NordenBladet – Printsess Margarethe sündis 16. aprillil 1940 Frederick IX ja kuninganna Ingridi vanima tütrena. Sel ajal ei saanud naised Taanis troonile tõusta. Siiski sai selgeks, et nii see ei jää, kuna Taani kuningal sündis kolm tütart. Selleks, et ka naissoost pärijad saaksid troonile tõusta, muudeti seadust.
Enne trooniletõusmist abiellus printsess Margarethe prantsuse diplomaadi Henri de Laborde de Monpezat’ga ja neil sündis kaks poega. Kahjuks haigestus printsess Margarethe isa ja suri 14. jaanuaril 1972. Üle väga pika aja tõusis Taanis taas troonile naine: Margarethest sai Taani kuninganna. Taani kõige esimene kuninganna oli Margarethe I, kelle valitsemisaeg jäi ajavahemikku 1376–1412.
Kuigi Taani on maailma vanim monarhia, siis erinevalt Suurbritanniast ei viida Taanis läbi uhket kroonimistseremooniat. Margarethe kinnitas Taani kuningannaks tollane peaminister Jens Otto Krag.
Kuninganna Margarethe II on rahva seas väga populaarne ja tuntud kunstimetseen. Ta on korraldanud nii oma maalide kui ka tekstiiltööde näitusi ning kujundanud mitmeid teatrietendusi. Kuninganna on väga andekas kunstnik ja tema illustratsioone kasutati „Sõrmuste isanda“ taanikeelses väljaandes pesudonüümi Ingahild Grathmer all.
Armastatud monarh külastas viimati Eestit 2019. aasta juunikuus, mil tähistati Taani lipu 800. aastapäeva. Kuninganna Margarethe II käis esimest korda Eestis ametlikul visiidil 1992. aastal.
NordenBladet —Taanis kasvas viimase ööpäevaga plahvatuslikult koroonaviirusse nakatunute arv. Juurde tuli tervelt 172 nakatumist, mis tähendab, et nakatunute arv enam kui kui kahekordistus 262 peale. Taanis surmajuhtumeid pole, samuti pole ühtegi nakatunut intensiivis. Taani valitsus soovitab inimestel vältida igasuguseid välisreise, et hoida ära nakkuse levikut. Taanis on 1101 inimest karantiinis, vahendab Ekstra Bladet.
Taani võimud on keelanud ära kõik üle 1000 osavõtjaga üritused. Valitsus on ühtlasi andnud ettevõtetele võimaluse maksta käibemaksu ja muid makse hiljem 125 miljardi Taani krooni ulatuses (17 miljardit eurot). Äris on koroonaviirus eriti raskelt mõjutanud transporti, hotelli- ja restoraniäri ning turismitööstust. Samuti kannatavad ürituste korraldajad, kellel on võimalik taotleda riigilt kompensatsiooni.
Valitsus soovitab nakatumiste ärahoidmiseks vältida tipptunnil rongide, busside ja metrooga sõitmist.
NordenBladet —Eile saabus kahepäevasele visiidile Eestisse Taani kaitseväe juhataja kindral Bjørn Bisserup, kes külastas Tapal paiknevaid liitlasüksusi ning kohtus Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremiga.
„Euroopa peab tegema enda kaitseks rohkem. Seda eelkõige kodus, kuid ka Aafrikas ja Lähis-Idas. USA roll on jätkuvalt oluline aga peame aru saama, et USA on valmis Euroopasse investeerima kui seda teeb ka Euroopa ise,“ – ütles Taani kaitseväe juhataja kindral Bjørn Bisserup lisades, et tänaseks on nii NATO kui Euroopa Liidu riikide tegevused põimunud ning erinevate riikide üksused tegutsevad aina rohkem koos.
Neljapäeval kohtus kindral Bisserup kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremiga kus arutati omavahelist koostööd Põhja diviisi küsimustes, liitlaste suurendatud kohalolekut Eestis ja NATO sõjalisi operatsioone. Samuti külastas Taani kaitseväe juhataja NATO liitlaste lahingugrupi staapi.
Täna hommikul külastas kindral Bisserup 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakut, kus kohtus brigaadiülem kolonel Vahur Karusega ning tutvus Tapal paiknevate Taani kaitseväelaste ja nende väljaõppega.
NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid 2016. aasta juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Taani on koos Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia ja Islandiga üheks Eestis paiknevasse lahingugruppi panustavast riigist.
Põhjadiviisi raamriikideks on Eesti, Läti ja Taani. Diviisi staabi osised paiknevad rahuaegselt valdavalt Lätis Ādažis, aga ka Taanis Karupis. Rahvusvahelise Põhjadiviisi (Multinational Division North, HQ MND N) põhiülesandeks on sõjaliste operatsioonide juhtimine oma vastutusalas.
Allikas: Eesti Kaitsevägi Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet – Koostöö parema tuleviku nimel. See on Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) eesistujariigi Taani ja Gröönimaa ning Fääri saarte ühine juhtmõte 2020. aastal. Eesistujad viivad ellu Põhjamaade Ministrite Nõukogu uut visiooni 2030. aastaks. Eesmärk on muuta Põhjamaade piirkond maailma kõige jätkusuutlikumaks ja integreeritumaks.
PMN eesistujad soovivad tugevdada sotsiaalset sidusust ja koostööd, mis võimaldaks kasutada piirkonna täit potentsiaali. Põhjamaade Ministrite Nõukogu visioonis on püstitatud kolm strateegilist eesmärki: Põhjamaade piirkond peab olema keskkonnasäästlik, konkurentsivõimeline ja ühiskondlikult jätkusuutlik. Need sihid aitavad kaasa ka ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisele.
„Eesistumisel keskendume koos töötamisele ja lahenduste leidmisele, mis muudaksid Põhjamaad piirkonna kliimaeesmärkide saavutamisel eestvedajaks, kuid samal ajal säilitades oma konkurentsivõime ja ühiskondliku jätkusuutlikkuse. Need on Põhjamaade Ministrite Nõukogu uue visiooni eesmärgid, mille me peame ellu viima. Noored on kliimaküsimused päevakorda toonud ja me peame neid nüüd kuulda võtma. Me võlgneme selle neile. Meie ehitame nende tulevikku,“ ütles Taani peaminister Mette Frederiksen.
Kliimasäästlikkus
Põhjamaade regiooni tunnustatakse kõikjal maailmas suurejooneliste ja tõhusate jätkusuutlikkuse algatuste ja kliimalahenduste eest. 2020. aasta eesistujad jätkavad ning arendavad koostööd keskkonna, looduse ja kliima valdkonnas. Eesmärgiga muuta piirkond veelgi keskkonnasäästlikumaks, samuti rahvusvahelisel tasandil eeskuju näidata toetades bioloogilist mitmekesisust ja vähendades nii plasti kui ka prügi sattumist ookeani.
Konkurentsivõimelisus
Põhjamaade piirkond on parim näide regionaalsest koostööst ja vabast piiriülesest liikumisest. Eesistujad töötavad selle positsiooni hoidmise nimel. Teadusuuringud, innovatsioon, investeeringud ja digitaliseerumine muudavad ettevõtted keskkonnasäästlikkusele ülemineku ajal väga konkurentsivõimeliseks ning toetavad ringmajandust ehk kliimasäästlikke lahendusi, mis toovad kasu nii Põhjamaadele kui ka kogu ülejäänud maailmale. Noortel on samuti siin oluline roll. Gröönimaa Põhjamaade koostöö minister Vittus Qujaukitsoq ütles: „Koostöö Põhjamaadega on Gröönimaa jaoks oluline, kuna jagame nii ühist ajalugu kui ka väärtusi. Seega on meile väga tähtis, et Gröönimaa osaleb 2020. aasta eesistumisel. Eesistumisega seotud projektides keskendume noorte ärivõimalustele Põhjamaade rannikuäärsetes kogukondades.“
Ühiskondlik koostöö
Põhjamaade sidusus põhineb ühistel väärtustel: usaldus, demokraatia ja sooline võrdõiguslikkus. Globaliseerumine on seda sidusust aga ohustama hakanud. Eesistujate programm näeb haridust ja kultuuri kui häid vahendeid, mis aitavad säilitada ja edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ning teadmisi Skandinaavia keelte kohta. Jätkusuutlikud noortekogukonnad on selles kontekstis hindamatud. Põhjamaade koostööst võiksid kasu saada kõik: noored ja vanad, nii need, kellel on palju, kui ka need, kelle on vähe.
Ühised lahendused tulevikuks
„Koostöö parema tuleviku nimel“ ei ole ainult 2020. aasta PMN eesistujate programmi pealkiri, vaid eesmärkide saavutamise nimel tehakse reaalselt tööd. See ei ole esimene kord, kui kolm rahvust edukalt ühise eesmärgi nimel töötavad ning annab Fääri saarte hinnangul põhjust ka 2020. aastal optimistlik olla.
„Fääri saared olid koos Taaniga eesistujad nii 2005. kui ka 2010. aastal. See läks korda ning tänavune eesistumine on meie töö loomulik jätk. Seekord võtame suurema rolli ning oleme poliitilisel tasandil eestvedajad kalanduse, vesiviljeluse, põllumajanduse, toidu ja metsanduse valdkonnas. See annab meile võimaluse taas näidata, et oleme mõlemad võimelised ning valmis koostöös osalema oma naabritega võrdsetel alustel,“ ütles Bárður á Steig Nielsen, Fääri saarte minister Põhjamaade koostöö alal.
Avafoto: Norden stend Põhjamaade Nõukogu 71. tippkohtumisel Stockholmis (NordenBladet/Helena-Reet Ennet)
Allikas: Norden.ee
NordenBladet – Taani on Euroopa ühe kõrgeima lahutusmääraga riik. Mullu aprillis jõustus uus seadus, mille järgi peavad lahutust soovivad paarid kolm kuud ootama ning nõustamise läbima.
Varem piisas lihtsa netiformulari täitmisest. Ajalehe Politiken mulluse uurimise andmeil pakub probleemsetele abielupaaridele suhteteraapiat 98 kohalikust omavalitsusest 68. Juhindutakse arusaamast, et perede koo püsimine aitab omavalitsustel säästa raha majutuse ja teenuste pealt.
