NordenBladet – Taanis leiti ülikooli raamatukogu raamatutelt jääke maailma kõige ohtlikumast mürgist arseenist, mille suurtes kogustes sissehingamine võib põhjustada surma.
Teadlased uurisid kolme raamatut 16. ja 17. sajandist, et näha, kas nende kaaned on tehtud keskaegsetest käsikirjadest, nagu raamatuköitjatel vanasti kombeks oli, vahendas Sky News. Ladinakeelsete tekstide lugemisel jäädi aga hätta, sest need olid kaetud rohelise kihiga. Röntgenianalüüsid näitasid, et raamatukaasi katab märkimisväärne arseenikiht, mille eesmärk oli usutavasti kaitsta raamatuid kahjurite ja putukate eest.
Teosed said külge ohutusmärgi ja neid hoitakse nüüd ventileeritud kapis ning nende sisu loodetakse digitaliseerida, et vähendada nende käsitsemist.
NordenBladet — Seni oli Taani kõige õnnelikum riik maailmas ja Taani puhul toodi õnneliku elu puhul välja sealne hygge-elustiil – villastes sokkides pereringis kaminavalgel istumine. Nüüd aga on kõige õnnelikum maa Soome ja seal peetakse õnne aluseks alukates alkoholi tarvitamist ehk nn kalsarikännit.
Maailmas juba hingatakse kergendatult – lihtsakoeline kalsarikännit on enamiku inimeste jaoks palju lihtsamalt saavutatav kui müstiline hygge. BBC edastab, et Suurbritannias on Soome kalsarikännist saanud uus trend tänu Miska Rantaneni värskelt ilmunud raamatule pealkirjaga „Plätsdrunk: Soome kodus joomise kunst. Üksi. Alukates.”
Raamatus kirjeldab Miska, kuidas soomlased hakkasid üksi kodus alukates jooma, et kohaneda maa pikkade ja külmade talveõhtutega, selle asemel, et paksudes vammustes väljas teistega suhelda. Nii otsustasid soomlased istuda üksi kodus, alukate väel, ja juua.
NordenBladet – Tulevane Taani valitseja kroonprints Frederik tähistas nädalavahetusel 50 aasta juubelit glamuurse galaõhtusöögiga, kuid pidustused olid alanud juba mitu päeva varem.
Iltalehti teatel algas kroonprintsi juubeli tähistamine eelmisel nädalal jooksuvõistlusega “Royal Run”, mida peeti Taani eri otstes. Frederik ise osales jooksul viies maakonnas. Kroonprintsi neli last ja austraallannast abikaasa Mary lõid kaasa Ålborgis peetud võistlusel.
Ametliku programmi hulka kuulus ka Frederiki visiit Aarhusi Filmcitysse. Tulevane kuningas sai proovida virtuaalreaalsusprille ning läks neist elevusse nagu väikene poiss.
Veebruaris oma isa prints Henriku matnud kroonprintsist avaldati sünnipäeva puhul paraadportree ja juubelilogo. Pühapäeval korraldati monarhi juubeli puhul Kopenhaageni Royal Arenal rahvapidu.
Taani kroonprints Frederik (Frederik André Henrik Christian; sündinud 26. mail 1968 Kopenhaagenis) on Taani kuninganna Margrethe II ja tema abikaasa, prints Henriku vanem poeg ning Taani troonipärija. Kuningaks saamise korral oleks tema tiitel Taani kuningas Frederik X.
Sünd
1968. aastal sai ta nime oma vanaisa, Frederik IX järgi; Taani kombe kohaselt saavad kõik kuningad nimeks Frederik või Christian. Tema ristivanemad olid Taani prints Georg, parun de Watteville-Berckheim, krahv Etienne de Laborde de Monpezat, Kreeka kuninganna Anne-Marie, Luksemburgi suurhertsoginna Joséphine-Charlotte ja Brigitta Juel Hillingsø.
Haridus ja sõjaväeline teenistus
Kroonprints õppis Krebs’ Skole algkoolis aastatel 1974–1981, 1974–1976 oli ta koduõppel, sealt edasi aga käis koos teistega koolis. 1982–1983 oli prints vahetusõpilaseks École des Roches’is Prantsusmaal. 1986 lõpetas kroonprints Øregaardi Gymnasiumi.
1992–1993 õppis prints Frederik Henrikseni nime all Harvardi ülikoolis politoloogiat. Järgmisel aastal viibis ta kolm kuud Taani riigi ÜRO missioonil New Yorgis. Ta sai politoloogias magistrikraadi Aarhusi ülikoolist 1995 ning 1998–1999 töötas kroonprints Pariisi Taani saatkonnas sekretärina.
Prints on läbi teinud ulatuslikud militaarkursused ning sõjaväeteenistuse. 2001–2002 läbis ta täiendkoolituse Taani Kuninglikus Kaitsekolledžis ning on jätkuvalt aktiivteenistuses. Aprillis 2004 sai printsist komandör mereväes, kolonelleitnant (Oberstløjtnant) armees ning kolonelleitnant õhuväes.
Perekond
Riiginõukogu istungil 8. oktoobril 2003 andis kuninganna Margrethe II oma nõusoleku kroonprintsi ja Mary Elizabeth Donaldsoni, Austraaliast pärit turunduskonsultandi abielule. Laulatus toimus 14. mail 2004 Kopenhaagenis.
25. aprillil 2005 teatas õukond, et paar ootab oma esimest last ning 15. oktoobril 2005 sündis neil poeg, kes sai vana traditsiooni järgides ristimisel nimeks Christian.
26. oktoobril 2006 teatas õukond teise lapse ootusest. 21. aprillil 2007 sündis tütar, esimene Taani printsess alates 1946. aastast. Tüdruk ristiti 1. juulil 2007 ning tema nimeks sai Isabella Henrietta Ingrid Margethe. Enne nime teatavaks tegemist oli Taani press andnud talle hüüdnime Lillepigen, mis tähendab hellitavalt väike tüdruk.
8. jaanuaril 2011 sündisid peres kaksikud, tütar Josephine Sophia Ivalo Mathilda ja poeg Vincent Frederik Minik.
Heaoluriigi teooria
Heaoluriigi teooria kohaselt garanteerib riik kodanikele poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi, ühendades turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Heaoluriigi eesmärgiks on kaasatuse ja solidaarsuse suurendamine.
Gøsta Esping-Andersen jaotab heaoluriigid kolmeks: konservatiivne, liberaalne, sotsiaal-demokraatlik. Heaoluriigide jagumine tüüpideks on tehtud vastavalt riigi teenuste avalikule pakkumistele (decommodification), ühiskonna klassijaotusele ning avaliku ja erasektori osakaalule. Decommodification, on autori järgi olukord, kus teenus on antud nagu õiguse, mida inimene saab tarbida ilma turu toetumiseta. Sotsiaaldemokraatliku heaoluriigi ajaloolised tingimused on protestantlik traditsioon kombinatsioonis individualismi ja solidaarsusega, tööliste ja talurahva koostöö, vasakparteide domineerimine, keskklassi hiline kujunemine. Põhjamaise mudeli eelisteks on universaalsus, laialdane populaarsus, kõrge toetuste tase, kõrge tööhõive, sotsiaalsete vastuolude vähendamine. Puudusteks aga äärmiselt kompleksne rakendada, kallis ja bürokraatlik, kõrged maksud, riigi ja valitsuse domineerimine, konkurentsi- ja eelarveraskused.
Soome näide
Soome heaolumudel on sotsiaaldemokraatlik. 1960. aastatel algas Soomes suur sotsiaalreform. Paranes avalike teenuste maht ja kvaliteet. Rõhutati, et tervisele, tööle ja toimetulekule on õigus igal inimesel, sõltumata tema sünnipärast või sotsiaalsest päritolust. Selles ühiskondlikus kontekstis nähti haridust heaoluriigi sotsiaalse turvamehhanismi osana. Ühelt poolt peeti haridust majandusliku ja vaimse heaolu saavutamise vahendiks, teisalt aga inimõiguseks, mis tuli tagada kõikide sotsiaalsete klasside lastele. Hariduslikku võrdsust peeti soome rahvusliku tervenemise keskseks teguriks. Enam ei küsitud, kui palju uuendused maksma lähevad, vaid kui palju riigil nende elluviimiseks raha on. Soomes määras heaoluriigi sisu sotsiaaldemokraatlik ideoloogia.
Sotsiaal-demokraatlikus heaoluriigis on rahvas rohkem nõus kõrgete maksudega kui üldse teistes riikides. Kuid hüvede süsteem satub raskustesse iga kord, kui tööpuudus suureneb. Nii juhtuski Soomes. Süsteemi eesmärgiks on tagada kõigile võrdsed sotsiaalsed õigused kapitalistliku majanduse tingimustes, leevendades sotsiaalkindlustussüsteemi kaudu turu ebakõlasid. Seejuures on kindlustussummad seotud sissetulekutega, kuid olenemata sissetulekute suurusest kuuluvad kõik inimesed siiski ühtse süsteemi alla. Sissetulekute ümberjaotamine ei toimu mitte ainult üle ühe inimese elutsükli, vaid ka hõivatutelt töötutele. Sotsiaal- ja tervishoiuteenused on peaaegu täielikult riiklikud ja neid finantseeritakse maksulaekumiste arvel. Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse.
