Reede, juuli 18, 2025

Monthly Archives: oktoober 2017

3 KÜSIMUST poliitikutele. Vastavad Enn Eesmaa, Mare Liiger, Sirje Põllu, Heiki Hainsalu, Maria Kaljuste ja Tõnu Trubetsky

NordenBladet – Seoses valimistega esitasime poliitikutele kolm küsimust:
1. Oletame, et olete toidukaupluse juhataja ning peate vananema hakkava toidu maha kandma. Kas viskaksite selle toidu kohe prügikasti, või annetaksite toimetulekuraskustes inimestele?
2. Kui saaksite otsustada kas tuua Eesti apteekidesse kallihinnalised ravimid läänest või odavamad ravimid Venemaalt, kumma variandi kasuks otsustaksite?
3. Kui teie otsustaksite pagulasküsimuse üle, siis kas lubaksite jätkuvalt pagulasi Eestisse või lõpetaksite selle päevapealt?

Enn Eesmaa:
1. Raske on ennast mõelda toidukaupluse juhatajaks ning arvata, millest tema lähtub teatud otsuseid tehes. Kodaniku ja poliitikuna ma pooldaks sedalaadi toiduainete annetamist neile, kes seda väga vajavad. Loomulikult peaks kontrollima, kas toiduained on ikka veel söögiks sobilikud.
2. Tähtis on, et kõik inimesed saaks kätte neile vajalikud ravimid. Apteegid peavad loomulikult vastutama kauba eest, mida nad müüvad. Poliitikat ma haigete ravimisse ei segaks.
3. Euroopa Liidu liikmesriigina peame paratamatult kandma omapoolset vastutust pagulaste vastuvõtul. Eesti senine ratsionaalne ja konservatiivne pagulaspoliitika on mulle arusaadav.

Mare Liiger:
1. Kui oleksin kauplusejuhataja, teeksin maksimumi, et toit ei satuks prügikasti ja annetatud toit ei läheks viina raha korvamiseks. Toit on püha ja kõige mõstlikum oleks koguda andmebaas toimetulekuraskustega peredest ning saata SMS-id, mis kell kiiresti riknev toit hinnatakse alla 50% ja 70%. Töös selguksid ka muud võimalikud variandid.
2. Venemaa ravimitel peaks olema võrdne õigus konkureerida turul. Mõistust aga peab samuti olema, sest ka Soomes olen ma näinud selliseid ravimeid, mis külmajudinad üle keha ajavad. Olen näinud selliseid jubedusi, et anna kannatust. Kahtlemata saab odavalt naftaproduktidest salvi kokku mögada, aga kes need kohtuasjad ära lahendaks.
3. Ungari taktika meeldib mulle kõige rohkem. Võtta vastu need tõeliselt ohus inimesed, kes Euroopasse ei sobi – tagakiusatud kristlased, kellel on pädevad dokumendid, tegelikkusele vastavad veendumused ja nad näitavad oma tegudega, mitte sõnadega, et kristluse põhiväärtuseks on – kes ei tee tööd, ei pea ka sööma.

Sirje Põllu:
1. Leiaksin mõne muu võimaluse kuidas neid raskustes peresid inimlikumalt aidata, mahakantud toitu ma neile ei pakuks.
2. Et valik oleks laiem, siis lisaksin kindlasti ka venemaa tooted.
3. Sellega on nii, et võtaks oskustöölisi, kelledest meil puudus on. Iga rahvas peaks oma kodumaad üles aitama ehitada, mitte oodama, et keegi seda meie eest teeb. Iga inimene on üksikjuhtum, ei oska siin üldistada.

Heiki Hainsalu:
1. Toidu peab muidugi andma neile ,kes seda vajavad, mitte minema viskama! Ei tohiks tekkida sellist olukorda, et ise kaubast lahti ei saa ja ka teistele ei anna, iga heategu teeb rõõmu nii tegijale kui ka saajale!
2. Apteegis võiks olla valikud ja ikka eelistaks idast pärit tooteid, kuna neil mõju parem, tugevam ja hinnad palju odavamad, aga kahjuks on neid Eestis võimatu kätte saada!
3. Pagulaste teemal peatudes, kui on korralik ja tubli inimene, siis peab aitama, kuid seitsmest perest, kes Tartusse on kolinud on juba 5 Saksamaale läinud. See näitab seda, et isegi pagulased ei taha Eestis elada ja midagi on riigis väga paigast ära!

Maria Kaljuste:
1. On ju täiseti iseenesest mõistetav et toitu ei tohi ära visata, paljulapselise pere emana kannan koduski hoolt, et alati toidust viimseni midagi, mis veel teha saab tehakse. Loomulikult ma otsiksin kohta kuhu seda kõige mõistlikum oleks edasi saata, et midagi raisku ei läheks.
2. Ma tooksin kõige soodsamalt kõige efektiivsemat ravimit mida kätte saaksin. Ja seda sealt kust seda saab.
3. Ma ei oleks pagulaste sissetoomise rallit üldse alustnudki. See ei ole aitamine vaid silmakirjalik rahade ümberjaotamine heategevuse lipu all. Kui päriselt oleks aidata tahtnud (ja loomulikult peab aitama kui saab) oleksime pidanud saatma sinna kus häda asju mida suudame toota ja mida seal kõige rohkem vaja – alates veest, majakeste, tekkide, patjade, korravalvuriteni ja arstideni. Me oleks raha oma riigi majanduses tootjate ja töötajate vahel keerlema pannud ja meie tegevus oleks aidanud reaalselt abivajajaid seal, kus seda kõige rohkem abi vaja on. Ilma, et õnnetuid inimesi ringi vedada ja toita mingit isehakanud ametmnikest aitajaskonda kelle põhikulu on palk iseendale ja tegevuse tulemus tige rahvas ja otsas raha .

Tõnu Trubetsky:
1. Annetaksin.
2. Venemaalt.
3. Moslemeid mitte, teisi võiks.

Avafotol: Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa (Erik Peinar/Riigikogu fotoarhiiv)

Kahetise standardi teemal on vaja Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist tihedat koostööd

NordenBladet — Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai osaleb täna, 13. oktoobril Bratislavas toimuval tarbijapoliitika küsimuste tippkohtumisel, mille peateemaks on erinevused toidukaupade kvaliteedis ELi siseturul.

„Toidu ohutust ja kvaliteeti peetakse oluliseks kogu Euroopa Liidus. Viimasel ajal on aga mitu riiki tõstatanud probleemi, et väliselt sama või sarnase tootena turustatakse siseturul eri riikides erineva kvaliteediga tooteid. Nõustume Euroopa Komisjoni seisukohaga, et parima ülevaate niinimetatud kahetise standardi probleemi ulatusest saavutame erinevate pädevustega järelevalveasutuste üleeuroopalises koostöös,“ ütles asekantsler Kevvai. „Samuti leiame, et komisjon peab töötama välja ühtse metoodika, mis kindlustaks tulemuste võrreldavuse üle kogu Euroopa.“

Teema olulisust rõhutab mitme riigipea osalemine kohtumisel. Ülevaate olukorrast annavad Euroopa Komisjoni tarbijakaitse ning tervise ja toiduohutuse eest vastutavad volinikud. Euroopa Parlamendi ootused esitab EP siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni aseesimees. Ettekande teevad ka Euroopa toidutootjate ja tarbijate organisatsioonide esindajad.

Hiljutised uuringud näitavad, et Euroopa Liidu eri riikides on tuvastatud erinevusi toidu kvaliteedis.  Kuna tegemist on üleeuroopalise probleemiga, on teema arutluse all ka Euroopa Komisjonis, kus tehakse ühiselt tööd lahenduste leidmise nimel. Eesmärgiks on tagada tarbijate ootuste täitmine ning nende õiguste kaitse.

Kahesuguse kvaliteediga toidu probleem seisneb asjaolus, et sama kaubamärgi all turustatav toiduaine, mida müüakse identsetes või sarnastes pakendites, võib erineda koostisosadelt sõltuvalt sellest, millises liikmesriigis seda müüakse. Ungari, Slovakkia, Tšehhi, Poola on seisukohal, et kuigi need toiduained ei kanna endas riski tervisele, võib selline praktika tarbijaid eksitada. Lisaks nimetatud riikidele on ka Eestis on alustatud andmete kogumisega. Siiski on sisuliste järelduste tegemiseks vajalik üleeuroopaline koordineeritud tegevus.

 

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eestis arutatakse Euroopa Liidu kalanduspoliitika tuleviku üle

NordenBladet — 12.-13. oktoobril toimub Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise raames Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) tuleviku teemaline rahvusvaheline konverents „Beyond 2020: Supporting Europe’s Coastal Communities“, kus osalevad Euroopa Liidu liikmesriikide kalandusdirektorid. Konverentsi korraldab Euroopa Komisjon koostöös Maaeluministeeriumiga.

Huvigruppide esindajad arutavad, kuidas on EMKF kaasa aidanud ühise kalandus- ja merenduspoliitika rakendamisele ja milline peaks olema EMKF järgmisel perioodil. Üritusel osalejatel on lisaks võimalik ka arutleda rannikukogukondade praeguste ja tulevaste väljakutsete ning nende võimalike lahenduste üle.

Konverentsi avab maaeluminister Tarmo Tamm ning selle avaistungil osalevad ka Euroopa Komisjoni keskkonna, merenduse ja kalanduse volinik Karmenu Vella ja Euroopa Parlamendi liige Gesine Meissner. Konverentsi moderaator on kogenud ajakirjanik Jacki Davis.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on väga oluline tagada poliitikainstrumentide laiapõhjaline arutelu. „Kokkulepped tuleb kindlasti saavutada enne järgmise programmiperioodi algust,“ rõhutas minister.

„Euroopa Merendus- ja Kalandusfond toimib kõige paremini siis, kui rahalisi vahendeid kasutatakse otstarbekalt ja tõhusalt ning jälgitakse pidevalt nende eesmärgipärast kasutamist. Nüüd, kui käesolev EMKF-i periood on poole peale jõudnud, hakkab fookus liikuma tuleviku planeerimisele. Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peavad tagama, et see tulevik sobib endiselt Euroopa rannapiirkondade huvidega,“ sõnas volinik Vella.

Enne konverentsi ametlikku osa toimus kahepoolne kohtumine minister Tamme ja volinik Vella vahel, kus vesteldi Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakendamise ja selle tuleviku teemadel.

Konverents toimub Hilton Tallinn Park hotellis.

 

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

EKRE fraktsioon toetab vanemahüvitise paindlikumaks muutmist

NordenBladet — Eesti Konservatiivne Rahvaerakond toetab riigikogus esimesele lugemisele tulnud eelnõu, mis muudab vanemahüvitise skeemi paindlikkumaks ja loob paremaid võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks.

Eelnõu kohaselt pikeneb isapuhkus seniselt 10-lt päevalt 30-le ja isadele antakse täiendav 30-päevane õigus vanemahüvitisele: senisele 18 kuu pikkusele vanemahüvitise perioodile lisandub veel üks – spetsiaalselt isale mõeldud – kuu.

Paindlikumaks muutub ka vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine. Kui vanema tulu ühes kalendrikuus jääb alla 1544 euro, siis alates 2018. aasta 1. märtsist tema vanemahüvitist enam ei vähendata. Seni on hüvitise vähendamise sissetulekupiiriks olnud 470 eurot. Samuti saavad vanemad edaspidi ise otsustada, kas ja kuidas nad soovivad vanemahüvitise saamist lapse esimesel kolmel eluaastal peatada ja taasalustada.

Eelnõu muudab jõustumise korral ka vanemahüvitise arvutamise aluseks olevat perioodi – edaspidi arvestataks vanemahüvitist rasedusele eelnenud 12 kuu alusel.

Samuti kehtestataks kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni. Uue toetuse eesmärk on võimaldada mitmike vanematel palgata laste eest hoolitsemiseks abiline perioodil, mil vanemad seda abi kõige enam vajavad.

„Lapsed on Eesti suurim ja kalleim vara. Kogu muu poliitika ei ole midagi väärt, kui ta ei toeta meie rahvus- ja iibepoliitikat. Seepärast oleme valmis toetama valitsuse eelnõu, mis hõlbustab laste kasvatamist,“ ütles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Martin Helme.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Minister Kaia Iva: liikmesriigid seisavad silmitsi sarnaste hoolekandeprobleemidega

NordenBladet — Täna algab Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses MEKTORY kahepäevane konverents „Üleminek kogukonnapõhisele hoolekandele – eeldus väärikaks ja iseseisvaks eluks“, kus liikmesriigid vahetavad mõtteid, ideid ja praktikaid, kuidas edendada Euroopa Liidus üleminekut institutsionaalselt hoolduselt kogukonnapõhisele toele. Eesmärk on pakkuda uusi lähenemisi kogukonnateenustele üleminekuks ja rahastamiseks ning toetada inimõiguste ja sotsiaalpoliitika arengut. 

„Vananev ja vähenev rahvastik pole ainult Eestile iseloomulik nähtus – see on katsumuseks ka teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Meie rahvastik vananeb, hooldust vajavate inimeste arv suureneb ning koormus hoolekandesüsteemile seega kasvab. Jätkusuutliku hoolekandesüsteemi tagamisel peame silmas pidama, et teenused oleksid inimese vajadustest lähtuvad ja kõigile kättesaadavad, sest inimene peab saama abi seal, kus ta elab – kodus või selle lähedal. Õigus väärikale ja iseseisvale elule on puutumatu. Seda põhimõtet tuleb austada ja kaitsta. Nende väärtuste tunnustamisele aitab kaasa vastutustundlik ja kõiki osapooli kaasav poliitika.“

Sotsiaalkaitseministri sõnul on üleminek institutsionaalselt kogukonnapõhisele hoolekandele olnud mitmeid aastaid ka Eestis oluliseks teemaks, eelkõige suurte erihoolekandeasutuste kaasajastamise valguses. „On selge, et suuri hoolekandeasutusi ei saa kaotada enne, kui on olemas iseseisvat elamist toetavad teenused. Oluline on arvestada kõikide inimeste erivajadustega ning tagada neile vajalik tugi, et inimesed saaksid elada täisväärtuslikku elu,“ ütles minister Iva. „Konverentsil arutleme, mida Eestis ja teistes riikides selles valdkonnas on tehtud ning millised on tulevikuideed. Nii on kõigil võimalus üksteise headest praktikatest, õnnestumistest ja ka eksimustest õppida. Kogemuste, ekspertiisi ning uuringute ja teadustööde tulemuste jagamine on siinkohal hindamatu väärtusega.“
Konverentsil toimuvad arutelud on aluseks Euroopa Liidu Nõukogu järelduste koostamisele. Järeldustega tutvustatakse teema olemust, selle tähtsust ühiskonnas ning tehakse ettepanekud liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile, kuidas kogukonnateenustele üleminekut toetada. Konverentsil osalevad lisaks Euroopa Komisjoni esindajatele ja Euroopas tegutsevatele esindusorganisatsioonidele ka kõikide liikmesriikide ja Kanada vastava valdkonna eksperdid. Konverents on osa Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise programmist.

 

Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT