Neljapäev, juuli 17, 2025

Monthly Archives: oktoober 2017

Kaitseväe juhataja Riho Terras külastas Eesti üht juhtivat mehitamata õhusõidukite tootjat

NordenBladet — Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras külastas neljapäeval (12.oktoobril) Eesti üht juhtivat mehitamata õhusõidukite tootjat Threod Systems, et tutvuda ettevõte toodanguga ja selle kasutusvõimalustega kaitseväes.

Peamiselt infokogumise eesmärgil kasutatavate droonide tootmisele keskendunud ettevõtte Threod Systems tegevjuht Villiko Nurmoja andis kaitseväe juhatajale ülevaate firma toodetest ja arenguplaanidest.

„Taevas lendavad „silmad“ annavad täpse olukorrapildi. See loob hea võimaluse avastada vastane kaugelt ja teda efektiivsemalt mõjutada, millega hoitakse kokku nii moona kui välditakse liigseid kaasnevaid kahjustusi,“ ütles kindral Terras, kelle sõnul on kaitsevägi otsustanud ennast mehitamata õhusõidukite kasutamise valdkonnas jõuliselt täiustada.

Kindral Terrase sõnul oli tal hea meel kogeda, et paari aastaga on Threod Systems jõudnud kasvu faasi ning maailma väga konkurentsitihedal droonitootjate turul leidnud oma toodetele kindla koha, omades mitmeid konkurentsieelised suurte ja tuntud tootjate ees.

„Samas, näinud ettevõtte ja kaitseväe koostöös valminud Kevadtormi õppuse videot, tuleb ka meie enda üksustel olla valmis oma tehnikat ja inimesi palju oskuslikumalt varjata vastase vaatlusseadmete eest,“ lisas kindral Terras.

Threod Systems on Eesti tehnoloogia ettevõte, mis tegutseb kaitse- ja julgeolekusektoris. Ettevõte arendab ja toodab mehitamata lennuvahendeid ning nende alamsüsteeme, mis on mõeldud informatsiooni kogumiseks ja juhtide otsustusprotsesside toetamiseks. Threod Systems on Eesti kaitsetööstuse liidu liige.

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eestikeelse ettevõttenime võistluse võitsid OÜ Hiire Õnn, Vinoteek Mulks, Ajapaik ja MTÜ Rabarber

NordenBladet — 03.oktoobril tunnustati eestikeelse ettevõttenime võistluse võitjaid, laureaadid on OÜ Hiire Õnn tööstusettevõtte kategoorias, Vinoteek Mulks teenindusettevõtte kategoorias, Ajapaik vabaühenduste kategoorias ning MTÜ Rabarber aasta uustulnuka kategoorias.

Tööstusettevõte kategoorias märgiti ära ka Taruvabrik OÜ ning Tormitehnika OÜ, teenindusettevõtte kategoorias Tuuletuka OÜ ning OÜ Upitaja, vabaühenduste kategoorias Töötuba Ratastel MTÜ ja MTÜ Loodusring ning aasta uustulnuka kategoorias OÜ Võitleja ning Südamepesa OÜ.

Võistluse „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi“ eesmärk on väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid ning juhtida inimeste tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Kadri Sõrmus sõnas, et tunnustuse väärilised äri- ja ettevõttenimed on eestikeelsed, kõlalt ja kirjapildilt eestipärased ning kujundlikud.

Emakeele Seltsi juhatuse esimees Helle Metslang märkis, et hea eesti ettevõttenime võistlus sai alguse aasta tagasi Eesti Keelenõukogu ja Emakeele Seltsi ühise algatusena. „Suur huvi võistluse vastu on näidanud, et õnnestunud nime ja seda kandvat ettevõtet väärtustatakse,“ ütles Metslang. „Eriti rõõmustas seekord rohke osavõtt aasta uustulnuka kategoorias – mitmele uuele ettevõttele on pandud huvitav nimi.”

Laureaadid valis žürii koosseisus: Ilmar Tomusk (esimees), Paul-Eerik Rummo, Raivo Altmets, Reili Argus, Birute Klaas-Lang, Helle Metslang, Peeter Päll ja Kadri Sõrmus. Hinnangu andmisel lähtuti konkursi statuudis seatud tingimustest: ilus eesti äri- või ettevõttenimi on eestikeelne, kõlalt ja kirjapildilt eestipärane, kujundlik ja eristamisvõimeline; ehedal eesti ettevõttenimel on oma lugu, mis kajastab nimepaneku põhjendust, näiteks seost ettevõtja tegevusvaldkonnaga, aja- või kultuurilooga, ettevõtja endaga vms.

