NordenBladet — Kopenhaagenis asuv Väikese Merineitsi kuju, mis on üks Taani tähelepanuväärsemaid vaatamisväärsusi, on võõbatud Vene lipuvärvidesse.
Punase, valge ja sinise lipu värvid kanti ööl vastu tänast neljapäeva, 2. märtsi kivile, millel istub Hans Christian Anderseni muinasjutu kangelanna kuju.
Kopenhaageni politsei teatas, et käis sündmuskohal ja registreeris „vandalismi juhtumi” ning üritas piirkonnast „jälgi” leida, vahendab Guardian.
Teo kohta, mida peetakse Moskva toetamiseks Ukraina sõjas, on algatatud uurimine.
Mõned hämmeldunud turistid pildistasid rikutud kuju neljapäeva hommikul.
Väike Merineitsi, mis on inspireeritud Taani kirjaniku Anderseni 1837. aasta samanimelise muinasjutu tegelasest, on skulptor Edvard Erikseni loodud 175 kg kuju.
Kopenhaagenis suhteliselt eraldatud Langelinie sadamas asuva kuju kallal on korduvalt vandaalitsetud. Merineitsi pea varastati 1964. aastal ja käsi lõigati maha 1984. aastal. 1998. aastal eemaldasid vandaalid ta pea uuesti, kuid see tagastati hiljem, enne kui kuju 2003. aastal õhku lasti.
Kuju on korduvalt märgistatud ja maalitud, viimati 2020. aastal salapärase kirjaga „rassistlik kala”.
NordenBladet — Põhjamaad Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Island edastasid solidaarsusavalduse Ukrainale.
Järgneb avalduse tekst:
Täna möödub aasta sellest, kui Venemaa alustas Ukrainas täiemahulist sõda. Juba 365 päeva on see ebaõiglane, meelevaldne ja ebaseaduslik agressioonisõda põhjustanud kujuteldamatuid kannatusi, surma ja hävingut sellises mahus, mida meie kontinendil pole nähtud pärast Teist maailmasõda. Miljonid inimesed on oma kodudest põgenenud, perekonnad on eraldatud ning kohutav rünnak tsiviilelanike ja elutähtsa infrastruktuuri vastu kahjustab jätkuvalt süütuid ja haavatavaid.
Meie, kõik Põhjamaad, tahame näidata üles oma vankumatut solidaarsust Ukrainaga. Toetame selle sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Seisame kindlalt Ukraina rahva toetusel ja austame nende tugevat kaitsetahet, visadust ja ohvreid. Jätkame vankumatult oma toetust, pakkudes poliitilist, sõjalist, humanitaar- ja majandusabi nii kaua kui vaja, ning toetame tugevalt Ukrainat tema Euro-Atlandi püüdlustes.
Mõistame Venemaa jõhkra rünnaku hukka kõige karmimal viisil. Venemaa sõda on rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirja räige rikkumine ning kujutab endast viimast aastakümnete suurimat ohtu Euro-Atlandi piirkonna julgeolekule. Ukraina peaks saavutama kõikehõlmava, õiglase ja püsiva rahu kooskõlas ÜRO põhikirja põhimõtetega. Ainult Venemaa saab sõja lõpetada, lõpetades vaenutegevuse ja viies oma väed Ukraina territooriumilt välja. Kordame oma nõuet, et Vene Föderatsioon teeks seda viivitamatult.
Rahu peab põhinema õiglusel ja vastutusel. Teave, mida saame seksuaalvägivalla, näiteks vägistamise kohta, on vaid üks näide rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste kohutavatest ja süstemaatilistest rikkumistest Venemaa vägede poolt. Ukrainast sunniviisiliselt välja viidud inimestel, sealhulgas lastel, tuleb lubada oma kodudesse naasta. Kõiki meie tähelepanu alla sattunud julmusi ja tõsiseid inimõiguste rikkumisi tuleb põhjalikult uurida ning sõjakuriteod toime pannud isikud oma tegude eest vastutusele võtta. Kuriteod ei tohi jääda karistamata.
Venemaa sõjal Ukrainas on kaugeleulatuvad tagajärjed. Majanduslik stabiilsus ning energia- ja toiduga kindlustatus on tõsiselt ohus, millel on tõsised tagajärjed vähem arenenud riikidele. Veelgi olulisem on see, et tegemist on rünnakuga Euroopa ja ülemaailmse julgeoleku aluspõhimõtete vastu. Rahvusvaheline õigus on meie kaitse esiliin. Kui seda rindejoont saab ühes kohas ületada, on julgeolek kõikjal ohus. Venemaa jätkuv rünnak ohustab demokraatiat, rikub inimõigusi ja seab väljakutse õigusriigi põhimõtetele. Neid põhiväärtusi tuleb kaitsta. Ukraina võitlus on meie võitlus. Ukraina peab võitma.
Taani, Soome, Islandi, Norra ja Rootsi peaministrid
24/02/2023
NordenBladet – Suurpanga Danske Bank A/S eksjuht Thomas Borgen mõisteti Taani Danske Banki Eesti haru rahupesuskandaalis õigeks. Taani kohus Lyngbys hindas, et Borgen ei teadnud midagi 2014. aastal lahvatanud rahapesuskandaalist enda pangas, vahendab domstol.dk.
Tsiviilvaidluse lõppemine järgneb Taani võimude otsusele eelmine aasta lõpetada Borgeni suhtes kriminaalmenetlus.
Panga investorid väitsid, et Borgen vastutas panga Eesti filiaali vastutustundetu juhtimise eest aastatel 2013-2018, kui oli ametis tegevjuhina. Samuti avaldasid investorid, et said kahju, kuna omandasid panga aktsiaid ülepaisutatud hindadega, kuna Danske Bank ei avalikustanud probleeme Eesti filiaalis.
Kohus leidis, et vastutustundetu tegevuse tulemusena võib nõudeid esitada ainult pank ise, mitte selle üksikud aktsionärid.
Samuti ei tuvastanud kohus, et Borgen oleks saanud või oleks pidanud omama teavet, mis oleks mõjutanud panga aktsiat arvestataval määral.
Aktsionärid nõudsid Borgenilt 2,4 miljardi taani krooni (ligikaudu 233 miljoni euro) suurust hüvitist.
Danske teatas eelmine kuu, et on jõudmas lõpule skandaali keskmes olnud kahtlaste tehingute analüüsiga. Kahtlaseid tehinguid tehti 15,5 miljardi taani krooni ulatuses.
2018. aastal selgus, et Danske oli eiranud varasemaid hoiatusi, mille käigus väideti, et Danske Banki Eesti filiaali kaudu liigutasid kriminaalid miljardeid eurosid lääneriikidesse.
NordenBladet — 1. novembri õhtul selgusid Helsingi Musikhusetis Põhjamaade Nõukogu auhindade laureaadid: Nora Dåsnes, Solvej Balle, Karin Rehnqvist, Valdimar Jóhannsson, Sjón, Hrönn Kristinsdóttir, Sara Nassim ja Mariehamni linn.
Filmiauhinna, mille andis üle Soome peaminister Sanna Marin, pälvis Islandi film “Lambuke”, mis linastus Põhjamaade filmikuu raames ka ETV2 ekraanil. Filmi režissöör ja stsenarist on Valdimar Jóhannsson, stsenarist Sjón ning produtsendid Hrönn Kristinsdóttir ja Sara Nassim. Žürii kirjeldas teost kui ainulaadset kaotuse, leina ja hirmu lugu.
Muusikaauhind anti Rootsi heliloojale Karin Rehnqvistile teose “Silent Earth” eest. Võitja kuulutas välja eelmise aasta laureaat Eivør. “Silent Earth” on segadust tekitav ja jõuliselt julgustav teos, mis avaldas hindamiskomisjonile suurt muljet. Karin Rehnqvist väljendab selles meisterlikult muusika ainulaadset jõudu.
Keskkonnaauhinna sai Mariehamni linn Ahvenamaalt Nabbeni märgala eest. Tegemist on mitmekülgse lahendusega, mis puhastab veekeskkonda ning avaldab positiivset mõju taimedele ja loomadele. Lisaks on algatuse eesmärk aidata linnakeskkonnas muutuva kliimaga kohaneda. Auhinna andis üle RePacki tegevjuht Petri Piirainen, kes pälvis 2017. aastal sama auhinna.
Laste- ja noortekirjanduse auhinna pälvis Norra autor Nora Dåsnes graafilise romaaniga “Ubesvart anrop”. Nora Dåsnes võitis auhinna tugeva, usaldusväärse ja nüansirikka töö eest, mis kirjeldas, kuidas 22. juulil 2011. aastal toimunud terrorirünnak kogu Norrat mõjutas. Auhinna andis üle Moomin Characters Oy Ltd juhatuse esimees Sophia Jansson.
Kirjandusauhinna andis üle Soome presidendi abikaasa ning luuletaja Jenni Haukio ning selle pälvis taanlane Solvej Balle romaani “Om udregning af rumfang I, II, III” eest. Žürii nimetas seda meie aja meistriteoseks.
Põhjamaade Nõukogu annab igal aastal välja viis auhinda – kirjandus-, filmi-, muusika- , keskkonna ja laste ning noorte kirjandusauhinna. Iga võitja saab 300 000 Taani krooni ning Nordly kujukese. Auhinnatseremoonia toimub iga-aastase Põhjamaade Nõukogu täiskogu istungi ajal.
NordenBladet – Taani ajaloo noorim peaminister, 44- aastane poliitik Mette Frederiksen (Sotsiaaldemokraat), on olnud Taani peaminister alates 2019. aasta juunist ja sotsiaaldemokraatide juht alates 2015. aasta juunist.
Värskest uuringust selgus, et üha rohkem inimesi soovib, et ta peaministrina ka jätkaks. Voxmeteri andmetel on ta sel sügisel toimuvatel valimistel populaarseim peaministrikandidaat, kel teiste ees kindel edumaa – 56,7 protsenti.
Konservatiivide liider Søren Pape Poulsen (50) kaotab populaarsust, samas kui Jakob Ellemann-Jensen (49) on nüüd kodanlikest kandidaatidest populaarseim. Ellemann-Jensen on Taani poliitik, kes on olnud opositsioonijuht ja Venstre juht alates 2019. aastast. Folketingi liige alates 2011. aasta üldvalimistest, töötas 2. maist 2018 kuni 27. juunini 2019 keskkonna- ja toiduministrina peaminister Lars Løkke Rasmusseni juhtimisel. Lisaks oli ta Venstre poliitiliste küsimuste eestkõneleja aastatel 2015–2018 ja mõneks ajaks ka 2019. aastal.
Uuringu järgi soovib Jakob Ellemann-Jenseni peaministriks 24,7 protsenti küsitletutest, Søren Pape Poulsen on 18,6 protsendiga kolmandal kohal.
Eelmisel küsitlusel oli seos vastupidine – Frederiksen kaotas võimu paremtsentristlikule opositsioonile. Tema toetus langes märkimisväärselt pärast seda, kui ta andis pandeemia ajal korralduse tappa uue koroonatüve leviku hirmus kõik karusloomakasvatustes peetud mingid. Tema otsust kritiseerisid tugevalt opositsioonierakonnad, kuna see otsus oli ebaseaduslik.
Uuest küsitlusest selgus, et hetkel on Ellemann-Jenseni ja Poulseni osakaal kokku 43,6 protsenti, mis jääb tugevalt alla Mette Frederikseni 56,7 protsendile.
“Taani seisab silmitsi julgeolekupoliitika, energiapoliitika ja majanduskriisiga. Kõige olulisem poliitiline ülesanne on tulla toime ebakindlusega ja tuua Taani nendest kriisidest välja,” teatas Frederiksen möödunud nädalal. Lisaks kuulutas ta 1. novembriks välja ennetähtaegsed valimised.
Avafoto: Taani peaminister Mette Frederiksen (NordenBladet)
