NordenBladet — Sundkulutused moodustasid 2016. aastal leibkonna eelarves leibkonnaliikme kohta kuus keskmiselt 162 eurot. Kuigi võrreldes 2015. aastaga suurenesid sundkulutused 5 euro võrra, jäi nende osatähtsus eelarves samale tasemele.

2016. aastal kulutas leibkonnaliige enim raha toidule ja mittealkohoolsetele jookidele (95 eurot kuus), mis moodustas kogukuludest 23%. Võrreldes eelneva aastaga kasvasid kulutused toidule 3 euro võrra kuus. Eluasemele kulus keskmiselt 67 eurot kuus, mis oli 2 eurot rohkem kui 2015. aastal.

Transpordile kulus kuus keskmiselt 50, vabale ajale 41, majapidamisele 31, riietele ja jalanõudele 22 eurot leibkonnaliikme kohta. 2015. aastaga võrreldes on nimetatutest enim kasvanud kulutused majapidamisele – varasema 26 euro asemel kulus majapidamisele 31 eurot.

Linnaleibkond kulutas kuus eluasemele rohkem kui maaleibkond, leibkonnaliikme kohta oli linnas eluasemekulu keskmiselt 13 eurot võrra suurem kui maal (kulutused kuus vastavalt 71 ja 58 eurot). Linnaleibkondadega võrreldes kulus maal enam raha transpordile: maal veidi enam kui 14% ja linnas 11% leibkonna eelarvest ehk kui linnas kulutas leibkonnaliige transpordile 48 eurot kuus, siis maal 54 eurot kuus.

Maakonniti olid suurimad väljaminekud Harju-, Rapla- ja Tartumaal (vastavalt 459, 447 ja 427 eurot kuus leibkonnaliikme kohta) ning väikseimad Ida-Virumaa ja Põlvamaa leibkondadel (vastavalt 296 ja 299 eurot kuus leibkonnaliikme kohta).

2016. aasta leibkonna eelarve uuringu tulemusi tutvustav pressikonverents ajakirjanikele toimub täna, 3. oktoobril kell 11 Statistikaameti (Tatari 51) 1. korruse saalis.

Toodud hinnangud põhinevad Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu 2016. aasta andmetel. Uuringus osales üle 4400 leibkonna. Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. 2016. aastal oli Eestis üle 592 000 leibkonna, leibkonna keskmine suurus oli 2,2 inimest.

Leibkonna tarbimiskulutuste hulka ei arvestata eluasemelaenu makseid, kinnisvara ostu, finantsinvesteeringuid, kapitaalremondile või ehitusele tehtud kulutusi ega muid investeeringuid.

Statistikatöö „Leibkonna eelarve uuring“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Allikas: Eesti Statistikaamet
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Eesti tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta septembris võrreldes augustiga -0,1% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 3,7%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta septembriga võrreldes 3,7% ja teenused 3,5% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta septembriga võrreldes tõusnud 7,4% ja mittereguleeritavad hinnad 2,7%.

Eelmise aasta septembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 5,8% kallinemine, mis andis kogutõusust üle kolmandiku. Sellest omakorda kolmandiku andsid 12,5% kallimad piim, piimatooted ja munad ning rasvad (kallinemine 26,4%), liha ja lihatooted (2,9%) ning värske puuvili (8,7%) igaüks kümnendiku. Alkohoolsed joogid ja tubakas andsid kogutõusust viiendiku, millest üle poole andis 26% kallim õlu ja kuuendiku 6,2% kallimad tubakatooted. Suuremat mõju indeksile avaldas veel mootorikütuse hinnatõus. Bensiin oli 11,3% ja diislikütus 9,8% kallim kui mullu samal ajal. Toidukaupadest on enim kallinenud või (47%), väherasvane piim (25%) ja kartul (20%).

Augustiga võrreldes oli septembris tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks riietuse ja jalatsite sesoonsete soodusmüükide lõppemine ning uute hooajakaupade müügiletulek. Kuise muutuse viis aga negatiivseks toidu ja mittealkohoolsete jookide 1% odavnemine, mille põhjustas köögivilja 7,6% ning kala ja kalatoodete 3,3% hinnalangus. Samuti olid septembriks ostetud lennukipiletid 11% ja majutusteenused 9% odavamad.

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Allikas: Eesti Statistikaamet
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT