NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse väliskomisjoni 16. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse “Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine” muutmine” eelnõu (526 OE).
Eelnõu näeb ette arvata delegatsiooni koosseisust välja Olga Ivanova ja Aivar Kokk ning nimetada delegatsiooni liikmeteks Urve Tiidus ja Sven Sester. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet — Riigikogu kiitis 70 poolthäälega heaks valitsuse algatatud Eurocontroli lennuliikluse ohutuse alast koostööd käsitlevate protokollide ratifitseerimise seaduse (448 SE). Eurocontroli eesmärk on tõhustada riikidevahelist koostööd lennuliikluse korraldamisel Euroopas, sealhulgas muuta lennuliiklus Euroopa õhuruumis sujuvamaks, ohutumaks ja efektiivsemaks.
Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon Eurocontrol on Euroopas keskne lennuliikluse korraldamisega tegelev valitsustevaheline organisatsioon, mis loodi 1960 ja millel on 41 liikmesriiki. Eesti on Eurocontroli liige alates 1. jaanuarist 2015.
Seadusega ratifitseeritakse Eurocontroli konventsiooni 1997. a ja 2002. a protokollid, mille alusel Euroopa Liit ühineb Eurocontroliga. Eesti Vabariik kirjutas mõlemale protokollile alla 26. novembril 2014. aastal Brüsselis.
Euroopa Liit saab liikmeks, kui protokolli ühinemise kohta on ratifitseerinud, vastu võtnud või heaks kiitnud ühelt poolt kõik allakirjutanud riigid ja teiselt poolt kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.
Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:
Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõuga (491 SE) tagatakse seaduse ettenähtud kalapüügiga seonduvate andmete kogumine ja nende kajastamine selleks moodustatud andmekogus, mis on kooskõlas kehtivate õigusaktidega registreeritud riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA).
Eelnõu tagab ka Euroopa Liidu õiguse ja seaduses kehtestatud kalapüügiga seonduvate andmete kogumise, analüüsimise ja edastamise kehtestatud volitusnormide alusel. Kutselise kalapüügi registrisse kogutavaid andmeid saavad kasutada nii andmete esitajad, kalapüügi korraldamise ja järelvalvega seotud ametkonnad, kalavarusid uurivad teadlased ja muud huvigrupid. Pärast kutselise kalapüügi registri nõuetekohast registreerimist RIHA-s ning seoses muude riiklike registrite ja andmekogudega kutselise kalapüügi registri jaoks vajalike liidestusvõimaluste kasutamisega lihtsustub andmete kättesaadavus ja väheneb kodanike halduskoormus.
Eelnõu muudab kalalaevade registri vaba püügivõimsuse kasutamise selgemaks ja tõhusamaks. Kutselise kalapüügiga tegeleval isikul tekib võimalus kiiremini leida püügil kasutatava kalalaeva registreerimiseks vajalik piiratud püügivõimsus, kuna vaba püügivõimsust omavatel ettevõtetel väheneb võimalus vaba püügivõimsust piiramatult enda omandis hoida. Seega lüheneb teatud juhtudel ooteaeg kalalaeva kalalaevade registrisse kandmiseks. Väheneb võimalus teha fiktiivseid tehinguid kalalaevade registris vaba aeguva püügivõimsuse konkreetse ettevõtja käes hoidmise aja pikendamiseks.
Keskkonnakomisjon esitas eelnõule kuus muudatusettepanekut. Viis muudatusettepanekut on normitehnilist laadi. Üks muudatusettepanek on vormistatud Maaeluministeeriumi ettepaneku alusel. Antud komisjonipoolse muudatusettepanekuga sätestataksegi seaduse tasemel piirang just sellise püügivõimaluse jaotamisele, mida ei jaotata ajaloolise püügiõiguse alusel, sest püügivõimaluste määramisest keeldumise juures ei ole oluline see, kas püügivõimalusi jaotatakse ajaloolise püügiõiguse alusel või mitte, vaid see, kas taotlejale on võimalik kalapüügiluba anda.
Riigikogus läbis esimese lugemise üks eelnõu:
Valitsuse algatatud turismiseaduse, võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga (492 SE) võetakse Eesti õigusesse üle ELi pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiiv, mis parandab tarbijakaitset.
Tulevikus loetakse pakettreisiks seda, kui ühelt reisikorraldajalt on soetatud vähemalt kaks reisiteenust korraga. Pakettreisiga on edaspidi tegu ka siis, kui reis on veebis ühes kohas ise kokku pandud. Samad nõuded kohalduvad eelnõu järgi ka näiteks majutus-, autorendi- ja reisijaveoettevõtetele, kes pakuvad reisijale reisiteenuste kogumeid. Kui reisija saab reisijaveoettevõttes sama broneerimise käigus peale transporditeenuse valida ka näiteks giidiga ekskursiooni, siis on ka see pakettreis ja reisikorraldaja võtab vastutuse kogu lepingu eest. Eelnõu näeb ette, et pakettreisi korraldajal peab olema tagatis, mis võimaldab tema maksejõuetuse korral reisijad kodumaale tagasi toimetada ja makstud reisitasu tagastada.
Riigikogu menetlusest langes välja kaks eelnõu:
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (461 SE) nägi ette tunnistada kehtetuks kooseluseaduse sisu ja eesmärgid.
Läbirääkimistel võtsid sõna Valdo Randpere Reformierakonna fraktsioonist, Liisa Oviir Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonist, Marko Pomerants Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist ning Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist.
Juhtivkomisjon ettepaneku poolt eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata hääletas 47 saadikut ja vastu oli 19 saadikut. Seega langes eelnõu menetlusest välja.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatamaks Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise piirilepingu ratifitseerimise protsess“ eelnõu (476 OE) nägi ette katkestada Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline piirilepingu ratifitseerimine ning võtta tagasi oma allkiri eelpool nimetatud piirilepingult.
Läbirääkimistel võtsid sõna Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, Hannes Hanso Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Igor Gräzin Reformierakonna fraktsioonist ning Andres Herkel Vabaerakonna fraktsioonist.
Otsuse eelnõu vajas vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Otsuse eelnõu vastuvõtmise poolt oli 9 saadikut ja vastu 63 saadikut. Otsuse eelnõu ei leidnud toetust ja langes menetlusest välja.
Riigikogu ei toetanud Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud magustatud joogi maksu seaduse muutmata kujul vastuvõtmist:
Riigikogus oli magustatud joogi maksu seaduse (457 UA) uuesti arutamine.
Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist ja Andres Ammas Vabaerakonna fraktsioonist.
Seaduse muutmata kujul vastuvõtmise poolt polnud keegi, vastu oli 62 saadikut ja erapooletuid saadikuid oli 1. Seadus jäi muutmata kujul vastu võtmata. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 31. oktoober kell 17.15.
Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet — Riigikogus (12.okt) toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Ida-Virumaa tulevikuperspektiivid“ arutelul tegid ettekande ettevõtja, AS Kunda Trans nõukogu esimees ja AS Lajos nõukogu esimees Lembit Kaljuvee, riigihalduse minister Jaak Aab ja Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin. Arutelu toimus Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekul.
Kaljuvee tõi esile piirkonda iseloomustavat kolm olulist potentsiaali. Esimesele kohale seadis ta Ida-Virumaal elavad inimesed, siis sealsed maavarad ja piirkonna asukoha.
„Kõige tähtsam, mis seal on, on see rahvas, see 150 000 inimest, kes seal elavad,“ ütles Kaljuvee. Tema sõnul on tegu väga tehniliselt haritud inimestega, kellel on tohutu tarkus, kes on meile kõigile, iseendile tõestanud oma lojaalsust meie riigile ja maale.
Teine potentsiaal on maavarad. „Kogu põlevkivitehnoloogia, olgu see siis keemia või energeetika, on ju potentsiaal,“ ütles Kaljuvee. Tema sõnul on näiteks kümne aasta jooksul jagatud ära ainuüksi Eesti Energia dividende 650 miljonit. Erinevatel aastatel on võetud 50, 70 või 50–90 miljonit dividende. Riigieelarvesse on saastemakse, veekasutuse makse ja ressursimakse makstud peaaegu 600 miljonit, millest pool on tulnud otse riigieelarvesse. Kui me räägime maapõuest ja maavaradest, siis Eesti maavarad on Põhja-Eestis, on Virumaal.
Kolmas potentsiaal on asukoht. „Siit, sellestsamast puldist on palju räägitud sellest, et me võiks olla Euroopa Liidu värav Euraasiasse. Kas me täna seda oleme? Viimasel Narva arengukonverentsil ütles Tiit Vähi, et me oleme ehitanud Berliini müüri Narva jõele,“ märkis Kaljuvee. „Täna ei ole Venemaal meid vaja. Tal ei ole aega meie jaoks. Meil ei ole mõtet tema kallal nokkida, katsume nendega sõbralikult läbi saada,“ selgitas Kaljuvee. „Kuidas me Ida-Virumaal koos idavirumaalastega ennast üleval peame, see on Eesti eksisteerimise küsimus,“ märkis Kaljuvee.
Aab andis lühikese statistilise ülevaate praegusest Ida-Viru maakonna olukorrast. „Ida-Virumaa on ühe kiirema rahvaarvu kahanemisega piirkond Eestis ja seda kahjuks ka prognoosides, vähemalt lähitulevikus,“ ütles Aab. Tema sõnul on Ida-Virumaa aastatel 2002–2016 kaotanud 9 protsenti oma elanikkonnast.
Aab selgitas, mida on kavas teha Ida-Virumaa elukvaliteedi, majanduskeskkonna ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks. „Riigil on plaanis suunata aastatel 2017–2020 Ida-Virumaale ligikaudu 200 miljonit investeeringuid. Enamasti on tegemist investeeringuga, mida rahastatakse välisvahenditest, näiteks investeeringud esmatasandi tervisekeskustele, tööstusalade ja transpordi infrastruktuuri, riigigümnaasiumidesse, tegevused LEADER-i ja kalanduspiirkonna strateegiate elluviimiseks,“ ütles Aab. Ta lisas, et valitsus on otsustanud just sel aastal Ida-Virumaale, Narva, Sisekaitseakadeemia õppe- ja treeningkeskuse rajamise. Eelarveläbirääkimiste käigus lisandus ka see, et sinna tehakse kaheksa ujumisrajaga ujula, mis on avatud ka Narva linna elanikele. Eesti keele õppe toetamiseks on otsustatud avada Narvas Eesti keele maja. Üldjuhul toetatakse välisvahenditest rahastatavatest meetmetest investeeringuid ja tegevusi üle Eesti ühetaoliselt, mistõttu need aitavad eduka taotlemise korral hoida küll Ida-Virumaa mahajäämust majandus- ja elukeskkonna poolest teistest Eesti piirkondadest senisel tasemel, kuid see ei anna piisavat arengutõuget mahajäämuse likvideerimiseks.
Mitmed ministeeriumid rakendavad ka Ida-Virumaale suunatud erimeetmeid. Sotsiaalministeerium annab läbi Töötukassa 2016–2018 ajutise meetmena Euroopa globaliseerimisfondi vahenditest ja tööhõiveprogammi eelarvest täiendavate tööturuteenuste ja töökoha loomise toetust. See meede oli mõeldud ja on mõeldud suurkoondamistele reageerimiseks, mis siin viimastel aastatel on toimunud. See peaks aitama tööle piirkonnas töö kaotanud inimesi ja vähendama kõrget regionaalset tööpuudust. Viimase paari aastaga on loodud meetme raames umbes 500 uut töökohta. Kogu paketi maht on 7,7 miljonit. Sellega toetatakse ettevõtjaid, kes võtavad inimesi tööle. On planeeritud ka riigiasutuse ja riigipalgaliste töötajate toomine Tallinnast piirkonda. „Ministeeriumid on andnud info, et kolme aasta jooksul peaks tulema 120 täiendavat töökohta, riigipalgalist töökohta ka Ida-Virumaale,“ ütles Aab.
Stalnuhhin andis ülevaate Ida-Virumaal ja Narvas valitsevatest meeleoludest ning seda mõjutavatest teguritest. Ta pidas tähtsaks piirkonda suhtumise muutmist ja selle positiivse maine kujundamist.
Tema sõnul on piirilinna jaoks kõige efektiivsem kasutada seda piiril olemist, st transiit, logistilised laod, turism jne. Vaja on parandada suhteid meie idanaabriga. „Meil on ehitatud tööstusalal kaks tohutult suurt transiitladu, need seisavad praegu tühjana. Meil oli sealt 37 maatükist, kuhu võis tulla 37 ettevõtet, investorid, oli juba broneeritud üle 30, siis hakkasid kõik need sanktsioonid, millest kaotas meie põllumajandus tohutult, kaotas tohutult transiit,“ selgitas Stalnuhhin. „Selles suhtes, et kas areneb mingi ettevõtlus Võrus, Valgas või Narvas – ega me ei erine, meil on ühed ja samad tingimused,“ märkis Stalnuhhin. Ta toonitas, et kui olla euroliidu piiril, siis on kõige tähtsam, et naabriga oleks hea majanduslik koostöö.
Stalnuhhin toetas ideed – ühendada kaks Virumaad, Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa üheks. „See taasühinemine Lääne- ja Ida-Virumaa vahel võiks olla positiivne, kui see õigesti läbi viia,“ ütles ta.
Läbirääkimistel võtsid sõna Marko Pomerants (IRL), Kalvi Kõva (SDE) ja Krista Aru (EVA).
Riigikogu istungi tööaja lõppemise tõttu lükkub Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kooseluseaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (461 SE) esimene lugemine järgmise töönädala istungi päevakorda.
Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet — Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Kalvi Kõva avaldas riigikogus lootust (12.okt), et Ida-Virumaale suunatud erinevad riiklikud investeeringud ja projektid koos omavalitsuste ja kohalike inimeste panusega suudavad anda piirkonnale uue arenguhoo.
Kõva sõnul on Ida-Virumaad juba aastakümneid kimbutanud tõsised sotsiaalmajanduslikud probleemid, mis on seotud nii nõrga lõimumisega kui ka suurtööstuste suure osakaaluga. „Jah, riik võinuks astuda rohkem reaalseid samme piirkonna murede lahendamiseks ja elukeskkonna parandamiseks. Aga ei saa öelda, et poleks üritatud. Viimastel aastatel on siin näha teatavat murrangut – Ida-Virumaale suunatud meetmed ja investeeringud on muutunud süsteemsemaks ja mahukamaks,” ütles Kõva Ida-Virumaa tulevikule keskenduval arutelul.
“Aastatel 2017-2021 on kavas Ida-Virumaale investeerida ligi 200 miljonit eurot. Juba on otsustatud investeerida esmatasandi tervisekeskustesse, tööstusalade ja transpordi infrastruktuuri, riigigümnaasiumitesse ja rajada Narva Sisekaitseakadeemia õppe-ja treeningkeskus,” loetles Kõva.
Ta tõstis esile, et riik reageeris otsustavalt Ida-Virumaad mõne aasta eest valusalt tabanud suurkoondamistele. Töötukassa pakub alates 2016. aastast piirkonnale Euroopa vahenditest täiendavat töökohtade loomise toetust, lühiajalisi tööturukoolitusi, eesti keele õpet, tööpraktikat ja nõustamisteenuseid, millest on olnud suur abi töö kaotanud inimeste uuesti tööle aitamisel ja mis on pakkunud uusi võimalusi just keskmistele ja väiksematele ettevõtetele.
“Ida-Virumaal on potentsiaali. Ta peab muutuma kaasaegse majanduse ja hea elukeskkonnaga paigaks, kuhu inimesed tahavad tagasi tulla,” lausus Kõva.
Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet — Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tegi Eesti Haigekassale saadetud kirjas ettepaneku tõsta alates 2018. aastast täiskasvanute hambaravihüvitise määra seniselt 30 eurolt 50 euroni.
„Tänavu juulist jõustunud hambaravihüvitisega astusime suure sammu selles suunas, et hambaravi oleks inimestele taskukohasem. Ütlesime kohe alguses, et hüvitis peaks hakkama võimalusel järk-järgult tõusma,” ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.
Kolme kuuga on hambaravihüvitist kasutanud üle 34 000 inimese kokku ligi 1,4 miljoni euro eest, prognoosi järgi kulub hüvitisele aasta lõpuks maksimaalselt 3 miljonit eurot. Tänavu on haigekassa eelarves hambaravihüvitiseks ette nähtud 6 miljonit eurot, uuel aastal 12 miljonit eurot. “Hüvitise senise kasutuse tegelik maht ja prognoos järgmiseks aastaks näitavad, et selle kasutus on olnud oodatust tagasihoidlikum, mistõttu on planeeritud eelarve piires võimalik pakkuda suuremat hüvitist. Nii olengi teinud ettepaneku tõsta täiskasvanute hambaravihüvitise määra 50 euroni kalendriaastas,“ selgitas Ossinovski. “Usume, et see suurendab nii patsientide kui ka hambaravi pakkujate huvi hambaravihüvitise vastu.”
Vanaduspensionäridele, töövõimetuspensionäridele ja osalise või puuduva töövõimega inimestele, üle 63-aastastele, rasedatele, alla 1-aastase lapse emadele ning kõigile neile, kellel on talle osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel tekkinud suurenenud vajadus saada hambaraviteenust, on hambaravihüvitis 85 eurot kalendriaastas. Lisaks makstakse eakatele proteesihüvitist 260 eurot kolme aasta peale.
Täiskasvanute hambaravihüvitise peamine eesmärk on soodustada hammaste tervise hoidmist regulaarsete, vähemalt kord aastas toimuvate hambaarsti külastustega või esimese sammu tegemist, kui hambad vajavad põhjalikumat ravi. Hambaravihüvitist on võimalik jätkuvalt kasutada ainult haigekassaga lepingu sõlminud hambaarstide juures. Haigekassaga on praeguseks lepingu sõlminud 150 hambaraviteenuse pakkujat, veel 9 on esitanud taotluse lepingu sõlmimiseks.
Selleks, et teha hambaravihüvitis kättesaadavaks võimalikult paljudele ja teha seda mõistlike hindadega, kehtib kõikidele haigekassa lepingupartneritele ühesugune hinnakiri – nii nagu kehtivad hinnapiirid pea kõigile haigekassa poolt hüvitatud tervishoiuteenustele.
Ossinovski lisas, et haigekassa töötab selle nimel, et lepingupartnereid oleks üle Eesti võimalikult palju ja inimeste valikuvõimalus suurem. „Oluline on, et patsiendil on täielik vabadus saada hüvitatud hambaraviteenust ükskõik millises omavalitsuses,“ lisas minister.
Täiskasvanute hambaravihüvitis kehtib ainult esmavajalikele teenustele, mis on kirjas haigekassa tervishoiuteenuste loetelus: hambaarsti vastuvõtt, diagnostika (sh röntgenülesvõtted), ravimi asetamine ja ajutise täidise paigaldamine, püsiva täidise paigaldamine, hamba eemaldamine, mädakolde avamine ja ravimine, juureravi, igemealuse hambakivi kirurgiline eemaldamine ja tuimestus.
Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
