NordenBladet —Soome suurima toetusega Koonderakonna esimees, rahandusminister Petteri Orpo mõistis hukka verise arveteõiendamise Kataloonia iseseisvuslaste kallal.
„Õigusriigis peaks olema õigus valimistele, meele avaldamisele. Poliitilisi küsimusi peaks suutma lahendada rahumeelselt, ilma mingisuguse vägivallata,” märkis Orpo. Ta lisas, et on hämmingus jälginud, mis toimub. „Ei uskunud sellist päeva Euroopas,” ütles Orpo intervjuus Yle-le.
Orpo märkis, et kui mõne ELi liikmesriigi sees elav rahvas tahab iseseisvuda, siis ei saa seda hukka mõista.
Peaminister, Keskerakonna esimees Juha Sipilä ei mõistnud vägivalda otseselt hukka, aga märkis, et vägivald ei saa olla lahendus.
Soome opositsioonipoliitikud on süüdistanud valitsust vaikuses seoses Kataloonia sündmustega. Sadu inimesi viidi haiglasse pärast seda, kui politsei tulistas kummikuulidega inimesi, kes soovisid minna valimisjaoskondadesse Kataloonia iseseisvuse osas hääletama.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Riigikogu sotsiaalkomisjoni erakorralisel istungil olid kõne all eelnõud, mis on seotud peretoetuste paindlikumaks muutmise ja suurte ravimikulude hüvitamisega.
„Seaduse muudatus vähendab kõrget omaosalust retseptiravimites ja lihtsustab väikese sissetulekuga inimeste juurdepääsu ravimitele,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt. „Suured ravimikulud on sageli põhjuseks, miks ravimeid ei osteta välja ja arsti määratud ravi jääb pooleli. Muudatus võimaldab hüvitada suurenenud ravivajadusega inimestele ravimitele tehtud kulutusi senisest suuremal määral.“
Eelnõu (514 SE) kohaselt hüvitab Haigekassa retseptiravimitele aastas 100 kuni 300 eurot kulutanud isikule 50 protsenti ning 300 eurot ületavast osast 90 protsenti. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski selgitas komisjonile, et hüvitis arvutatakse apteegis ja inimene selleks taotlust esitama ei pea. Muudatuse eeldatav lisakulu 2018. riigieelarvele on kolm miljonit eurot.
Komisjoni liige Jüri Jaanson tegi ettepaneku, et ravimi arved võiksid olla arusaadavamad. „Mõistlik oleks arvetel näidata, kui suur on omaosalus ja kui palju maksis patsiendi eest riik,“ rõhutas Jaanson.
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva andis komisjoni istungil ülevaate perehüvitiste skeemi muudatustest. Eelnõu (517 SE) järgi tekib isal võimalus jääda isapuhkusele senise kümne tööpäeva asemel 30 päevaks. 18-kuusele vanemahüvitise perioodile lisandub veel kuu, mis on mõeldud isadele. Ilma hüvitist vähendamata saab töist tulu teenida kuni pool vanemahüvitise ülempiirist ehk 2018. aastal 1544 eurot kuus. Rohkem teenides on alati tagatud hüvitis vanemahüvitise määras, mis tuleval aastal on 470 eurot. Vanemahüvitist hakatakse arvestama rasedusele eelnenud 12 kuu järgi.
„See eelnõu muudab pereelu korraldamise paindlikumaks ja võimaldab koormust lapsevanemate vahel paremini jagada,“ lausus Kütt.
Komisjoni aseesimees Monika Haukanõmm juhtis tähelepanu, et kui lapsevanem saab õiguse kolme aasta jooksul piiramatu arv kordi soovitud ajal vanemapuhkusele minna ja taas tööle naasta, võib see panna tööandjad keerulisse olukorda. „Muudatused on küll vajalikud ja suurendavad paindlikkust, kuid see võib tekitada probleeme tööandjatele, näiteks asendaja leidmisel. Lisaks vajavad puhkusele siirdumise etteteatamise tähtajad veel läbi rääkimist,“ sõnas Haukanõmm.
Veel tutvustas Ossinovski Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (512 SE), millega kehtestatakse Eesti Haigekassa tulubaasi etapiline laiendamine ja sellega seotult riigieelarvest kulude üleviimine Eesti Haigekassasse.
Iva andis ülevaate ka okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (518 SE) kohta. See näeb ette tõsta represseeritute toetus 192 eurolt 230 eurole. Samuti nähakse ette 230-eurone sotsiaaltoetus neile, kes saadeti Eestist sunniviisiliselt tuumakatastroofi piirkonda katastroofi tagajärgi likvideerima.
Komisjon otsustas kõik neli eelnõu saata Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 11. oktoobril.
NordenBladet — Tänu soodsale piletihinnale koguvad Eesti-kruiisid soomlaste hulgas üha suuremat populaarsust. Eestist on saanud soomlaste jaoks nagu teine kodu, vahendabKauppalehti.
Kolm laevakruiise korraldavat ettevõtet Viking Line, Tallink Silja ja Eckerö Line kinnitasid, et reisijate arv on tõusuteel. Näiteks Viking Line’iga reisis möödunud aastal Tallinna ligi kaks miljonit inimest. Veel viis aastat tagasi oli see number poole väiksem.
Tallinki laevadel reisis möödunud aastal Soomest Eestisse 5,1 miljonit inimest, aasta varem 4,7 miljonit.
Helsingi sadama andmetel on Tallinn palju populaarsem sihtkoht kui Stockholm: Tallinna sõitis esimese viie kuuga üle kolme miljoni, Stockholmi alla 900 000 inimese.
Reisijate arv on kasvanud tänu odavatele piletitete, piletid on omakorda püsinud odavad tänu konkurentsile. Tallink Silja juht Margus Schults ütles, et lisaks teistele laevafirmadele konkureerivad reisidega ka muud asjad nagu odavlennud, kodune diivan ja Netflix. Schultsi arvates pole odavate laevapiletite aeg veel kaugeltki möödas.
Tallinna vahet reisivad peamiselt soomlased ning laevafirmad pakuvad soomlastele erireise. Tallink pakub näiteks kolme võimalust: minikruiis, päev Tallinnas ja reisipakett hotelliga.
Reisijaid on omakorda kõige rohkem suvel. Viking Line’il oleks vaja suveks 15 laeva ja talvel kolm. Nõudluse rahuldamiseks on firmad suveks rentinud lisaks laevu. Lisaks on toodud suveks Tallinna-vahet käima muidu Stockholmi vahet sõitvaid laevu.
Vaatamata tihedale konkurentsile on Tallinna ja Helsingi vahel inimesi vedavad laevafirmad olnud viimastel aastatel plussis.
Avafoto: Tallinn (NordenBladet/Helena-Reet Ennet)
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Lapimaal Kemihaara kõnnumaal septembri keskpaigas kaduma läinud kahest inimesest üks leiti eile pealelõunal üles ja tegemist oli külmumisega. Politsei teatel leidsid kadunud meesterahva üles vabatahtlikud otsijad. Jätkuvad naise otsingud, vahendab Iltalehti.
Mees ja naine olid läinud eri suundades, mis on jahtumise puhul tavaline, kuna inimese mõistus ei tööta enam korralikult.
Viimased märgid 70-aastasest vanapaarist leiti metsast kolmapäeval, kui otsijatele jäid silma maha jäänud rõivad. Vanapaar läks kaduma 16. septembril Urho Kekkoneni rahvuspargi läheduses. Vanapaar oli pärit Oulu lähedalt ja nad sõitsid Lapimaale puhkusereisile.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut osaleb täna ja homme Eesti, Läti, Leedu ja Poola parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide poolaasta kohtumisel Vilniuses, et arutada kolleegidega piiriülese transpordi sujuvamaks muutmist ja energeetikaga seotud küsimusi.
Vitsuti sõnul tuleb energeetika vallas kõne alla Balti elektrivõrgu sünkroniseerimine Kesk-Euroopaga, mida peetakse kulutõhusamaks ja varustuskindluse seisukohalt kindlamaks kui Põhjamaadega sünkroniseerimist.
Kohtumisel räägitakse ka regionaalsest LNG terminalist. Vitsuti sõnul otsivad Balti riigid pikaajalist ja turupõhist lahendust, et kindlustada kolme riigi energiajulgeolek.
Veel tuleb Vilniuses juttu puhta energia paketist, mis hõlmab elektrituru disaini, energialiidu toimimist, taastuvenergia lahendusi ja energiatõhusust.
Vitsut möönis, et maanteetranspordi turu- ja sotsiaalküsimustes tuleb regiooni riikidel kujundada kindel ja ühtne arusaam, sest liikmesriikide seas on antud küsimustes suured erimeelsused.
Vilniuses tulebki arutelu alla Euroopa Komisjoni tänavu kevadel algatatud maanteepakett, mis näeb võrdse konkurentsi tagamiseks ette ettevõtete asutamisnõuete täpsustamist, kohustades omama vara ja töötajaid asukohariigis. Samuti on kavas muuta autojuhi sõidu- ja puhkeaja nõudeid ning reguleerida autojuhi lähetamise tingimusi. Komisjoni algatus näeb ette, et veofirma on kohustatud tagama juhile võimaluse iga kolme nädala tagant naasta koju.
Euroopa Liidu transpordipoliitika eesmärk on liikuda maanteelt rohkem raudteele ja siseveeteedele. Poola soovib aga suunata tähelepanu ka Ida-Euroopa maanteede moderniseerimisele, et toetada piirkonna majandusarengut.
Euroopa Ühendamise rahastust (CEF) on aastateks 2014-2020 transpordisektorile ette nähtud 24,05 miljardit eurot. Euroopa Komisjon on seadnud eesmärgi, et vähemalt 50 protsenti sellest läheks mujale kui maanteedesse.
Vitsut tutvustab kolleegidele ka novembri lõpus Tallinnas toimuva rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide täiskogu istungi (COSAC) programmi. Tegemist on Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise parlamentaarse mõõtme konverentsiga, mille päevakorras on Euroopa Liidu tulevik, digitaalne ühisturg, julgeolekuliit ja rände välismõõde.
