Taani kuninglik perekond juhib tähelepanu toiduraiskamisele

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Taani printsess pälvis tunnustust: 29. septembril andis Taani toidupoodide ühendus De Samvirkende Købmænd printsess Marie’le auhinna toiduraiskamise vältimisele suunatud teavitustöö eest.

Taanis on 29. september kuulutatud ka toiduraiskamise vältimise päevaks.

Organisatsioon andis sellist auhinda välja kolmandat korda. Auhinnaga pärjatakse inimest, kes on teinud tähelepanuväärset tööd toiduraiskamise vastases võitluses.

Kuna probleem on väga tõsine üle kogu maailma, on loodud organisatsioon Stop Wasting Food Movement, mis asub Taanis.

Organisatsiooni hinnangul aitab toidu kokkuhoid vähendada inimeste ökoloogilist jalajälge, säästa vähenevaid loodusressursse, aega ja raha. Oluline on tõsta inimeste teadlikkust olukorras, kus maailmas iga 9. inimene kannatab nälja all.

Maailmas elab üle 7 miljardi inimese, kellest ligi 925 miljonit seisab silmitsi toidupuudusega. Iga aasta visatakse minema lausa 1,3 miljardit tonni toitu, mis on piisav, et toita 3 miljardit inimest.

Umbes kolmandik maailmas toodetavast toidust rikneb või visatakse ära.

Kahjulikku mõju keskkonnale näitab ka fakt, et toidukadu ja raiskamine viib ligi 4,4 gigatonni kasvuhoonegaaside tekkeni. Kui panna see number riikide mastaapi, siis ainult Hiina ja USA tekitavad rohkem kasvuhoonegaase.

Toidukadu ja raiskamine tekitab väga suurt rahalist kahju: iga-aastaselt kaotavad selle tõttu tööstusriigid ligikaudu 680 miljardit dollarit ja arengumaad 310 miljardit dollarit.

Kõige rohkem läheb raisuks puu- ja juurvilju.

Järgmine kordi poodi minnes mõelgem oma ostud läbi ja suhtugem toitu lugupidavalt! Meist kõigist sõltub meie ja ümbritseva keskkonna heaolu ja tulevik.

 

Allikad: NordenBladet.com, StopWastingFoodMovement.org

Taani kuningapere on keskkonnateadlik: kroonprintsess Mary on nüüd Maailma Loodusfondi Taani esinduse president

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Kroonprintsess Maryst sai hiljuti Maailma Loodusfondi Taani esinduse president, võttes seega üle rolli, mida varasemalt kandis tema äi prints Henrik.

Kuningakoja sõnul jätkab kroonprintsess Mary fondi tööd looduslike elupaikade ja looduse mitmekesisuse kaitsel.

Prints Henriku initsiatiivil loodi Maailma Loodusfondi esindus Taanis 1972. aastal ja ta oli esinduse juht kuni oma surmani 2018. aastal.

Kroonprintsess Mary ütles kuningapere ametlikul lehel tehtud avalduses, et meil on ainult üks maailm ja me peame selle eest hoolitsema, et ka tulevastel põlvedel oleks looduskeskkond, kus üles kasvada. Kroonprintsess lisas, et Maailma Loodusfondi projektid kogu maailmas on väga olulised, et meie pingutused säilitada metsi, korallrahusid ja looduse mitmekesisust kannaksid vilja. Tähtis on koos leida uusi lahendusi, kuidas inimesed saaksid elada loodusega tasakaalus.

Taani kroonprintsess aitab muuhulgas leida lahendusi looduskaitse ja ohustatud liikide probleemidele, millega tänapäeva maailm seisab silmitsi.

Maailma Loodusfondi peasekretär on väga rahul, et kroonprintsess Mary otsustas jätkata tööd fondi Taani esinduse juhina, eesmärgiga tõsta keskkonnateadlikkust ja tagada sel moel parem tulevik loodusele ja loomadele.  Peasekretär Bo Øksnebjerg kiitis kroonprintsessi võimekust keskkonnakaitse küsimustes tuua kokku nii otsustajad, ettevõtted kui ka kodanikud ning aidata sedasi kaasa püsivate muudatuste tekkele.

Allikas: NordenBladet.com

Norra ja Taani jätsid Rootsi Põhjamaade turismimullist välja

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Norra ja Taani loovad 15. juunil Põhjamaade nn turismimulli, aga Rootsi jäetakse sellest välja. Rootsi piiranguid ei kehtestanud ja olukord koroonaga on seal väga hull. Taani peaminister Mette Frederiksen ütles, et Taani ja Rootsi on koroona osas erinevas olukorras. Taani avab turismiks piiri ka Saksamaa ja Islandiga, vahendab BBC.

Turistid ei tohi Taanis ööbida ainult Kopenhaagenis, kus on kõige rohkem viirust. Taanlased tohivad teistesse riikidesse reisida ilma, et peaks jääma karantiini. Reisimisel soovitatakse vältida suuremaid linnu ja külastada rohkem maapiirkondi.

Taani on muidu väga tihedalt seotud Rootsiga, aga seoses viiruse suure levikuga Rootsis ei luba Taani vaba liikumist Rootsiga. Rootsi välisminister Ann Linde oli Taani otsuse peale pahane ja märkis, et tegemist pole meditsiinilise, vaid poliitilise otsusega. Linde ütles reedel Rootsi televisioonis esinedes, et Rootsi lootis ühist Põhjamaade reisipiirkonda, aga seda ei tulnud.

Euroopas olid kolm Balti riiki – Eesti, Läti ja Leedu – esimesed, kes lõid ühise turismimulli, mis võimaldab kolme maa vahel sõita ilma piiranguteta.

Soome Yle uuring: KUI RAHA on oluline, siis on kõige kasulikum elada Taanis

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soome Yle koostas palgakalkulaatori Põhjamaade kohta arvestusega, kus oleks soomlasel kõige kasulikum elada, kui võtta aluseks sissetulek. Paljud soomlased on läinud palga järele elama Norrasse, aga tegelikkuses oleks kõige kasulikum elada Taanis. Nimelt on Taanis kulud madalamad, aga sissetulekud kõrgemad kui Soomes, tänu millele jää ühes kuus kätte ligi 1000 eurot rohkem kui Soomes.

Norrasse kolimisega seevastu suurt võitu ei tule, kuna Norras on kulud väga kõrged. Rootsi jääb vahepeale: seal on kulud küll madalamad kui Soomes, aga palgatase on samuti madalam kui Taanis.

Soome on aga raha arvestades Põhjamaades üks kehvemaid kohti kus elada, koos Rootsiga. Kätte jääb Soomes märgatavalt vähem raha kui Norras või Taanis. Näiteks meditsiini valdkonnas jääb Soomes palju vähem raha kätte kui Taanis. Seda teatakse ja seetõttu minnakse Soomest tööle Taani.

Rootsis saab perega koos elav spetsialist 490 eurot rohkem ja Taanis lausa 1680 eurot kuus rohkem kätte kui Soomes.

TAANI AVANEB: alates 26. maist saab jälle külastada kuningalosse ja muuseume

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Taani Parlamendi 20. mai otsusega hakatakse uuesti avama olulisi kultuuriasutusi, sh teatreid, kinosid, loomaaedu ja muuseume. 26. mail avatakse nii Amalienborgi loss kui ka Rosenborgi loss.

Amalienborgi on tuntud kui Taani kuningapere residents. See koosneb neljast klassikalisest rokokoostiilis fassaadiga hoonest, mis ümbritsevad kaheksanurkset lossiplatsi. Amalienborgi asutaja, kuningas Frederik V uhke ratsamonument asub platsi keskel.

Algselt oli Amalienborg mõeldud neljale aadliperele, kuid pärast 1794. aasta põlengut ostis kuningapere kompleksi ja otsustas sinna kolida.

Järgnenud aastasadade jooksul on need neli hoonet olnud kuningaperede residents.

Rosenburgi loss on renessansstiilis, kuid ehitati algselt maaresidentsiks. Taani kuningas Christian IV rajas lossi 1606. aastal ning see on ajastule omases Hollandi renessansstiilis.

Mai viimasel teisipäeval avab oma uksed ka Taani Kronborgi loss. Helsingøri linnas asuv loss ehitati kindlustuse kohale, mille rajas kuningas Erik 1420. aastal. Tänapäevase välimuse sai Kronborgi loss kuningas Frederik II valitsemisajal 16. sajandi lõpus.

Suletuks jäävad veel Christiansborgi loss, mis on Kopenhaageni suurim kuninglik museum, kuninglikud hobusetallid,  kuniglik köök, lossi kabel ja lossi all asuvad varemed.

Kuninglikud muuseumid suleti 12. märtsil viirusepandeemia tõttu. Seni ei ole veel teada, millal Christiansborgi loss avatakse.

 

Allikas: NordenBladet.com