Pühapäev, juuli 13, 2025

Monthly Archives: oktoober 2017

Eelista Põhjamaade luigemärgise ja EL lillekese ökomärgisega tooteid!

NordenBladet — Keskkonnaagentuur, Keskkonnaministeerium ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu kutsuvad oktoobris ja novembris toimuva laiapõhjalise sotsiaalkampaaniaga inimesi tegema igapäevases tarbimises keskkonda säästvaid valikuid ja eelistama luige- ja lillekujulise ökomärgisega tooteid.

Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Ala sõnul on paljud Eesti inimesed küll ökomärgiseid näinud, kuid vaid vähesed teavad, mida need tähendavad. „Ökomärgis kinnitab, et tegemist on keskkonnasõbraliku toote või teenusega, seejuures on arvesse võetud kogu toote olelusringi – millist mõju avaldab see keskkonnale alates toorme tootmisest kuni jäätme kõrvaldamiseni,“ selgitas Ala.

„Luigemärk on Põhjamaades 27 aasta jooksul väga tuntuks saanud ning toodete ja teenuste ostmisel lähtuvad nii tavatarbijad kui ka eksperdid just keskkonnamärgise olemasolust,“ selgitab Merle Kuusk, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse nõunik. „Lille- ja luigemärgis annavad tarbijale kindluse, et samaväärsete toodete seas on just selle märgisega kaubad loodusele kõige paremad valikud,“ täiendab Ala.

Eestis on Merle Kuuse sõnul hetkel 13 luigemärgise litsentsiga teenuseid või tooteid pakkuvat firmat. Ala nendib, et võrreldes Põhjamaadega on Eestis ökomärgisega kättesaadavate tootete arv võrdlemisi väike. „Ent tarbija teadlikkus ja huvi keskkonnahoiu teemal on tõusuteel, mis suunab ka ettevõtjaid oma tooteid-teenuseid sellest aspektist läbi mõtlema. Nii on igal inimesel võimalik oma valikutega mõjutada seda, millise maailma jätame oma lastele,“ lisas Ala. Lisaks toodetele on Merle Kuuse sõnul võimalik luigemärki taotleda ka majutus- ning toitlustusasutustel: „2013. aasta lõpust on see võimalus avatud ka Balti riikide ettevõtetel.“

I tüüpi ehk kõige rangemate nõuetega ökomärgiseid on Eestis kaks:

* Põhjamaade ökomärgist ehk luigemärki tasub otsida enam kui 60. tooterühmast, alates pesuvahenditest ja lõpetades mööbli ja majutusteenustega.
* Euroopa Liidu ökomärgis ehk lilleke annab infot, millised on keskkonnasõbralikud puhastusvahendid, seadmed, paberitooted, kodus ja aias kasutatavad tooted, riideesemed ja määrdeained.

Kampaania kestab kuni 12. novembrini nii meedias, tänavatel kui ka sotsiaalmeedias ja selle käigus korraldatakse ka mitmeid algatusi: näiteks korraldatakse koostöös koolide ja lasteaedadega lille- ja luigekujuliste origamide voltimise konkurss ja avatakse suures kaubanduskeskuses keskkonnateadlikkuse pop-up telk. Projekti toetas rahaliselt Keskonnainvesteeringute Keskus (KIK).

 

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Lastekultuuri foorumil ”Kultuuripaun” tutvustatakse Põhjamaade lastekultuuri strateegiaid

NordenBladet — 2017. aasta on Eestis laste ja noorte kultuuriaasta “Mina ka!”, mis seab kultuurielu keskmesse meie noorema põlvkonna. 2. novembril 2017 Kumu auditooriumis toimuvale lastekultuurile pühendatud foorumile ”Kultuuripaun” on oodatud kõik, kes lapsi kultuuri juurde juhatavad ja nende valikuid suunavad.

Mis on lastekultuur ja kas seda peaks käsitlema eraldi muust kultuurist? Kes loovad laste kultuuriruumi, millist kultuuri lastele pakutakse ning mida nad ise vajavad ja hindavad? Kas kultuur on ühtviisi kättesaadav igas Eestimaa paigas elavatele lastele ning kelle ülesanne on lapsi kultuurini juhatada? Soome, Rootsi ja Norra näidetel räägitakse sellest, kuidas Põhjamaades lapsi kultuuri juurde tuuakse, millised on nende lastekultuuri strateegiad ja milliseid tulemusi need on toonud.

Foorumile registreerumine on avatud kuni 27. oktoobrini kodulehel www.minaka.ee.

Esinevad:

Jaana Kokkonen, Helsingi lastekultuuri programm Kultus.fi, projektijuht (Soome)

Digitaalne kultuurielamuste keskkond Kultus.fi võimaldab kunsti ja kultuuri lõimida Helsingi koolide ja lasteaedade õpikeskkonda. See on suunatud õpetajatele ja eri vanuses õpilastele ning selle eesmärk on populariseerida kultuuri integreeritud õppevahendina ning tuua kultuurielamusi igapäevasesse õppetöösse. Kultus.fi andmebaasis on sadu erinevaid programme ning eelmisel aastal kasutas seda enam kui 20 000 erinevas vanuses huvilist. Kultus.fi on ellu kutsutud Helsingi linna ja Soome haridus- ja kultuuriministeeriumi koostööna. Jaana Kokkonen (MA) töötab Helsingi Linnavalitsuses kultus.fi projektijuhina. Ta on ekspert kunsti ja kultuuriga seotud õppemeetodite alal, mis aitavad luua tulevikuks vajalikke pädevusi. Varasemalt on ta töötanud Soome Välisministeeriumis, Justiitsministeeriumis ja projektis “World Design Capital Helsinki 2012“ ning tal on rahvusvaheline haridus-, kunsti- ja kultuurialane kogemus seoses projektidega Nigeerias, Tuneesias ja Rootsis.

Jenny Löfström Ellverson, Kultuurinõukoda, lastekultuuri strateegia nõunik (Rootsi)

Jenny Löfström Ellverson tutvustab lastekultuuri strateegiat, mis tegeleb kõikide Rootsi laste võimalustega saada osa kunstist ja kultuurist. Oma ettekandes keskendub ta projektidele Loov Lasteaed ja Loov Kool, samuti tutvustab ta muusika- ja kultuurikoolide toetussüsteemi. Oluline on koostöö kodanikuühiskonnaga ning nendele mõeldud toetusmeetme laiemaks eesmärgiks on kaasata kultuuri loomisesse ka kohalikke kogukondi ja kogu elanikkonda. Jenny Löfström Ellverson on lastekultuuri strateegia nõunik Kultuurinõukojas, mis allub Rootsi Kultuuriministeeriumile.

Stale Stenslie, Kulturtanken – Kultuur noorele publikule, valdkonnajuht (Norra)

Kulturtanken on Norra Kultuuriministeeriumi agentuur, mille eesmärk on luua Norra lastele ligipääs kultuurile. Agentuuri juhitav üleriigiline Kultuuriranitsa projekt on Norras laste ja noorte kultuuripoliitika põhimeede. Aktiivselt tehakse koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kohalike omavalitsuste, koolide ja kultuuriorganisatsioonidega. Kulturtanken haldab Kultuuriranitsa riiklikku rahastust ning annab toetusi selle meetme arenguks. Ligikaudu 300 miljonit norra krooni (ca 32 miljonit EUR) rahvusliku loto tuludest suunatakse läbi Kulturtankeni Kultuuriranitsa kultuuriprojektidele. Stale Stenslie on taustalt kunstnik, kuraator ja õppejõud. Tal on doktorikraad Oslo Arhitektuuri- ja Disainikõrgkoolist ning omab mitmekesist kogemustepagast erinevate valdkondlike ja valdkonnaüleste projektidega nii Norras kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Lastest ja kultuurist räägivad Eesti esinejad:

Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Marju Kõivupuu uurib, mis peaks kindlasti olema ühe lapse kultuuripaunas, koolipsühholoogia professor Eve Kikas aruteb selle üle, mis on ajas muutunud – kas laps, keskkond või mõlemad. Katrin Maiste Eesti Instituudist tutvustab ülemaailmse eesti laste kultuuriküsitluse tulemusi, näitlejad ja ettevõtjad Toomas Tross ja Haide Männamäe räägivad sellest, mida on vaja elamuse sünniks. Filmirezissöör Janno Põldma peegeldab oma kogemusi vanaisa rollis, näitleja ja õpetaja Kristo Veinberg vaatleb kooli rolli lapse kultuurielus. Heategevusfondi Aitan Lapsi kogemusest kõneleb Eve Männik. Foorumit juhib Hannes Hermaküla.

Foorumile registreerimine on avatud kuni 27. oktoobrini laste- ja noorte kultuuriaasta kodulehel www.minaka.ee. Tutvu lähemalt esinejate, päevakava, registreerimisinfo ja osalustasuga siin.

 

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome osaleb ülisalajasel NATO õppusel, millest ei tohi veel midagi rääkida

NordenBladet — Soome osaleb sellel nädalal ülisalajasel NATO õppusel, mille kohta ei tohi Soome esindajad praegu veel mingit infot välja anda. Tegemist on NATO kriisiõppusega Naton Crisis Management Exercise 17 (CMX), milles osalevad Soome välis- ja kaitseministeerium, peastaap ja Soome esindus NATO juures Brüsselis, vahendab Ilta-Sanomat.

Õppus toimub 4-11. oktoobril. Soome poolt koordineerib õppusel osalemist välisministeerium, aga õppuse kohta ei tohi ministeerium täpsemat infot välja anda.

Teadaolevalt näeb õppuse stsenaarium ette, et üks NATO liikmesmaa kutsub partnereid konsultatsioonidele artikkel 4 järgi, kus tunneb end ohustatuna. Õppuse käigus käivitub ka artikkel 5, mille kohaselt võivad liikmesmaad anda teistele sõjalist abi.

SMX on iga-aastane planeerimisharjutus, mis toimub otsustustasandil ja kus ei osale kaitseväe üksusi. Õppuse käigus tegeletakse ka hübriidohtudega. Õppusel osalevad lisaks NATO liikmesmaadele ja Soomele veel Rootsi ja Euroopa Liit. Partnerid osalevad õppusel NATO kutsel.

Soome kutsuti SMX õppusele esimest korda 1998. aastal. Tänavu osaleb Soome õppusel partnerina üheksandat korda. Soome ja Rootsi puhul artikkel 5 ei kehti, kuna tegemist pole NATO liikmesmaadega.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomes saab numbri järgi teada nii auto omaniku kui kasutaja nime

NordenBladet — Erinevalt Eestist on Soomes autode omanike ja kasutajate andmed avalikud, mistõttu saab fonecta.fi veebi kaudu vajadusel registrinumbri järgi teada auto kasutaja nime ja aadressi.

Infoteenus on tasuline, 2.99 eurot ja seda võib maksta nii sms-i kui pangalingi kaudu. Pärast maksmist saab teada auto omaniku ja kasutaja nime ja aadressi, sõiduki margi ja mudeli, sõiduki varasemad omanikud, kasutusajaloo, sõiduki tehnilised andmed, ülevaatuse kuupäevad ja andmed kindlustuse kohta.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Riigikogu esimees Eiki Nestor on visiidil Sloveenias

NordenBladet — Riigikogu esimees Eiki Nestor on visiidil Sloveenias. Nestor kohtub Lubljanas Sloveenia Vabariigi presidendi Borut Pahori, parlamendi esimehe Milan Brglezi, peaministri Miro Cerariga ja välisministri Karl Erjaveciga.

Nestori sõnul on Sloveenia visiidi eesmärk kinnitada lähedasi kahepoolseid suhteid ning arutada Euroopa Liidu tulevikku puudutavaid ettepanekuid. „Eesti ja Sloveenia ajaloos on palju sarnaseid jooni, mistõttu on meil teineteist lihtne mõista,“ ütles Nestor. „Kuuludes mõlemad nii Euroopa Liitu kui NATOsse jagame ka samu väärtusi.“

Homme kohtub Nestor Sloveenia parlamendi väliskomisjoni esimehe Jožef Horvataga ja Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Kamal Izidor Shakeriga. Samuti on Nestoril Lubljanas kavas kohtumised Sloveenia parlamendi aseesimeeste Primož Hainzi ja Matjaž Nemeciga ning parlamendis esindatud fraktsioonide esindajatega.

Kohtumiste peamised aruteluteemad puudutavad Euroopa Liidu tulevikku, julgeolekuolukorda Euroopas, NATO vägede kohalolekut ning kaitsekulutuste taset.

Nestor tutvustab Sloveenias Eesti kui Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja seisukohti ning esitab Sloveenia kolleegile kutse osaleda eesistumise raames toimuval spiikrite konverentsil, mis toimub 2018. aasta aprillis Tallinnas.

Riigikogu esimeest saadavad visiidil Riigikogu väliskomisjoni asesimees Keit Pentus-Rosimannus ja põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants.

 

Allikas: Eesti Riigikogu