NordenBladet — Soome Yle A-stuudio saates tulemuspalga teemal arutlenud ettevõtja Jari Sarasvuo ütles, et tulemuspalk motiveerib, aga selleks peab olema korralik põhipalk. Vastasel korral tekitab liiga väike sissetulek inimestes stressi ja muudab nad loomadeks.
Sarasvuo sõnul mõjub töötajatele raha pitsitamisest paremini kiitmine. Piisavalt kõrge palgatase tagab hea investeeringute tootluse ja on boonussüsteemi alus. Kui palk on aga liiga väike, tekib inimesel toimetulekustress, mis toob kaasa haigused ja teatud võimekuse kaotuse, märkis Sarasvuo.
Sarasvuo sõnul muudab väike sissetulek inimese loomaks. Kui inimese põhivajadused pole piisava palgaga kaetud, siis pole mõtet inimesi tagant utsitada.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Riigikogu ratifitseeris septembri lõpus Euroopa Liidu ja Kanada vahelise majandus- ja kaubanduslepingu, millega saavad Euroopa ettevõtted võimaluse tegutseda samades konkurentsitingimustes nagu Kanada firmad.
Lepingu ratifitseerimise poolt oli 66 saadikut ja vastu oli 1 saadik.
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et vabakaubandusleping Kanadaga on erakordselt oluline nii läänemaailma ühtsuse süvendamisel kui ka näiteks Eesti ettevõtjatele senisest avaramate võimaluste loomisel Kanada turule liikumisel.
„CETA võimaldab liikuda ettevõtjatel lihtsamalt Kanada turule kaupu ja teenuseid pakkuma ja vastupidi,“ ütles Mihkelson. Samuti tekib ettevõtetel juurdepääs avalike hangete turule.
Mihkelson avaldas lootust, et Euroopa Liidu ja Kanada vahelise lepingu seadustamine võiks olla positiivseks ajendiks, et minna edasi Euroopa Liidu ja USA vabakaubandusleppega.
CETA leping kaotab 99 protsenti Euroopa Liidu ja Kanada vahelistest tollimaksudest. Tööstus- ja kalatoodete ning veinide ja alkoholi osas toimub täielik liberaliseerimine. Tariifid kaotatakse samuti Euroopa Liidule olulistele ekspordiartiklitele nagu maiustused, küpsetised, puu- ja köögiviljad. Küll aga jäävad tariifid samaks teatud põllumajandustoodetele, näiteks kanaliha ja munad.
Kaubanduse elavdamisele peaksid lisaks tariifide alanemisele kaasa aitama veel näiteks lihtsustused päritolureeglites, tehniliste normide vastastikuse tunnustamise lihtsustamine ning sanitaar- ning fütosanitaarreeglite protsesside sujuvamaks muutumine.
Lisaks avanevad Euroopa ettevõtjatele CETA kaudu uued võimalused Kanada teenuste turul. Liberaliseerimine puudutab energia, finantsteenuste, telekommunikatsiooni ja mereveo teenuste sektoreid.
Kõnealuses lepingus sisaldub ka Euroopa Liidu uus läbipaistvam ja institutsionaliseeritud lähenemisviis investeeringute kaitsele ja ka nendega seotud vaidlustele, kuid investeeringute kaitse küsimusi puudutav lepingu osa veel ei rakendu.
Kanada on kõik CETAga seotud ratifitseerimisprotsessid lõpetanud. Euroopa Liidu liikmesriikidest on lepingu ratifitseerinud Läti, Taani, Hispaania, Malta, Horvaatia, Tšehhi ja Portugal, samuti Euroopa Parlament. CETA leping rakendus 21. septembrist.
NordenBladet — Aastas välgutavad Soome kiiruskaamerad ligi 10 000 välismaalasele, aga neid trahve ligi 1,7 miljoni euro eest sisse ei nõuta. Politsei trahvinõudeid välismaale ei saada. Ainult Vene piiripunktidesse antakse trahvi saanud venelaste kohta infot, selgitas politsei liiklusohutuskeskuse juht Dennis Pasterstein.
Kagu-Soome piirivalve info kohaselt sai möödunud aastal piiril trahvinõude kätte 450 venelasest kiiruseületajat, vahendab Kouvolan Sanomat.
Aasta varem, 2015. aastal tegid kiiruskaamerad välismaalastele Soomes 5300 trahvi. Möödunud aastal oli neid kaks korda rohkem ning tänavu jaanuarist juulini juba 7500.
