Pühapäev, juuli 13, 2025

Monthly Archives: oktoober 2017

Tuumasõja korral jääks Soomes ellu pooled elanikud, ja needki valdavalt maapiirkondades

NordenBladet — USA-s on avalikustatud Külma sõja aegsed dokumendid, mille kohaselt jääksid Euroopas, kaasa arvatud Soomes tuumasõja korral ellu pooled elanikud ja needki valdavalt maapiirkondades.

Varem salastatud dokumentides on arvestus tehtud kõige negatiivsema stsenaariumi puhul, kus tuuled puhuvad idast. Soome on nende riikide riikide hulgas, kes saavad kahjustada esmajärjekorras, vahendab Verkkouutiset.

Dokumendid on pärit George Washington University hallatavast rahvusliku julgeoleku arhiivist (National Security Archive). Tegemist on USA kaitseministeeriumi varem salastatud dokumentidega, milles 1962. aasta augustis tehti arvestus, kui palju võiks NSV Liidus, naabermaades ja mujal Euroopas tuumasõja korral inimesi hukkuda.

Raportis on öeldud, et kui puhub tugev idatuul, siis viib see radiatsiooni edasi Soome, Poolasse, Ida- ja Lääne-Saksamaale, Tšehhoslovakkiasse, Austriasse, Ungarisse, Rumeeniasse ja Jugoslaaviasse. Radioaktiivne saaste jõuab Šveitsi ning Lõuna-Prantsusmaa ja Põhja-Itaaliani välja. Puutumata jääksid, Lõuna-Itaalia, Albaania, Kreeka, Bulgaaria ja Türgi.

Üksikasjalikud arvutised iga riigi kohta on jätkuvalt salastatud. Ainult Poola kohta on märgitud, et seal hukkub kokku ligi 30 miljonit inimest.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome järve ilmusid pärast puhastamist zombie-kalad

NordenBladet — Turu ligidal asuva Littoistenjärvi kalad on moondunud pärast järve vee kevadist töötlemist kemikaalidega. Kohalik kalamees Juuso Manninen tõmbas järvest välja zombie-haugid, mis olid justkui pärit mõnest õudusfilmist, vahendab Iltalehti.

Haugid olid elus, aga haisesid mäda järele, olid limased ja neile olid tekkinud kummalised valget värvi moodustised. Kalamehe väitel magasid kalad järve põhjas kõhud ülespoole. Algul arvas kalamees, et kalad on surnud, aga kui ta kalast kinni võttis, siis ilmutas see elumärke.

Teadaolevalt on järves juba suve jooksul avastatud kalu, kes olid pimedad ja alatoitumuses.

Littoistenjärvi puhastamise peale kulutati kevadel palju kemikaale, aega ja raha. Praeguseks on järve vesi uuesti hägune ja vetikaid täis, mistõttu on kerkinud üles küsimus, kas raha läks raisku. Lisaks on järve kemikaalidega töötlemine toonud kaasa paljude kalade hukkumise.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Marko Pomerants: põhiseaduskomisjon plaanib algatada korruptsiooni takistamise eelnõud

NordenBladet — Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas õiguskantsleri pöördumist korruptsiooni ohjeldamisest kohalikes omavalitsustes. Õiguskantsler Ülle Madise palus oma pöördumises põhiseaduskomisjonil kaaluda seaduste muutmist selliselt, et need ohjeldaks korruptsiooni linnades ja valdades. Praegusel kujul seadused õiguskantsleri hinnangul seda ei taga.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants ütles, et  komisjoni eesmärk on jõuda lähikuudel selleni, et põhiseaduskomisjon on valmis algatama seaduste täiendusi, mille eesmärk on takistada kohalikes omavalitsustes korruptsiooni.