Konkurss kuulutati välja märtsis ning kandideerida sai kuni 15. septembrini. Võitjaid tunnustati Tallinna ettevõtlusnädala raames keeletöötoas „Millega ometi nad seal tegelevad? Ettevõtte nimi kui mainekujundusvahend” Viru Konverentsikeskuses.

Ettevõttenimede võistlus sai alguse 2016. aastal ja toimub teist korda, ettevõtmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium. Eelmise aasta võitjad olid tööstuse kategoorias Puupagana OÜ, teeninduse kategoorias Valge Klaar, vabaühenduste kategoorias Sõltumatu Tantsu Lava ning aasta uustulnuka kategoorias OÜ Tulõtungal.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Valitsus saadab Riigikogule Eesti eesistumise vahekokkuvõtte

NordenBladet — Valitsus sai (12.oktoobril) kabinetinõupidamisel vaheülevaate Eesti eesistumisest, arvas küsimuse valitsuse istungi päevakorrapunktiks ning saadab kokkuvõtte edasi Riigikogule.

Valitsuse liikmed leppisid kokku, et edaspidi keskendutakse iganädalastes ülevaadetes põhjalikumalt Eesti eesistumise prioriteetsete eelnõude edenemisele EL Nõukogu istungitel ning Euroopa Parlamendis. Oktoobriga lõppevad eesistumisega seotud üritused Tallinnas ning edasi koondub veelgi suurem tähelepanu ja töökoormus Brüsselisse.

„Mul on hea meel tõdeda, et oleme eesistujana juba teinud edusamme ning enamuses valdkondades liikumas plaanipärases tempos,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Siiski seisab suurem töö kindlasti veel ees. Kätte on jõudnud see aeg, mil tuleb arutelusid tulemusteks vormistama hakata,“ rõhutas peaminister.

Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise programm koosneb neljast prioriteetsest valdkonnast: avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa; turvaline ja kaitstud Euroopa; digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine ning kaasav ja kestlik Euroopa. Eesti eesistumise töölaual on 93 prioriteetset tegevust ning meie tööplaanis kokku üle 350 teema.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Soome töötukassa lõpetab Ossi Nymanile toetuse maksmise

NordenBladet — Soome mees Ossi tunnistas avalikult, et ei tahagi tööl käia, mispeale lõpetas Soome töötukassa ehk TE-toimisto talle vähemalt ajutiselt toetuse maksmise. Ossi Nymani töötutoetused võetakse vaatluse alla, ütles Uusimaa TE-toimisto juht Jarmo Ukkonen. Tema sõnul toimitakse Nymani puhul nagu kõigi sarnaste juhtumite puhul, kui on kahtlus, et inimene saab alusetult töötutoetust, vahendab Iltalehti.

Tavaliselt küsitakse inimeselt sellisel korral selgitust ja selleks ajaks lõpetatakse toetuse maksmine. Kui selgitus on saadud, tehakse otsus paari päeva jooksul.

Ukkoneni sõnul pole mingi ime, et leidub selliseid tööpõlgureid. Viimasel ajal on nad välja tulnud, kuna töötukassad on hakanud töötutega rohkem tegelema ja neid küsitlema. Tööpõlguritel on raskem, sest tööd on pakkuda palju.

Samas on Ukkonen üllatunud, et keegi seda nii avalikult tunnistab, sest tegemist on tõsise asjaga. Ta ütleb, et talle ei meenu midagi säärast varasemast ajast.

Ukkoneni sõnul pole täpset ülevaadet, kui palju on põhimõttelisi töötuid, aga neid võib olla tuhandeid. Soomes on nii, et kui inimene keeldub regulaarselt pakutavast tööst, koolitusest või mõnest muust tööturumeetmest, siis võidakse talle määrata töökohustus. Praktikas tähendab see seda, et töötule ei maksta enam toetust. Toetust saab uuesti, kui inimene on olnud 12 nädalat kas tööl või koolitusel. Töötu peab ära tõestama, et otsib aktiivselt tööd.

Töökohustus määrati pelgalt augustis Uusimaal 800-le ja kogu Soomes veidi alla 1700-le inimesele. Aasta algusest on töökohustus määratud Uusimaal 5300-le ja kogu Soomes 11 500-le inimesele. Kõik need inimesed ei väldi tööd, aga põhjuseks võivad olla pikk tööteekond, tervislik olukord või midagi muud.

Töökohustust ei määrata niisama lihtsalt. See juhtub siis, kui on kahtlus, et inimene ei suhtu tööotsingutesse piisava tõsidusega. Lisaks intervjuudele töötukassas saadakse infot tööandjatelt, kui inimene ütleb, et tuli intervjuule ainult selleks, et kästi. Kogemus näitab, et toetuse lõpetamine mõjub inimese jaoks motivaatorina tööle minna.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Põhjamaade raamatukogunädal toimub sel aastal 13.-19. novembrini

NordenBladet — Põhjamaade raamatukogunädal kutsub taaskord novembrikuu pimedatel õhtutel kirjandust ja vaimuvalgust nautima. Raamatukogud, koolid, lasteaiad ja seltsimajad nii Põhja- kui Baltimaades on oodatud kaasa lööma ning ühiselt õdusalt lugema kirjandust, mis seekord lähtub alateemast „Põhjala saared“. Seoses Soome riigi 100. juubeliga pööratakse seekord tähelepanu soome kirjandusele – just seetõttu on sel aastal ette lugemiseks valitud raamatud soome autoritelt. Raamatukogunädal toimub sel aastal 13.-19. novembrini.

Raamatukogunädalal osalemine käib juba tuttavaks saanud süsteemi alusel: osalejatel tuleb end kirja panna Põhjamaade raamatukogunädala kodulehel. Sealtsamast saab alla laadida seekordse plakati ning tutvuda 2017. aasta kirjandusega.

Põhjamaade raamatukogunädala selle aasta tekstid kajastavad sama teemat, “Põhjala saared”, kuid kõik nad kutsuvad teid samal ajal oma kirjanduslikule saarele endale unikaalsel viisil.

Mauri Kunnase “Aarte saare” kangelased seiklevad otsides piraatide kadunud aaret. Raamatu aluseks on Robert Louis Stevensoni klassikaline piraatide lugu, mida iseloomustavad seiklused ja jaht kullale ning teemantitele. Raamatus kohtame lisaks teistele tegelastele kitsikuses piraati, kes igatseb maitsvat juustu ning tagasi mandrile. Siin on saar isoleerituse sümbol, kuid samas võib seda näha ka kui alust turvalisusele.

Maria Turtschaninoffi raamatus “Maresi” ongi väikene saar Menos oma elanikele sünonüüm kodule ja turvalisusele.

Ulla-Lena Lundbergi “Jää” räägib loo noorest kirikuõpetajast ja tema perest, kes kolivad väiksele saarele nimega Örarna. Kohalike elanike ja karmi looduse kooslus loovad erilise õhustiku ja vaate saare elule.

Raamatukogunädala teemat illustreerib igal aastal üks spetsiaalselt selle tarbeks loodud kunstiteos, mis jõuab plakatite ja postkaartide vahendusel sadadesse paikadesse kõikjal Põhja- ja Baltimaades. Suur rõõm on selle üle, et seekordse raamatukogunädala illustratsiooni autoriks on Eesti kunstnik Regina Lukk-Toompere.

Raamatukogunädala kodulehelt www.bibliotek.org/et leiate rohkem infot selle aasta valiktekstide kohta ning lisamaterjali, millega jututunde veelgi elavdada.

Raamatukogunädalat puudutavatele küsimustele vastab projektijuht Kersti Liiva (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., 5329 2022). Kersti käest saab ka trükitud plakateid ja postkaarte ning teavet raamatukogunädala raames toimuvatest sündmustest.

Raamatukogunädalat puudutavates reklaamides, trükimaterjalides, ürituste kujundustes, pressiteadetes jms palume võimalusel kasutada Põhjamaade raamatukogunädala logo.

Sel aastal toimub ka Põhjamaade raamatukogunädala fotovõistlus Facebookis ja Instagramis! Pildid võivad kajastada teemat ”Põhjala saared” või näidata, kuidas peetakse raamatukogunädalat Sinu koolis või raamatukogus. Lae pildid raamatukogunädala jooksul üles Instagrami või Facebooki ja märgista teemaviitega #nordbib17. Parimad raamatukogunädala pildid võistlevad ägedatele auhindadele.

 

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT