NordenBladet – Seoses valimistega esitasime poliitikutele kolm kĂŒsimust:
1. Oletame, et olete toidukaupluse juhataja ning peate vananema hakkava toidu maha kandma. Kas viskaksite selle toidu kohe prĂŒgikasti, vĂ”i annetaksite toimetulekuraskustes inimestele?
2. Kui saaksite otsustada kas tuua Eesti apteekidesse kallihinnalised ravimid lÀÀnest vÔi odavamad ravimid Venemaalt, kumma variandi kasuks otsustaksite?
3. Kui teie otsustaksite pagulaskĂŒsimuse ĂŒle, siis kas lubaksite jĂ€tkuvalt pagulasi Eestisse vĂ”i lĂ”petaksite selle pĂ€evapealt?
Enn Eesmaa:
1. Raske on ennast mÔelda toidukaupluse juhatajaks ning arvata, millest tema lÀhtub teatud otsuseid tehes. Kodaniku ja poliitikuna ma pooldaks sedalaadi toiduainete annetamist neile, kes seda vÀga vajavad. Loomulikult peaks kontrollima, kas toiduained on ikka veel söögiks sobilikud.
2. TĂ€htis on, et kĂ”ik inimesed saaks kĂ€tte neile vajalikud ravimid. Apteegid peavad loomulikult vastutama kauba eest, mida nad mĂŒĂŒvad. Poliitikat ma haigete ravimisse ei segaks.
3. Euroopa Liidu liikmesriigina peame paratamatult kandma omapoolset vastutust pagulaste vastuvÔtul. Eesti senine ratsionaalne ja konservatiivne pagulaspoliitika on mulle arusaadav.
Mare Liiger:
1. Kui oleksin kauplusejuhataja, teeksin maksimumi, et toit ei satuks prĂŒgikasti ja annetatud toit ei lĂ€heks viina raha korvamiseks. Toit on pĂŒha ja kĂ”ige mĂ”stlikum oleks koguda andmebaas toimetulekuraskustega peredest ning saata SMS-id, mis kell kiiresti riknev toit hinnatakse alla 50% ja 70%. Töös selguksid ka muud vĂ”imalikud variandid.
2. Venemaa ravimitel peaks olema vĂ”rdne Ă”igus konkureerida turul. MĂ”istust aga peab samuti olema, sest ka Soomes olen ma nĂ€inud selliseid ravimeid, mis kĂŒlmajudinad ĂŒle keha ajavad. Olen nĂ€inud selliseid jubedusi, et anna kannatust. Kahtlemata saab odavalt naftaproduktidest salvi kokku mögada, aga kes need kohtuasjad Ă€ra lahendaks.
3. Ungari taktika meeldib mulle kĂ”ige rohkem. VĂ”tta vastu need tĂ”eliselt ohus inimesed, kes Euroopasse ei sobi – tagakiusatud kristlased, kellel on pĂ€devad dokumendid, tegelikkusele vastavad veendumused ja nad nĂ€itavad oma tegudega, mitte sĂ”nadega, et kristluse pĂ”hivÀÀrtuseks on – kes ei tee tööd, ei pea ka sööma.
Sirje PÔllu:
1. Leiaksin mÔne muu vÔimaluse kuidas neid raskustes peresid inimlikumalt aidata, mahakantud toitu ma neile ei pakuks.
2. Et valik oleks laiem, siis lisaksin kindlasti ka venemaa tooted.
3. Sellega on nii, et vĂ”taks oskustöölisi, kelledest meil puudus on. Iga rahvas peaks oma kodumaad ĂŒles aitama ehitada, mitte oodama, et keegi seda meie eest teeb. Iga inimene on ĂŒksikjuhtum, ei oska siin ĂŒldistada.
Heiki Hainsalu:
1. Toidu peab muidugi andma neile ,kes seda vajavad, mitte minema viskama! Ei tohiks tekkida sellist olukorda, et ise kaubast lahti ei saa ja ka teistele ei anna, iga heategu teeb rÔÔmu nii tegijale kui ka saajale!
2. Apteegis vÔiks olla valikud ja ikka eelistaks idast pÀrit tooteid, kuna neil mÔju parem, tugevam ja hinnad palju odavamad, aga kahjuks on neid Eestis vÔimatu kÀtte saada!
3. Pagulaste teemal peatudes, kui on korralik ja tubli inimene, siis peab aitama, kuid seitsmest perest, kes Tartusse on kolinud on juba 5 Saksamaale lÀinud. See nÀitab seda, et isegi pagulased ei taha Eestis elada ja midagi on riigis vÀga paigast Àra!
Maria Kaljuste:
1. On ju tÀiseti iseenesest mÔistetav et toitu ei tohi Àra visata, paljulapselise pere emana kannan koduski hoolt, et alati toidust viimseni midagi, mis veel teha saab tehakse. Loomulikult ma otsiksin kohta kuhu seda kÔige mÔistlikum oleks edasi saata, et midagi raisku ei lÀheks.
2. Ma tooksin kÔige soodsamalt kÔige efektiivsemat ravimit mida kÀtte saaksin. Ja seda sealt kust seda saab.
3. Ma ei oleks pagulaste sissetoomise rallit ĂŒldse alustnudki. See ei ole aitamine vaid silmakirjalik rahade ĂŒmberjaotamine heategevuse lipu all. Kui pĂ€riselt oleks aidata tahtnud (ja loomulikult peab aitama kui saab) oleksime pidanud saatma sinna kus hĂ€da asju mida suudame toota ja mida seal kĂ”ige rohkem vaja – alates veest, majakeste, tekkide, patjade, korravalvuriteni ja arstideni. Me oleks raha oma riigi majanduses tootjate ja töötajate vahel keerlema pannud ja meie tegevus oleks aidanud reaalselt abivajajaid seal, kus seda kĂ”ige rohkem abi vaja on. Ilma, et Ă”nnetuid inimesi ringi vedada ja toita mingit isehakanud ametmnikest aitajaskonda kelle pĂ”hikulu on palk iseendale ja tegevuse tulemus tige rahvas ja otsas raha .
TÔnu Trubetsky:
1. Annetaksin.
2. Venemaalt.
3. Moslemeid mitte, teisi vÔiks.
Avafotol: Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa (Erik Peinar/Riigikogu fotoarhiiv)


