NordenBladet — Eesti Teadusagentuuri nõukogu kinnitas teadusagentuuri hindamisnõukogu uuteks liikmeteks terviseuuringute valdkonnas Tartu Ülikooli professor Jaan Eha, ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas Tartu Ülikooli vanemteadur Piret Ehini ja loodusteaduste ja tehnoloogia valdkonnas Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi juhtivteadur Toomas Rõõmu.

Teadusagentuuri hindamisnõukogu on kõigi teadus- ja arendustegevuse valdkondade tunnustatud teadlastest koosnev ekspertnõukogu, mis hindab uurimistoetuste taotlusi. Hindamisnõukogu koosseis kinnitatakse kolmeks aastaks. Praeguse hindamisnõukogu volitused lõppevad 2018. aasta veebruari lõpus.

Uuteks liikmeteks esitati kümme kandidaati – neist neli ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonda, kolm loodusteaduste- ja tehnoloogia valdkonda ning kolm terviseuuringute valdkonda. Kandiaate said esitada kõik positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused ja Eesti Teaduste Akadeemia.

Uued hindamisnõukogu liikmed alustavad tööd 1. septembril 2017.

Senine ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonda esindav professor Lauri Mälksoo asus ajutiselt tööle USA ülikooli ning terviseteadusi esindav Margus Viigimaa ei saa järgneval poolaastal hindamisnõukogu töös osaleda. Kuna loodusteaduste ja tehnika valdkonnas on taotluste arv teiste valdkondadega võrreldes suurem, vajas ekspertkomisjon täiendavat liiget.

Uute hindamisnõukogu liikmete lühitutvustused

Jaan Eha (terviseuuringute valdkond)

Jaan Eha on akadeemik, Tartu Ülikooli kardioloogia professor ja kardioloogiakliiniku juhataja. Ta on ka pikaaegne Sotsiaalministeeriumi peakardioloog ja kardioloogianõunik; kardioloogia eriala juhtiv ekspert Eestis, Eesti kardioloogia praktiliste ja ka teaduslike traditsioonide jätkaja. Ta on mitmete rahvusvaheliste teadusuuringute Eesti koordinaator või vastutav täitja, rahvusvaheliste uuringute juhtkomiteede ja tulemusi hindavate komiteede liige, mitmete rahvusvaheliste erialaseltside liige. Jaan Eha on olnud Euroopa Kardioloogide Seltsi mitme komitee, sh teaduslike ja kliiniliste uuenduste komitee liige ja kuulub kardioloogianõunikuna Euroopa Ravimiametisse. Alates 2016. aastast on Jaan Eha Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Piret Ehin (ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkond)

Piret Ehin on Tartu Ülikooli Johann Skytte poliitikauuringute instituudi võrdleva poliitika vanemteadur ja asejuhataja teadustöö alal. Piret Ehin on ennast tõestanud võimeka sotsiaalteadlase ja pädeva teadusorganisaatorina, kes osalenud ka arvukates rahvusvahelistes teadusprojektides. Aastatel 2011–2015 oli ta Tartu Ülikooli Euroopa Liidu-Venemaa uuringute keskuse tegevjuht; alates 2016. aastast juhib ta Horisont 2020 Twinning programmi konsortsiumiprojekti.

Piret Ehini teadustöö põhisuunad on seotud integratsiooniteooriate, Euroopa Liidu demokraatia ja legitiimsuse, Euroopa Parlamendi valimiste küsimustega, samuti poliitiliste hoiakute ja laiemalt valimiskäitumisega seotud probleemidega. Viimastel aastatel on ta enam tähelepanu pööranud Baltimaade ja Venemaa ning Euroopa Liidu ja Venemaa suhetele.

Toomas Rõõm (loodusteaduste ja tehnoloogia valdkond)

Toomas Rõõm on Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi juhtivteadur. Toomas Rõõm on eksperimentaalse materjaliteaduse juhtiv ekspert Eestis, kes on materjaliteadlasena väga mitmekülgne. Suur osa tema teadustööst on toimunud tihedas rahvusvahelises koostöös. Teadustöö põhisuund on seotud madalamõõduliste ja tugevalt korreleeritud elektron- ja spinnsüsteemide, fullereenide infrapuna ja THz-spektromeetria, tugevate magnetväljade ja madalate temperatuuridega.

2016. aastal pälvis Toomas Rõõm Eesti Vabariigi teaduspreemia täppisteaduste alal tööde tsükliga “Terahertskiirguse vastasmõju materjalidega”.

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — 26. oktoobril kell 16.15 peab Tartu ülikooli jazz-muusika professor Iñaki Sandoval TÜ peahoone aulas ingliskeelse inauguratsiooniloengu, mis räägib impressonismi mõjudest džässiharmoonias.

Impressionistlik muusika järgib sama kontseptsiooni, mida impressionistlik maalikunst – annab kujundist edasi vaid mulje ehk impressiooni nii, et ükski heli poleks teisest tähtsam ja selle omadusi oluliselt piiritlemata. Džässmuusikale omane harmoonia põhineb peamiselt helide vertikaalsel korraldusel ehk tonaalsusel. Prantsuse impressionismi eeskujul saab aga harmooniale läheneda ka horisontaalselt ehk modaalselt, arvestades tugihelide asemel eelkõige helilaadi ja helirida.

Tänapäeval põimivad džässmuusikud pidevalt oma loomingusse klassikalise muusika, kaasa arvatud impressionismi elemente ning stiililised eraldusjooned žanride vahel on aja jooksul muutunud ähmaseks. See põhitunnus määratlebki džässmuusikat kui kõikehõlmavat kunstivormi, mis ühendab erinevaid muusikalisi ressursse, saavutamaks loomingulist ja sageli spontaanset väljenduslaadi. Impressionismile iseloomuliku lähenemisega on tuntud näiteks sellised džässmuusikud nagu Miles Davis ja John Coltrane.

„Loeng keskendub sellele, millist mõju on jazz-muusikale, eriti harmooniale, avaldanud nii maalikunstis kui ka muusikas aset leidnud impressionismiajastu. Lisaks on jazz-muusikat palju mõjutanud 20. sajandi muusikastiilid,” sõnas teema kohta professor Iñaki Sandoval. „Loeng sobib kuulamiseks kõigile huvilistele. Selle käigus kirjeldan maalikunstiteoseid ja võrdlen neid jazz-muusikapaladega, samuti mängin ise klaveril mõne näite.”

Iñaki Sandoval on Tartu ülikooli jazz-muusika professor ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna Viljandi kultuuriakadeemia direktor. Varem on ta töötanud Hispaanias Barcelonas asuva Liceu konservatooriumi džässiosakonna juhataja ja magistriõppe dekaanina. Ta on pianist ja helilooja, kellel on bakalaureusekraadid klassikalise ja džässklaveri erialal, magistrikraad džässklaveri erialal ning doktorikraad kunstiajaloo ja muusikateaduse erialal. Viimase kahe kümnendi jooksul on ta teinud hiilgavat karjääri interpreedina, esinenud kõikjal kogu maailmas ning teinud koostööd ja salvestanud koos rahvusvahelise mainega muusikutega. Ta on välja andnud viis albumit ning ettevalmistamisel on kolmest stuudioalbumist koosnev kogumik „Estonian Trilogy”, mis ilmub 2018. aastal.

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT