NeljapÀev, juuli 3, 2025

TAANI UUDISED

Taani hakkab kuriteo toime pannud pagulasi saatma ĂŒksikule Lindholmi saarele ning Leetu

NordenBladet — Taani vĂ”tab kasutusele erakorralised meetmed seoses kuriteo toime pannud pagulastega, kes saadetakse Ă€ra ĂŒksikule saarele vĂ”i Leetu rajatavasse vanglasse. Tegemist on Taani kaguosas asuva Lindholmi saarega. Otsuse taga on Taani liberaalne valitsuspartei Venstre, vahendab Taani rahvusringhÀÀling DR.

Seni on saarel viidud lĂ€bi loomkatseid viirustega pĂ”hjusel, et saar on tĂŒhi. Viirustega nakatatud loomad on hiljem pĂ”letatud saarel asuvas krematooriumis. Saare pikkus on pool kilomeetrit.

NĂŒĂŒd aga rajatakse saarele vĂ€lismaalaste keskus, mis pole pĂ€ris vangla, aga sellest oluliselt ei erine. Saarele sĂ”idab laev, aga mitte regulaarselt. Saarele on vaja sinna saadetutel naasta ööseks.

Saarele viiakse sellised kuriteo toime pannud pagulased, kes on otsustatud maalt vÀlja saata, aga keda ei saa vÀlja saata, kuna seda ei vÔimalda olukord sihtriigis. Saarele saatmine vÔimaldab selliseid inimesi paremini kontrollida.

Saarele saatmine parandab ĂŒldist turvalisust Taanis, kuna sealsed elanikud ei hĂ€iri teisi inimesi, vaid suhtleksid ainult omavahel. Saarele vĂ”idakse viia nĂ€iteks need, kes on vastuvĂ”tukeskusteds pannud toime relva- ja narkokuritegusid. Muidu oleks sellised isikud pandud vanglasse, aga nĂŒĂŒd leiti lahendus saare nĂ€ol.

Lisaks sellele kĂ€ivad Taanil lĂ€birÀÀkimised Leeduga, et osa vangi mĂ”istetud pagulasi saaks saata Leetu rajatavasse vanglasse. Taani valitsus on kinnitanud, et ollakse rajamas „vanglat ĂŒhte Balti riiki”. See oleks ĂŒhtlasi kohalike pagulaste hirmutamiseks, kuna olud on Leedus karmimad kui Taani vanglates.

Taanis on viimastel aastatel muutunud suhtumine pagulastesse kriitilisemaks. Erakonnad vĂ”istlevad selle nimel, kes suudab pagulastele vĂ€lja mĂ”elda karmimaid meetmeid. Asjaga on kaasa lĂ€inud isegi Taani vasakpoolsed. Nii on Taani sotsid teinud ettepaneku, et Taanis ei saaks enam ĂŒldse taotleda varjupaika ja et Taani vastu vĂ”etavatele kolmandatest riikidest tulijatele seatakse piir. Taani liberaalid on vastu vĂ”tnud nn getoseadused, mille kohaselt karistatakse karmimalt pagulaste rajoonides toime pandud kuritegude eest. Parlament kiitis getoseadused heaks juunikuus.

 

Rootsi ja Taani vetesse on ilmunud kuukalad, mis kasvavad ĂŒle 4 meetri pikkuseks ja kaaluvad ĂŒle 2000 kilo

NordenBladet — Rootsi ja Taani vetes on mĂ€rgatud haruldasi kuukalu, mis on maailma suurimad kalad, kasvades ĂŒle 4 meetri pikkuseks ja kaaludes ĂŒle 2000 kilo. Kalu on tĂ€heldatud Rootsi ja Taani vahelise Öre vĂ€inas (Öresund), mis on harukordne, sest tavaliselt on need kalad troopilistes vetes, vahendab Aftonbladet.

KĂ”ige rohkem on neid kalu nĂ€htud Taani linna Helsingöri lĂ€hedal, kus inimesed on kĂ”ige rohkem tĂ€helepanekutest teada andnud. Kalad tulid arvatavalt nii pĂ”hja seoses kuumade ilmadega ja nad pole jĂ”udnud veel tagasi lĂ”una poole ujuda. Osa avastatud kaladest on olnud surnud. Neid on leitud lisaks Öre vĂ€inale veel Kattegati vĂ€inas.
Kuukalad ei ela alla 15-kraadises vees. Kuum suvi aga meelitas neid ohtralt Taani vetesse.

Kuukalad on maailma kĂ”ige suuremad kalad, mis vĂ”ivad kaaluda ĂŒle 2000 kilo. Pikkus vĂ”ib olla ĂŒle 3 meetri ja laius ĂŒle 4 meetri. Kuukalad elavad Atlandi ookeanis Skandinaaviast kuni LĂ”una-Aafrika ja Kanadani vĂ€lja. Kuukalad toituvad meduusidest, aga nad söövad ka vĂ€iksemaid kalu, planktonit ja vetikaid.

Kuukalad on kĂŒllalt kohmakad ujujad. Nad on inimestele ohutud, aga on uudishimulikud ja vĂ”ivad sukeldajatele lĂ€heneda.

 

Loe kĂ”iki NordenBladetÂŽi “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Taani kroonprints Frederik kÀis operatsioonil

NordenBladet – Taani kroonprints Frederiki (50) lĂ€hinĂ€dalate töökohustused on tĂŒhistatud, sest talle tehti eile operatsioon.

Taani Ă”ukonna kodulehel teatati, et kroonprintsil opereeriti lĂŒlisambadiski vĂ€ljasopistust. Operatsioon olevat kulgenud plaanipĂ€raselt ning tulevane kuningas tundvat end olukorda arvestades hĂ€sti.

TĂ€na hommikul pÀÀses prints Frederik kodusele ravile. LĂ€hinĂ€dalatel tuleb tal lĂ”ikusest kosuda. Nii ei saa ta osaleda ka 13. septembrile planeeritud Soome visiidil. Prints pidi Ilta-Sanomate teatel kĂŒlastama nii Helsingit kui ka Turut, tĂ€histamaks saja aasta tĂ€itumist Soome ja Taani diplomaatiliste suhete sĂ”lmimisest.

Taani Ôukonna kalendri andmeil saabub kroonprintsi asemel Soome tema abikaasa printsess Mary.
________________________________

Taani kroonprints Frederik (Frederik AndrĂ© Henrik Christian; sĂŒndinud 26. mail 1968 Kopenhaagenis) on Taani kuninganna Margrethe II ja tema abikaasa, prints Henriku vanem poeg ning Taani troonipĂ€rija. Kuningaks saamise korral oleks tema tiitel Taani kuningas Frederik X.

SĂŒnd
1968. aastal sai ta nime oma vanaisa, Frederik IX jÀrgi; Taani kombe kohaselt saavad kÔik kuningad nimeks Frederik vÔi Christian. Tema ristivanemad olid Taani prints Georg, parun de Watteville-Berckheim, krahv Etienne de Laborde de Monpezat, Kreeka kuninganna Anne-Marie, Luksemburgi suurhertsoginna Joséphine-Charlotte ja Brigitta Juel HillingsÞ.

Haridus ja sÔjavÀeline teenistus
Kroonprints Ă”ppis Krebs’ Skole algkoolis aastatel 1974–1981, 1974–1976 oli ta koduĂ”ppel, sealt edasi aga kĂ€is koos teistega koolis. 1982–1983 oli prints vahetusĂ”pilaseks École des Roches’is Prantsusmaal. 1986 lĂ”petas kroonprints Øregaardi Gymnasiumi.

1992–1993 Ă”ppis prints Frederik Henrikseni nime all Harvardi ĂŒlikoolis politoloogiat. JĂ€rgmisel aastal viibis ta kolm kuud Taani riigi ÜRO missioonil New Yorgis. Ta sai politoloogias magistrikraadi Aarhusi ĂŒlikoolist 1995 ning 1998–1999 töötas kroonprints Pariisi Taani saatkonnas sekretĂ€rina.

Prints on lĂ€bi teinud ulatuslikud militaarkursused ning sĂ”javĂ€eteenistuse. 2001–2002 lĂ€bis ta tĂ€iendkoolituse Taani Kuninglikus KaitsekolledĆŸis ning on jĂ€tkuvalt aktiivteenistuses. Aprillis 2004 sai printsist komandör merevĂ€es, kolonelleitnant (OberstlĂžjtnant) armees ning kolonelleitnant Ă”huvĂ€es.

Perekond
RiiginÔukogu istungil 8. oktoobril 2003 andis kuninganna Margrethe II oma nÔusoleku kroonprintsi ja Mary Elizabeth Donaldsoni, Austraaliast pÀrit turunduskonsultandi abielule. Laulatus toimus 14. mail 2004 Kopenhaagenis.

25. aprillil 2005 teatas Ă”ukond, et paar ootab oma esimest last ning 15. oktoobril 2005 sĂŒndis neil poeg, kes sai vana traditsiooni jĂ€rgides ristimisel nimeks Christian.

26. oktoobril 2006 teatas Ă”ukond teise lapse ootusest. 21. aprillil 2007 sĂŒndis tĂŒtar, esimene Taani printsess alates 1946. aastast. TĂŒdruk ristiti 1. juulil 2007 ning tema nimeks sai Isabella Henrietta Ingrid Margethe. Enne nime teatavaks tegemist oli Taani press andnud talle hĂŒĂŒdnime Lillepigen, mis tĂ€hendab hellitavalt vĂ€ike tĂŒdruk.

8. jaanuaril 2011 sĂŒndisid peres kaksikud, tĂŒtar Josephine Sophia Ivalo Mathilda ja poeg Vincent Frederik Minik.

Taani troonipĂ€rimisjĂ€rjekorras 7. kohal asuv prints Nikolai pidas 19. sĂŒnnipĂ€eva

NordenBladet – Taani Ă”ukond avaldas prints Nikolai 19. sĂŒnnipĂ€eva puhul vĂ€rske foto, mis tĂ”estab, et teda ei tituleerita asjata maailma nĂ€gusaimaks kuningliku pere liikmeks.

Taani troonipÀrimisjÀrjekorras 7. kohal asuv Nikolai on prints Joachimi ja tema eksabikaasa, Fredriksborgi krahvinna Alexandra vanem poeg. Kui nÀgus prints suve hakul keskkooli lÔpetas, jagasid tema rÔÔmupÀeva nii ema Alexandra kui ka Joachimi teine abikaasa printsess Marie.

Iltalehti teatel ootavad Nikolaid nĂŒĂŒd ĂŒlikooliĂ”pingud. Ehkki ta on kuninglikust soost, ei hakka ta riigikassast elatisraha saama, vaid peab endale ise leiba teenima. VĂ€hemalt ĂŒhel alal ootab teda kindel edu: Nikolai on juba ĂŒles astunud modellina.

Isa Joachim nÀgevat aga meelsasti, et Nikolaist saaks sÔjavÀelane. Hongkongist pÀrit ema Alexandra seevastu innustavat poega vÀlismaale Ôppima minema.

____________________________

Taani prints Nikolai (sĂŒndinud 28. augustil 1999) on Taani printsi Joachimi ja Frederiksborgi krahvinna Alexandra vanem poeg. Ta on ka kuninganna Margrethe II kĂ”ige vanem lapselaps.

Ta sĂŒndis 28. augustil 1999 Kopenhaagenis ning ristiti 6. novembril 1999 Fredensborgi palees. Tema ristivanemad on Taani kroonprints Frederik, Wessexi krahv, Peter Steentrup, Nicola Baird ja Camilla Flint.

Printsi vanemad lahutasid oma abielu 2005. aastal ning nad jagavad nii Nikolai kui ka tema noorema venna Felixi hooldusÔigust.


Foto: Instagram/@detdanskekongehus

Taani leht rahapesust lÀbi Danske filiaali Eestis: niidid viivad Putini perekonnani vÀlja

NordenBladet — Danske Banki Eesti filiaali kaudu toimunud rahapesu oleks pidanud avastatama palju varem, aga millegipĂ€rast seda ei tehtud.

Taani panga Eesti filiaali kahtlustatakse rahapesus kuni 7 miljardi euro ulatuses. Asjatundjate vÀitel ei saanud see jÀÀda ametnikele mÀrkamatuks, vahendab Berlingske Business.

Kahtlust oleks pidanud Àratama see, et firmade raha kulutati nÀiteks vÀÀriskivide, luksusautode ja uhkete villade soetamiseks, mitte tavapÀraseks ettevÔtluseks nagu ruumide rent vÔi töötajate palgad.

Raha saajateks olid AserbaidĆŸaani valitsus, Venemaa presidendi Vladimir Putini pere ja Vene julgeolekuteenistus.