Teisipäev, detsember 16, 2025

TAANI UUDISED

GALERII & VÕITJAD: Põhjamaade Nõukogu pidulik auhinnagala Stockholmi kontserdimajas

By
Helena-Reet Ennet
-
Nordic Council Awards Ceremony 2019

NordenBladet – Eile õhtul, teispäeval 29.oktoobril 2019, jagati Rootsis Stockholmi kontserdimajas (Stockholms konserthus, Hötorget 8) peetud pidulikul auhinnagalal Põhjamaade Nõukogu auhindu. Igal aastal annab Põhjamaade Nõukogu välja ka viis preemiat: kirjandus-, filmi-, muusika-, keskkonnaauhinna ning laste- ja noortekirjanduse preemia. Lisaks tunnustusele saab võitja ka rahalise auhinna – 350 000 taani krooni.

 

https://www.instagram.com/p/B4Nz_S9nOny/

nrpriser

Tänavuse piduliku auhinnagala avasid tervituskõnedega Rootsi riigikogu liige ning spiiker Per Olof Andreas Norlén, Põhjamaade Ministrite Nõukogu president Hans Wallmark ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu asepresident Gunilla Carlsson, pidulikkust tõi juurde ning fantastilise kotserdi andis Västerås´i Sümfooniaorkester dirigent Cathrine Winnes´i juhtimisel. Õhtut juhtis Rootsi kirjanduskriitik ning televisooni saatejuht Jessika Gedlin. Kontserdil esinesid veel Emilia Amper (üks tuntuim Rootsi rahvamuusik ning Key Fiddle mängija), El Sistema Södertälje lasteorkester, The Mamas (naiste muusikatrio koosseisus Loulou LaMotte, Dinah Yonas Manna ja Ash Haynes), tšellomängija Johanna Sjunnesson ning Islandi duo Hugar (Pétur Jónsson, Bergur Þórisson).

Esimesena anti välja Laste- ja noortekirjanduse preemia 2019 (The Nordic Council Children and Young People´s Literature Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Rootsi peaminister Stefan Löfen. Võitjaks tuli 44-aastane Norra kirjanik ning illustraator Kristin Roskifte. Auhinna võitis raamatu “Alle sammen teller” (“Everybody counts”) eest.

Põhjamaade Nõukogu auhinnagala
Põhjamaade Nõukogu auhinnagala

 

Teisena anti välja Põhjamaade Nõukogu Muusikaauhind 2019 (The Nordic Council Music Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Soome dirigent ja tšellist Susanna Mälkki. Muusikaauhinna võitis Islandi instrumentalist Gyða Valtýsdóttir. Valtýsdóttir oli auhinnast nii liigutatud, et pidi tänukõnet pidades võitlema kätevärinaga. Õrna pehme häälega teatas ta ka, et tema eduloo taga seisab tema ema.



 

Kolmandana kuulutati välja Põhjamaade Nõukogu Keskkonnaauhinna võitja (The Nordic Council Environment Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Euroopa Noorteparlamendi (EYP) liige Noura Berrouba. Võitjaks tuli 16-aastane Rootsi kliimaaktivist ning liikumise “Fridays for Future” looja Greta Thunberg. Rahvas saalis aplodeeris  Thunbergile juba nominente välja kuulutades. Thunberg ise aga auhinnagalal ei osalenud, sest viibis samal ajal Californias. Tema eest tulid lavale tema kaasaktivistid, kes lugesid ette Thunbergi kirja, mis sisaldas tänusõnu ning loobumist auhinnast. „Tahan tänada Põhjamaade Nõukogu selle auhinna eest. See on suur au. Kuid kliimamuutused ei vaja enam auhindu. Me vajame, et võimulolijad ja poliitikud kuulaksid teadusuuringuid,” teatas Greta. Põhjamaade nõukogu president Hans Wallmark teatas Norden.org lehel, et austab Greta Thunbergi otsust ning et kaalutakse põhjalikult, mida auhinnarahaga teha (loe Greta Thunbergi auhinnast ja auhinnarahast loobumisest lähemalt SIIT).


Miljöpris 2019

Neljandana anti välja Põhjamaade Nõukogu Filmiauhind 2019 (The Nordic Council Film Prize 2019). Nominente tutvustas ning auhinna andis üle Norra näitleja Lena Cecilia Sparrok. Võitis Taani draama- ja põnevusfilm “Queen of Hearts” (originaalpealkirjaga: Dronningen). Filmirežissöör ja stsenarist May el-Toukhy, stsenarist Maren Louise Käehne ning filmiprodutsendid Caroline Blanco ja Rene Ezra.


filmpris 2019
filmpris 2019 dronningen

 

Viiendat auhinda, Põhjamaade Ministrite Nõukogu kirjanduspreemiat (The Nordic Council Literature Prize 2019), tutvustas Rootsi poeet ning kirjanik Johannes Anyuru. Auhind läks taaskord Taani. Võitjaks tuli 28-aastane Jonas Eika Rasmussen oma romaanidega “Efter Solen”. Jonas Eika tõi aga kontserdisaali üksjagu ärevust ning pingeid. Nimelt kasutas ta oma auhinna vastuvõtu kõne aega ametisoleva valitsuse häbistamiseks. Ta mõistis oma kahel lehel ettevalmistatud kõnes hukka Taani peaministri Mette Frederikseni (kes istus samal ajal vaid mõne meetri kaugusel saalis), rääkis kapitalismist, rassismist ja radikaalsete muutuste vajalikkusest Põhjamaades.



Põhjamaade Ministrite Nõukogu 2019. aasta auhinnagalale (19:30-21.00) pani punkti võimas “Ain´t No Mountain High Enough” The Mamas ja Västerås´i Sümfooniaorkestri esitluses.
Vaata lisaks: Põgus seltskonnagalerii auhinnagala külalistest (ehk viis minutit enne kontserti algust koridorides+saalis) on peagi üleval ka NordenBladet´i meelelahutuslehtedel Ohmygossip.

Fotod ja tekst: NordenBladet / Helena-Reet Ennet

Taani parlamendiliige Mette Thiesen: Moslemiriikidest migrandid ei peaks saama Taani kodakondsust

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Taani paremrahvusliku partei Nye Borgerlige parlamendiliige Mette Thiesen leiab, et moslemiriikidest pärit migrantidel ei peaks olema õigust saada Taani kodakondsust.

Kevadistel Taani parlamendivalimistel nelja kohaga parlamenti pääsenud Nye Borgerlige on teravalt kritiseerinud massiimmigratsiooni ja Taani immigratsioonipoliitikat. Mette Thiesen kirjutas aga hiljuti oma Facebooki lehel, et moslemiriikidest pärit migrantidele ei tohiks võimalda Taani kodakondsuse saamist.

„Taani kodakondsus on väärtuslik kingitus. Me peame selle kingituse eest hoolt kandma, mitte seda ära viskama. On selge, et Taani kodakondsust ei tohiks anda immigrantidele ja nende riikide asukate järeltulijatele, kes, nagu me teame, panevad siia tulles toime rohkem kuritegusid kui taanlased,“ kirjutas Thiesen.

Intervjuus ajalehele Berglinske, ütles Thiesen, et selles osas ei tuleks teha mingeid erandeid. Tema sõnul ei tuleks Taani kodakondsust anda ka neile kristlastele, kelle osas on teada, et nad ei ole võimelised võtma omaks Taani kombeid. Nye Borgerlige väitel domineerivad Taani kuriteostatistikas just islami kultuuriga riikidest pärit inimesed, seda isegi juhul, kui nad ei ole moslemid.

Thieseni sõnul tuleks anda kodakondsus erandlikult vaid neile, kes on võimelised võtma omaks ja austama Taani väärtusi ning kombeid, kes ei pane toime kuritegusid ja kes loovad riigile lisandväärtust.

Thieseni sõnul ei peaks Taani kodakondsust saama inimesed – seda sõltumata religioossest taustast –, kes on pärit järgmistest riikidest: Iraagist, Afganistanist, Iraanist, Marokost, Pakistanist, Somaaliast, Liibanonist, Süüriast ja Türgist.

Ehkki Thieseni ettepanek võib kõlada äärmuslikuna, ei ole selles siiski midagi erandlikku. Nimelt ei anna moslemiriigid Dubai, Kuweit ja Qatar kodakondsust mitte-moslemitele.

Wall Street Journal: Donald Trump tahab osta Gröönimaa

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Liiguvad jutud, et USA president Donald Trump tahab Taani käest ära osta Gröönimaa saare. Trump on selleks oma nõunikelt aru pärinud. Mitmed Trumpi nõunikud toetavad otsust seoses Gröönimaa maavarade ja tähtsa geopoliitilise asendi tõttu, vahendab Wall Street Journal.

Mõned Trumpi nõunikud peavad seda aga ideevälgatuseks, mis peagi möödub ja ei vii mitte kuhugi.

Gröönimaa on Taanile kuuluv autonoomne piirkond, mis asub geograafiliselt Põhja-Ameerikas ja pole Euroopa Liidu osa. Gröönimaa on autonoomne, aga selle välis- ja kaitsepoliitika osas tehakse otsused Kopenhaagenis.

Saare pindala on 2,1 miljonit ruutkilomeetrit (ligi 10 korda suurem kui Soome), aga seal elab vaid 56 000 inimest. Enamus Gröönimaast on jää all.

Vaatamata loodusvaradest on Gröönimaa sõltuv Taani abist, kust tuleb 60 protsenti Gröönimaa eelarvest. Valge Maja ega Taani valitsus asja ajalehele ei kommenteerinud. Trump läheb septembri algul visiidile Taani.

Tegemist pole esimese korraga, kui USA ostab Arktilise ala teiselt riigilt. 1867. aastal ostis USA Venemaa käest Alaska 7,2 miljoni dollari eest. Sellest sai hiljem USA osariik.

President Harry S. Truman tahtis pärast teist ilmasõda osta Taanilt Gröönimaa 100 miljoni dollariga, aga Taani keeldus. USA ja Taani koostöö on aga võimaldanud kasutada USA vägedel Gröönimaa territooriumi. Saare loodeosas on USA lennuväebaas.

Arktilise piirkonna tähendus on kasvanud 2010ndatel aastatel ja Hiina on üritanud toetada lennuväljade ehitust Gröönimaale. USA-l õnnestus möödunud aastal viimasel hetkel see asi peatada.

 

Taani peaminister Mette Frederiksen: Taani kaalub Rootsi piiril kontrolli tugevdamist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Taani kaalub kontrolli tugevdamist piiril Rootsiga, teatas Mette Frederiksen kolmapäeval pärast seda, kui politsei kinnitas, et eelmisel nädalal Kopenhaagenis toimunud plahvatuses maksuameti hoone juures kahtlustatakse Rootsist pärit isikuid. “Me uurime võimalust kaitsta oma piiri Rootsiga paremini ja nutikamalt,” vahendas Reuters.com Taani peaministri pressikonverentsil öeldud sõnu.

Taani on Rootsiga otseselt ühendanud 16 kilomeetri pikkuse Sundi silla abil. Mööda silda reisib nii rongiliini kui ka autoteid kasutades tuhandeid inimesi päevas ning sageli käiakse ühest riigist teise igapäevaselt tööl või haridust omandamas.

“Me ei saa lubada olukorda, kus sa võid tulla Rootsist Taani ning paigutada dünamiiti meie pealinna keskele,” nentis valitsusjuht Frederiksen, kes on enda sõnul rääkinud piirkontrolli tugevdamisest ka oma Rootsi kolleegi Stefan Löfveniga. .

Taani politsei teatas varem kolmapäeval, et nad on pidanud Kopenhaageni plahvatusega seoses kinni 22-aastase Rootsi kodanikust mehe ning kuulutanud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks 23-aastase Rootsi kodaniku.

22-aastane peeti kinni teisipäeval Rootsis Malmö linnas.

“Me uurisime möödunud ööl erinevaid aadresse Rootsis. Oleme tabanud ka auto, mille puhul me usume, et see kuulub [plahvatuse] korraldajatele,” rääkis Taani politsei juht Jørgen Bergen Skov väljaandele VG.

6. augustil Taani maksuameti juures toimunud plahvatuses sai vigastada üks inimene. Võimude hinnangul oli tegu ette kavatsetud rünnakuga. Võimud pole juhtumi täpsemaid asjaolusid ega võimalikku motiivi ametlikult kommenteerinud, samuti pole teada, kuidas politsei kahtlustatavate jälile jõudis.

Kersti Kaljulaid kohtus Taani kuninganna Margrethe II-ga: Eesti ja Taani inimesed on tihedalt seotud igal elualal

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – President Kersti Kaljulaid kohtus täna Taani kuninganna Margrethe II-ga, kes on Eestis visiidil tähistamaks Eesti 100. aastapäeva ning Taani lipu Dannebrogi 800. aastapäeva.

Eesti riigipea sõnul on Eesti ja Taani samameelsed Põhja-Euroopa riigid, partnerid Euroopa Liidus ja liitlased NATOs ning meie inimesed on tihedalt seotud peaaegu igal elualal. Vabariigi Presidendi sõnul hindab Eesti väga Taani panust meie regiooni kaitsmisesse ja panust Eestis paiknevasse liitlaste lahingugruppi.

President Kaljulaidi ja kuninganna Margrethe kohtumisel arutati kahepoolseid häid suheid, keskkonnateemasid ning Läänemere koostööd.

Hommikul läks president Kaljulaid kuninganna jahile Dannebrog vastu jahiga Admiral Bellingshausen, mis alustab varsti reisi Antarktikasse. Seejärel toimus Lennusadamas pidulik vastuvõtutseremoonia. Pärast kohtumist Kadriorus avasid kuninganna Margrethe II ja president Kaljulaid Kadrioru Väliskunstimuuseumis näituse „Dannebrog – taevast langenud lipp. Taani kuldaja kunst“

Õhtul toimub Estonia kontserdimajas galakontsert „Eesti 100 ja Dannebrog 800“. Seejärel pakub president Kaljulaid kuninganna Margrethe II auks galaõhtusöögi Arvo Pärdi Keskuses. Visiit lõpeb 16. juunil teenistusega Tallinna Toomkirikus.

Avafoto: Kersti Kaljulaid (Presidendi kantselei)

1...181920...23Page 19 of 23