses toodud erandid, näiteks alaealised vanemad ja piiratud teovõimega vanemad).
Surma registreerimine muutub eelnõuga alates järgmise aasta 1. juulist tunduvalt lihtsamaks. Üldjuhul ei pea surma registreerimiseks enam perekonnaseisuasutusse minema, sest surmaandmed kantakse rahvastikuregistrisse automaatselt, kui tervishoiuteenuse osutaja on koostanud surmateatise.
Eelnõuga kehtestatakse regulatsioon rahvusvahelise kaitse saajate andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks, sest enamikul juhtudel ei ole neil isikutel Eestisse tulles kaasas perekonnasündmusi tõendavaid dokumente. Eelnõuga võimaldatakse kanda perekonnaseisuandmed rahvastikuregistrisse Politsei- ja Piirivalveameti koostatud rahvusvahelise kaitse andmise otsuse alusel, millega on rahvusvahelise kaitse andmise menetluse raames tuvastatud perekonnasündmused ja -suhted. Rahvusvahelise kaitse saanud isikute perekonnaseisudokumentide formaalsete nõuete puhul kehtestatakse leebemad nõuded, kuna rahvusvahelist kaitset vajaval isikul ei ole võimalik täita kehtivas seaduses välisriigi dokumendile esitatud nõudeid.
Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (508 SE) sätestab Rahandusministeeriumi kohustuse avalikustada Euroopa Komisjoni läbipaistvusmoodulis antud riigiabi, mis ületab 500 000 eurot. Teave sellise abi kohta tuleb avaldada kuue kuu jooksul alates abi andmisest.
Tegu on möödunud aasta 1. juulil kehtima hakanud Euroopa Komisjoni soovitusega liikmesriikidele, et võimaldada kodanikel ja ettevõtjatel saada teavet suures summas antud riigiabi kohta. Alates eelmise aasta 1. juulist on Eestis sellist abi antud 76 korda.
Eelnõu muudab Euroopa Komisjonile riigiabi aruannete esitamise korda ja sätestab Rahandusministeeriumi kohustuse esitada aruanded Euroopa Komisjoni veebirakenduse kaudu. Muudatusega viiakse regulatsioon kooskõlla kehtiva korraga.
Riigikogu menetlusest langes välja üks eelnõu:
Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (484 SE) nägi ette taastada tulumaksuseaduses võimalus esitada abikaasadel ühine tuludeklaratsioon. Praktikas tähendanuks see, et mõlema abikaasa tulud ja tuludest tehtavad mahaarvamised oleks liidetud.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist ja Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist.
Juhtivkomisjoni ettepaneku poolt eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata hääletas 42 Riigikogu liiget ja vastu oli 37 saadikut. Seega langes eelnõu menetlusest välja.