Sotsiaal-domokraatlik mudel keskendub võrdsuse väärtustele ja individuaalsusele. Sotsiaal-demokraatlikus heaoluriigis kulutused sotsiaalsele turvalisusele on suured. See on põhjus miks teadlased ründavad heaolusüsteeme, sest nende arvates annab see tunnistust hoolekandest sõltumise järjest ulatuslikumast kasvust. Loomulikult on neil õigus, kui nad muretsevad selle pärast, et palju inemesi elab ainult riigi toetustest. Toetuse saamiseks esitavad nõudmised võivad põhjustada moraalseid ohte. Moraalne oht tekib sellest, et inimesed võivad kasutada ära kindlustuse kaitset oma käitumise muutmiseks, mis muudab omakorda seda riski, mille vastu nad on kindlustatud. Asi pole niivõrd selles, et mõned hoolekande poolt antavad hüved tekitavad sõltuvuskäitumist, kui selles, et inimesed lihtslat kasutavad pakutavaid võimalusi kavalalt ära. Näiteks tööpuuduse vastu võitlemiseks mõeldud toetused võivad siis, kui neid kasutatakse töötamisest loobumise kattevarjuna, tegelikult töötute hulka suurendada.
Majandusteadlane Assar Lindbeck väidab, et dilemma seisneb selles, et Soome heaoluriigi mudeli nurgakivideks on laialdased avalikud teenused ja mõõdukad sissetulekute erinevused. Sissetulekute erinevusi tasandavad progressiivne maksustamine ja sissetulekute põhjal saadavad toetused. Süsteem toimib vaid siis, kui kõik osalevad maksumaksmises. Tööturusüsteem eeldab laia ühisvastutust. Liidud suudavad efektiivselt oma liikmete õiguste eest seista vaid siis, kui piisavalt paljud maksavad liikmemaksu.
NordenBladet – Koolitusel arendatakse, uuendatakse ja värskendatakse tuletöödega tegelevate töötajate tuletööde alaseid oskusi. Tuletööde ohutuskursuse arvestatult sooritanud töötaja peab tähtsaks tuletööõnnetuste ennetamist, teab vastutust, tunneb tuletöid keskselt reguleerivat seadusandlust, määrusi ja eeskirju. Ta mõistab tuletööde eelneva planeerimise ja tuletööloa tähtsust ning oskab teha tuletöid ohutult.
Tuletöö on töö, mille tegemisel tekib sädemeid või selleks kasutatakse leeki või muud kuumust ning tekib tulekahjuoht. Kursus viiakse läbi eesti keeles.
Sihtrühm:
Tuletöödega tegelevad töölised, laevaehitajad, elektrikud, keevitajad jt.
NB! Vastavalt Eesti tuleohutuse seadusele Põhjamaa tuletöökaarti aktsepteeritakse Eestis tuletöötunnistusena.
Kursuse sisu:
1. Mis on tuletöö. Tuletöökohad.
2. Tuletöökeskonna ohud ja nende ennetamine.
3. Seadustest tulenevad kohustused ja vastutus.
4. Töövahendid ja -meetodid. Gaasiballoonide käsitlemine ja kasutamine.
5. Tegevus õnnetuse puhul.
6. Tuletööluba.
Koolitaja:
Tanel Liiker (Tallinnas, Tartus ja Pärnus)
Soome Tööturvalisuskeskuse tunnustatud koolitaja, tööohutusspetsialist.
Omab pikaajalist töö ja koolitaja kogemust tule- ja tööohutuse valdkonnas.
Lektor alates 2011.
Tavo Pikkmets (Vantaas) omab pikaajalist töö ja koolitaja kogemust tule- ja tööohutuse valdkonnas.
Koolituse hind sisaldab õppematerjale ja toitlustust.
——
Tondi Koolituskeskus
Tondi Koolituskeskus pakub erinevaid Soomes ja Põhjamaades tunnustatud tööhutuse koolitusi nii Eestis, Lätis kui ka Soomes. Tondi Koolituskeskuses pakutavad tööturvalisuskoolitused on sageli eelduseks Soome ettevõttesse tööle kandideerimisel.
Milliseid tööohutuskoolitusi pakume?
Soome tööohutus/ tööturvalisuskaart (roheline kaart)
Põhjamaade tuletöökaart (sinine kaart)
Soome elektritööohutuskaart
Soome teetöölise ohutukaart
Rootsi tellingupaigaldaja kaart
Soome sotsiaal- ja tervishoiutöötaja tööohutuskaart
Soome tööle seminar – Soome ehitusteenuste maksutamine ja osutamise reeglid
Miks valida just Tondi Koolituskeskus?
Tasuta parkimine Tallinna kesklinnas (Pärnu maantee 142)
Pädevad ja hea huumorisoonega lektorid
Tasuta lõuna
Tilaajavastuu.fi ja Veronumero.fi ametlikud esindajad Baltimaades
Suurimad koolitajad Eestis, koolitused toimuvad Eestis, Soomes ja Lätis (Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Vantaal ja Riias)
Koolitusi viime läbi eesti, vene ja soome keeles
Võimalik tellida koolitusi kliendile sobivasse kohta
Koolitusteni!
Teie Tondi Koolituskeskus
Firma nimi: Kustutaja OÜ Aadress: Pärnu mnt 142 Tallinn 11317 Koduleht:http://www.koolitamine.ee Telefon: +372 56 44 054 E-post: info@koolitamine.ee