Euroopa Liidu riikide vahel sõlmitud lepped võimaldavad teise liikmesriiki trahve saada juba kümme aastat. Eriti kuluks see ära Eesti ja Rootsi puhul, kuna nendest maadest on kiiruseületajaid kõige rohkem. Kui selleks antakse roheline tuli, hakatakse trahve välismaale saatma.
Politsei info kohaselt pole trahvinõuete välismaale saatmine mingi probleem. Keskmiselt tehakse välismaalastele trahvi 170 eurot, aastas ligi 1,7 miljoni euro eest.
Välismaalastele takistavad trahvinõuete saatmist menetluslikud iseärasused. Selleks, et välismaalasi trahvida, tuleks muuta menetlust, aga menetluse muutmine on tehtud keeruliseks. Nii näiteks tuleks välismaale saadetavad nõuded ära tõlkida.
Politsei tegeleb nende asjadega, milleks on ette nähtud raha. Paraku pole välismaalaste trahvimise korraldamiseks raha ette nähtud.
Kui kaameratrahve välismaalastelt sisse ei nõuta, siis näiteks Kagu-Soome politseinikud trahvivad välismaalasi tee ääres ja seal viiakse menetlus kohapeal läbi algusest lõpuni. Välismaalased saavad samasuguse trahvinõude kui kõik teised liiklejad. Vaidlusi tuleb ette väga harva. Kui välismaalastest juhid trahvi vaidlustavad, siis tehakse neile kohtulik kiirmenetlus ja ülekuulamine viiakse läbi kohapeal.
Kõige suuremaks probleemiks peetakse Soomes eestlaste kiiruseületamisi. Esimesena kavatsetaksegi hakata kiiruskaamerate trahvinõudeid Eestisse saatma. Soomes elavatele eestlastele lähevadki juba trahvinõuded kohale samamoodi nagu soomlastele.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Saksa sportautode tootja Porsche valmistas Soome 100. aastapäeva puhul eriauto Porsche 911 Suomi Finland, mida on maailmas ainult üks.
Auto tehti valmis autotootja eriautode osakonnas Porsche Exclusive Manufaktur. Eriautot iselommustavad samad tunnused, mis ka Soomet ja soomlasi: järeleandmatus, sihikindlus ja funktsionaalsus, võimsad kontrastid eri aastaaegade vahel, Põhjala karm loodus ja tugevad traditsioonid. Niisamuti iseloomustavad Soomet kõrgtehnoloogia, innovatsioon ja töö kvaliteet, märgib Porsche Finland oma Facebooki küljel.
Porsche tahab Soome 100. aastapäeva austada eriautoga ja selleks on autofirma ikoon Porsche 911.
Uus auto läheb esitluse järel ühe tundmatuks jääda sooviva Soome autohuvilise käsutusse, vahendab Helsingin Sanomat. Hinda ei avalikustata, aga sarnase automargi Porsche 911 Carrera 4S letihind on üle 190 000 euro.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Helsingi kutsekoolis Metropolia koos Hiina investoritega välja töötatud superelektriauto Angelica hakkab peagi vallutama Hiina turgu. Asja oli hoitud saladuses kolm aastat, mil Metropolias koos Hiina ettevõttega AET uus auto välja töötati, vahendab Kauppalehti.
Auto võimsus on 500-600 hobujõudu ja 54-55 kWh akudega läbib auto ühe laadimisega ligi 300 kilomeetrit. Auto on läbi ja lõhki, kerest kuni mootorite ja akudeni Soomes välja töötatud.
Autoga tegeles ligi 10-liikmeline projektimeeskond, mida juhtis Ville Eskelinen. Auto loomisel kasutati paljude Soome ettevõtete abi, näiteks kere valmis koostöös ettevõttega Alpha Formia. Koostöö Hiina ettevõttega AET (Beijing Asiastars Electronic Technology Corporation) on kestnud kolm aastat.
Koostöö tarbeks loodi kooli territooriumile eraldi uuringu- ja arenduskeskus, kus lõid kaasa Metropolia õpilased, vilistlased ja töötajad.
Esialgu on Angelica puhul tegemist ideeautoga, aga selle vastu on huvi tuntud juba Jaapanis. Samuti on auto vastu suur huvi Hiinas.
Hiinlased võtsid Metropoliaga ühendust pärast seda, kui UPM ja Metropolia esitlesid 2014. aastal Genfis oma Bioforte ideeautot.
Seda, kui palju Angelica võiks maksta, esialgu ei avalikustata. Täpsemad läbirääkimised autode edasise tootmise osas algavad AET-ga järgmisel nädalal.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
