NordenBladet — Soomes on riigile hoiule jäänud üle 10 miljoni eest eraisikutele maksudeklaratsioonide alusel tagastatavaid makse. Peamine põhjus on maksumaksja arveldusarve puudumine. Kui maksumaksja pangakonto puudub, siis jääb raha ootele ja seisab seal kuni aegumiseni viis aastat, vahendab Kauppalehti.
Pärast aegumise tähtaja saabumist viie aasta pärast läheb raha riigi tuludesse.
Summad on päris suured. Näiteks 2010. aasta eest jäi riigile ligi 160 000 kliendilt kokku 450 000 eurot. 2015. aasta eest on ligi 17 000 kliendi puhul ootel 3,3 miljonit eurot. Suurim tagastamist ootav summa on 68 000 eurot.
Maksutagastuse saaja puhul on kõige olulisem see, et maksuametil oleks maksumaksja arveldusarve number. Need andmed maksuamet salvestab ja kõik tulevased tagastused kantakse sellele arvele.
Maksuametile teadaolev arve number on näha eeltäidetud maksuteatel ehk deklaratsioonil ja maksuotsusel, samuti maksuameti veebis OmaVero aadressil vero.fi/omavero, kuhu pääseb internetipanga paroolide abil. Samas kohas saab oma arveldusarve numbri ära muuta.
Maksutagastused makstakse käesoleval aastal välja 5. detsembril.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse valitsuse 23. oktoobril algatatud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli 2016. aastal Kigalis tehtud muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu (528 SE).
Montreali protokolli reguleerimisalasse lisatakse fluorosüsivesinikud (HFC). Muudatuse olulisemaks eesmärgiks on HFC-de kasutamise järk-järguline piiramine ning seeläbi globaalse kliimasoojenemise vähendamine. Nimetatud aineid kasutatakse peamiselt konditsioneerides külmutus- ja jahutussektoris, aerosoolides, tulekustutussüsteemides ning vahutootmises.
Seletuskirjas märgitakse, et osoonikihti kahandavate ainete kasutamise piiramine on olnud globaalne eesmärk juba rohkem kui 30 aastat. 22. märtsil 1985 sõlmiti osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ning 16. septembril 1987 sõlmiti osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll. Eesti ühines Viini konventsiooni ja Montreali protokolliga 11. septembril 1996 vastu võetud seadusega. Viini konventsioonil ja Montreali protokollil on 197 osalisriiki. Viini konventsiooni peamiseks eesmärgiks on inimeste tervise ja looduskeskkonna kaitsmine osoonikihi kahanemisega seotud kahjulike mõjude eest. Montreali protokolli peamiseks eesmärgiks on osoonikihti kahandavate ainete kasutamise piiramine, seades lõppeesmärgiks nende ainete täieliku kasutusest kõrvaldamise.
Kigali muudatus sisaldab meetmeid HFC heitkoguste vähendamiseks ja see aitab rakendada Pariisi kokkulepet, eelkõige hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi, et piirata temperatuuri tõusu veelgi, et see jääks 1,5 °C piiresse võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega. Kigali muudatus võimaldab 21. sajandi lõpuks ära hoida ülemaailmse õhutemperatuuri tõusu hinnanguliselt 0,5 kraadi võrra. Seega on Kigali muudatusel oluline positiivne mõju loodus-ja elukeskkonnale.
Kigali muudatus võeti vastu Montreali protokolli osaliste 28. kohtumisel, mis toimus 10.–15. oktoobrini 2016 Rwandas Kigalis. Muudatuse ratifitseerimisega ei kaasne Eesti õiguse muutmise vajadust sest ELis reguleerib HFC-sid otsekohalduv vastav määrus. Muudatus toob kaasa Montreali protokolli liikmemaksu suurenemise seniselt 80 838 USD hinnanguliselt kuni 187 000 USD. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
NordenBladet — Soomes on vangide olukord aasta-aastalt paranenud. Näiteks Suomenlinna avavanglast avanevad kaunid vaated merele, suvel saab minna ujuma ning väljas grillida. Sellist luksust saavad endale lubada Soomes vähesed.
Soome vangid ise peavad olusid suurepärasteks, mistõttu pole ime, kui mõni on sattunud vanglasse üle 10 korra. Soomes on viimase paarikümne aastaga võetud suund, kus üha vähem vange on kinnistes vanglates ning üha rohkem avavanglates. Enamik Soome vange on küll veel kinnistes vanglates, aga olukord on muutumas, vahendab Helsingin Sanomat.
Kui kĂĽmme aastat tagasi oli Soomes avavanglates 25 protsenti vangidest, siis nĂĽĂĽd juba 35 protsenti. Kinnistes vanglates on Soomes ligi 2000 vangi ja avavanglates 850. Koduarestis on 220 vangi.
Kümne aasta pärast on suletud vanglates alla poole vangidest. Suurem osa vangidest suunatakse edaspidi avavanglatesse või tehakse kinnised vanglad ümber avamateks. See eeldab, et vangidele pakutakse paremat võõrutusravi ning aidatakse neil loobuda kuritegevusest. Tulevikus aitavad vangidel vabamates oludes paremini silma peal hoida elektroonilised võimalused, mistõttu ei pea inimesi enam kinni hoidma. Elektroonika abil on võimalik tuvastada nii vangi asukohta, kui seda, kas ta tarvitab mingeid mõnuaineid.
Avavanglatega kaasnevad aga ka probleemid: näiteks on avavanglatesse suunatud üha suurema riskitasemega vange, kes seal uusi kuritegusid toime panevad. Suuremad eksimused on päevakavast kõrvale kaldumine ja mõnuainete tarvitamine.
Avavanglates saavad vangid vabalt vangla territooriumil ringi liikuda ning osaleda töös ja õppimises. Osa vange käib tööl ja õppimas väljaspool vanglat. Suletud vanglates on valve tugevam ja inimeste liikumisvõimalused piiratumad.
Avavanglates on võimalik näiteks rohkem lähedastega suhelda. Avavanglas saab kasutada mobiiltelefoni, aga veebiühendust mitte. Avavangla territooriumilt ilma loata lahkuda ei tohi. Avavangide liikumist jälgitakse jalavõru ning mobiiltelefoni meenutava seadme abil.
Näiteks Suomenlinna avavangla vangid osalevad saare ehitiste korrastamisel ning käivad tööl ka mandril. Lisaks on võimalik vangidel käia näiteks autokoolis ning osaleda näiteringi töös.
Vangide suunamine avavanglatesse ei tulene säästu vajadusest, kuigi avavangid lähevad riigile vähem maksma kui kinnised. Ühe vangi pidamine kinnises vanglas läheb riigile maksma 200 eurot ööpäevas, avavangla puhul 120 eurot ööpäevas.
Tegelik avavanglasse paigutamise põhjus on seadus, mille kohaselt tuleb vange harjutada järk-järgult eluga vabaduses. karistuse kandmise eesmärk on, et vabadusse pääsedes ei pandaks toime uusi kuritegusid. Eesmärk on, et mida lähemal on vang vanglast vabanemisele, seda enam meenutavad tema elutingimused elu vabaduses ja seda rohkem vastutab inimene oma tegevuse eest. Nii parandatakse ühiskonna turvalisust.
Uuringud näitavad, et avavanglast vabanenud vangid sooritavad pärast vabadusse pääsemist vähem kuritegusid kui need, kes kinnisest vanglast vabadusse pääsevad.
Alla kahe aasta pikkused vangistused on Soomes praegu kõik avavanglates. Ülejäänud vangid suunatakse avavanglasse karistuse kandmise viimases faasis. Avavanglates on näiteks mõrvasüüdistusega eluaegseid vange, kelle vabanemise tähtaeg läheneb. Avavanglas olemise eelduseks on kaine elu.
Varem visati vangid kinnisest vanglast otse tänavale. Inimesel oli kaasas ainult kilekott oma väheste asjadega ja natuke raha. Väga tihti oli esimene siht kohe Alko, millest said alguse uued probleemid. Nüüd üritatakse inimene juba enne vabanemist korda seada, et midagi sellist ei juhtuks.
Sellest on vangidki aru saanud. Näiteks üks vang Tommi räägib, et kui enne oli vangla nagu täiskasvanute lasteaed, kus midagi ise teha ei tohtinud, siis nüüd on olukord muutunud. Varem oli vanglate eesmärk hoida inimesi müüride vahel, nüüd aga proovitakse neid ühiskonda sulandada. Praegu on vangide töö-, õppimise ja vaba aja veetmise võimalused märgatavalt paranenud.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Järgmise nädala kolmapäeval ja neljapäeval levib lörtsi- ja lumesadu pea üle kogu Soome, mistõttu tasub autodel rehvid esimesel võimalusel ära vahetada. Ainult Lõuna-Soomes päris mere ääres võib tulla lume ja lörtsi asemel vihma, vahendab Helsingin Sanomat.
Mujal Lõuna-Soomes Uusimaal on lume ja lörtsi tõenäosus juba väga suur, ütles ilmateenistuse meteoroloog Juha Tuomala. Teeolud on seoses lume ja lörtsiga kolmapäeval ja neljapäeval väga halvad.
Sajuvõimalus on kolmapäeval ja neljapäeval väiksem maa põhjaosas.
Talverehvid on soovitav autodele juba alla panna. Alates kolmapäevast on kogu Soomes terve ööpäeva jooksul miinuskraadid. Plussi võib temperatuur jõuda ainult päris lõunaosas.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Tuglase Selts korraldab Soomes töötavatele eesti ehitajatele järgmisel laupäeval, 4. novembril Helsingi Eesti Majas infopäeva ehitajate õigustest Soomes. Infopäeval saab teada, millised on töötajate õigused ja kohustused Soome ehitussektoris.
Päeva korraldab Tuglase Selts koostöös projektiga Töissä Suomessa ja ehitajate ametiühingu Rakennusliittoga. Infopäev toimub 4. novembril kell 12 Eesti Majas (Sörnäisten rantatie 22 C).
Infopäev on suunatud eestlastele, kes töötavad Soome ehitussektoris. Osalemiseks ei pea kuuluma ega astuma ametiühingusse.
Infotunnis räägivad Soome Ametiühingute keskliidu SAK jurist Niko Ohvo ja ehitajate ametiühingu Rakennusliitto esindaja Urmet Aru sellest, mis on kollektiivleping, milline peab olema töötaja tööleping, kui tähtis on palgaleht, mis tingimustel töösuhet lõpetada saab, mis on puhkusekompensatsioon, lõpparve, null-leping jne. Mõlemad esinejad vastavad kuulajate küsimustele.
KĂĽsida saab eesti keeles.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