„Komisjoni liikmed olid kõik sellega nõus, et kui kohalikule omavalitsusele on kahju tekitatud, siis tuleb see kahju toime panijal ka hüvitada. Meie roll komisjonis on leida parim viis selle probleemi lahendamiseks,“ ütles Pomerants.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams ütles, et on kaks lähenemisviisi, kas tegeleda korruptsiooni ennetava tõkestamisega või korruptantide tagantjärele karistamisega. „Korruptsioonis süüdi olevad isikud ei tohiks üldjuhul saada kandideerida volikogudesse ega olla omavalitsustega töö- või ärisuhetes.“

Õiguskantsler toob oma pöördumises välja mitmeid kitsaskohti ja kuna need puudutavad mitut erinevat seadust, siis on põhiseaduskomisjonil plaan välja tulla Marko Pomerantsi sõnul ulatuslikuma plaaniga, mis korruptsioonile kohalikes omavalitsustes piiri paneb.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Helsingi korterite hinnad kõrgustes – kehvas seisus kahetoalise eest küsitakse juba 250 000 eurot

NordenBladet — Nullis püsivad laenuintressid, majanduse elavnemine ja inimeste suurem liikuvus on tõstnud korterite hinnad Helsingis kõrgustesse. Inimesed oleks nagu aru kaotanud. Näiteks Helsingi Kruununhaka linnaosas Meritullinkatul küsitakse 32-ruutmeetrise kahetoelise korteri eest juba 195 000 eurot ja huvilisi on väga palju, vahendab Helsingin Sanomat.

Sellise hinnaga korter on remontivajav ja aknast näeb 10 meetri kaugusel oleva vastasmaja korteri magamistuppa.

Ühe teise kahetoelise, samuti remontivajava korteri hind kerkis 195 000 euro pealt 215 000 euroni. Lähedalasuva Mariankatu keskmises seisukorras ühetoalise korteri hind kerkis paari päevaga 275 000 euroni.

Meritullinkatu korter müüdi lõpuks 250 000 euro eest. See teeb 8300 eurot ruutmeetri eest, millele lisanduvad veel remondikulud.

Spetsialistide hinnangul tasub Helsingi kinnisvaraturul olla ettevaatlik, aga ülekuumenemiseks praegust olukorda veel ei peeta. Väiksemaid korterid ei osta mitte tavalised inimesed, vaid kinnisvarainvestorid.

Kinnisvarahinnad on Helsingis kasvanud selgelt kiiremini kui inimeste sissetulekud ja majandus tervikuna. Näiteks juulikuus kerkisid Helsingi vanade korrusmajakorterite hinnad võrreldes varasema aastaga tervelt 4,4 protsenti.

Helsingi kinnisvarahinnad kerkivad põhiliselt inimeste suurema liikuvuse tõttu. Iga päev tuleb Helsingisse elama üks bussitäis inimesi lisaks, aastas teeb see ligi 8000 elanikku. Kuigi uusi kortereid ehitatakse rohkem kui kunagi varem, ületab nõudlus ikkagi pakkumist.

Inimestel soovitatakse enne kinnisvara ostu läbi kaaluda oma maksevõime. Helsingin Sanomate veebis on avaldatud vastav laenukalkulaator.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome tarbijate usaldus püsib rekordkõrgel

NordenBladet — Soome tarbijate usaldusindeks kerkis septembris rekordilise 23,7 pallini. Võrdluseks, eelmisel aastal samal ajal oli usaldus vaid 14,4 palli. Augustis oli usaldus 23,5 ja juulikuus 22,8 palli. Indikaatori pikaajaline keskmine on 12,1 palli, edastas statistikaamet.

Septembris uskus 46 protsenti tarbijatest, et Soome majanduslik olukord paraneb järgneva aasta jooksul. Vaid 9 protsenti tarbijatest arvab, et riigi majanduse olukord halveneb. Möödunud aasta septembris olid vastavad näitajad 39 ja 19 protsenti.

Tarbijatest 48 protsenti leiab, et tööpuudus väheneb järgneva aasta jooksul ja 16 protsenti arvab, et tööpuudus suureneb. Möödunud aasta septembris olid vastavad näitajad 28 ja 30 protsenti.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT