NordenBladet — Sotsiaalmeediasse on pandud video selle kohta, kuidas Venemaa pealinnas Moskvas rünnati Soome saatkonda. Juhtum toimus teisipäeval, 20. detsembril.
Videos on näha, kuidas kaetud nägudega tundmatud isikud viskavad üle saatkonna aia kuvalda haamreid.
Kuvalda on saanud Venemaal eraarmee Wagneri sümboliks. Kuvaldat on Wagneris kasutatud inimeste hukkamiseks. Novembris saadeti verine kuvalda Euroopa parlamenti.
Soome välisministeerium kinnitas väljaandele Helsingin Sanomat, et Soome saatkond langes vägivalla ohvriks. Isikukahju ega varalist kahju ei olnud.
Siin on video asja kohta:
Joukkue ihmisiä on tänään heittänyt lekoja Suomen suurlähetystön pihalle Moskovassa.
Leka on viime aikoina ollut Wagnerin symboli. pic.twitter.com/GVLPeX3ceU
— Dmitry Gurbanov (@Dimmu141) December 20, 2022
NordenBladet — Soomes hoiatatakse üleujutuste eest, kuna maha sadanud lumi hakkab saabuvate plusskraadide ja vihmasajuga kiiresti sulama.
Soome kattus detsembri algul paksu lumekihiga. Viimaste nädalate pakane aga taandub, sest Soome ilma mõjutab edela poolt saabuv soe õhumass, vahendab Iltalehti.
Tänase pühapäeva, 18. detsembri jooksul liigub riigi lõunaosasse mahedat ja suhteliselt sooja õhku ning lähipäevadel on oodata õhutemperatuuri üle nulli.
Ilmateenistuse Foreca andmetel võib nädala alguse sadu mõnel pool riigis tulla vihmana. Riigi lõuna- ja lääneosas võib pühapäeval temperatuur tõusta kahe kraadini. Edelatuul toob endaga kaasa ka merelt sooja. Edela-Soomes tõuseb temperatuur prognoosi kohaselt teisipäeval ja kolmapäeval viie kraadini.
Soome üleujutuskeskus on andnud Uusimaa, Edela-Soome ja Satakunta maakondadele üleujutuse hoiatuse. Ilma soojenemine ja sajud sulatavad suhteliselt kiiresti juba kogunenud lume. Seetõttu suurenevad ka jõgede vooluhulgad ning vesi võib kohati jõuda põldudele.
Linnapiirkondades võivad tänavad olukorra tõttu kiiresti üle ujutada. Lörtsi ja lume kogunemine sadeveekanalisatsiooni avadesse takistab ka vee tänavatelt äravoolu.
Järvede tasemed Lõuna-, Edela- ja Kagu-Soomes on tavapärasest madalamad. Nädala alguse pehme periood võib väiksemate järvede taset tõsta, kuid suuremaid järvi olukord oluliselt ei mõjuta.
Üleujutuskeskus liigitab ohutasemed nelja kategooriasse. 70 protsendi tõenäosusega on olukord algaval nädalal kõige madalamal tasemel. Võimud ei usu, et võimalike üleujutuste tõttu tekiks olulisi ohuolukordi.
NordenBladet — Soome kaitseministeerium otsustas 12. detsembril 2022 suurendada vabatahtlikku ajateenistust sooritavate naiste reservtoetust. Praegu makstakse reservtoetust iga täiskalendripäeva eest 0,50 eurot. 2023. aasta algusest tõuseb reservtoetus 1,50 euroni päevas.
Toetuse suuruse tõstmisega soovitakse paremini katta naistele isikliku varustuse, näiteks hügieenitoodete ja aluspesu soetamisel tekkivaid kulutusi.
Vajalik isiklik varustus, mida ei korraldata kaitseväe tellimusel, hüvitatakse eraldi reservtoetusega.
Toetuste ja toiduraha tõus
Samuti tõstetakse 2023. aasta algusest ajateenijate toetusi. Edaspidi on ajateenijatest meeste ja naiste toetus 5,40 eurot (praegu 5,20 eurot) päevas, 165 päeva ületavate perioodide eest 9,00 eurot (8,70 eurot) päevas ja 255 päeva ületavate perioodide eest 12,50 eurot (12,10 eurot) päevas.
Alates 2023. aasta algusest on reservväelaste toetus 5,40 eurot (5,20 eurot) päevas.
Lähetusreiside toiduraha suurendatakse selliselt, et iga alanud päeva eest makstakse 13,50 eurot (seni 7,50 või 13,50 eurot), maksimaalselt kaks korda päevas. Välislähetuse eest tasutakse toiduraha 30 eurot (28 eurot) iga päeva eest, arvestatuna algusajast.
Toiduraha maksmine ei ole enam seotud ajateenistuse kestusega, vaid makstakse alati, kui kaitsevägi teenistusalast toitlustust ei korralda.
Toetuste tõstmise kulumõju on 1 461 000,00 eurot aastas, reservväelase toetuse puhul 37 000 eurot ja toiduraha mõju 250 000 eurot.
NordenBladet — Helsingi piirkonna haiglad on jõudnud õdede kroonilise puuduse tõttu suurde kriisi, mistõttu on seiskunud töö erakorralise meditsiini osakondades (EMO) ning jäetakse ära plaanilisi operatsioone.
Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS haiglate EMO-d on täis patsiente, kes ootavad teistesse osakondadesse saatmist. Patsiente on nii palju, et neile ei suudeta piisavalt kiiresti leida uut kohta, vahendab Yle.
EMO on täis Jorvi, Peijase, Hyvinkää ja Töölö haiglates. Töölö haiglas on ülejäänud nädalaks ära jäetud vähem pakilised operatsioonid ning järjest jäetakse ära lõikusi.
Olukord on patsientide jaoks ebameeldiv ning haigla ei suuda garanteerida neile kvaliteetset ja parimat arstiabi, mida soovitakse pakkuda.
Probleemide algpõhjus on õdede nappus. Koduõendusabi ja põhiõendusabi ei tööta, kui inimesi pole. EMO palatites lamavad patsiendid, kes on pikalt oodanud teistesse osakondadesse saatmist.
Haiglas valitseb midagi suurõnnetuse olukorra sarnast. Töötajate arv ei vasta EMO-s olevatele patsientide arvule.
Haiglad soovitavad inimestel vältida võimalusel haiglaravi. Intensiivravi vajajaid siiski veel ravitakse.
Haiglates loodetakse, et inimesed mõistavad olukorda. EMO-st ei saa teha voodiosakonda. Samuti ei suudeta patsientidele öelda, millal nad edasi pääsevad.
Sotsiaal- ja terviseministeerium ning tervishoiu järelvalveamet Valvira on HUS-i EMO probleemidest teadlikud. Sotsiaal- ja terviseministeeriumi osakonnajuhi Eveliina Pöyhöneni sõnul jälgib ministeerium EMO olukorda regulaarselt. Praegune olukord ei ole tekkinud üleöö.
See ei ole ainult EMO, vaid kogu teenindussüsteemi probleem, märkis Pöyhönen. Tema sõnul on ministeeriumil reedel kohtumine ravipiirkonna, esmatasandi tervishoiu ja sotsiaaltöö esindajatega.
Kontrollitakse, kas augustis välja pakutud meetmed on ellu viidud. Personalipuuduse lahendusena esitati kokku 50 erinevat meedet. Probleeme ei saa lahendada lihtsalt EMO tööd korraldades.
Valvira tegevjuhi Markus Henrikssoni sõnul on HUS-i piirkonnas EMO ummikud sedavõrd suured, et seavad ohtu patsiendi turvalisuse. Olukord on väga murettekitav, märkis ta.
Henrikssoni sõnul pole HUS oma probleemidega ainus, vaid sarnaseid olukordi on ka mujal Soomes. Mujal on olukord erinev, aga probleeme on ka mujal. Eelmine nädal oli raske ülikooli haiglates. HUS-i piirkonnas on aga olukord pidevalt halvenenud, ütles Henriksson.
NordenBladet — Soome Nokia ja Rootsi Ericsson lahkuvad Venemaalt aasta lõpuks. Pikemas perspektiivis kahjustab võrguseadmete tootjate lahkumine riigi mobiiltelefonivõrke ja muudab isegi helistamise keeruliseks. Uudisteagentuuri Reutersi küsitletud telekommunikatsioonitööstuse juhtide sõnul aeglustuvad andmeedastuskiirused ja kõned katkevad sagedamini.
Lisaks kestavad võimalikud katkestused veelgi kauem, sest operaatorid ei saa vanadele võrguseadmetele tarkvarauuendusi ega varuosi.
„Meie lahkumine on lõplik ja me ei kavatse Venemaale midagi tarnida,” ütles Nokia tegevjuht Pekka Lundmark Reutersile.
Reutersi allikate andmetel lõpetavad Nokia ja Ericsson järgmise aasta jooksul Venemaale tarkvarauuenduste tarnimise.
Tarkvaravärskenduste puudumine ohustab võrke küberrünnakute ja võrgukatkestuste eest. Pea pooled Venemaa tugijaamadest on tarnitud Nokia või Ericssoni poolt.
Mobiililevi Venemaal võib naasta 90ndate tasemele, mil võrk hõlmas vaid suuri linnu ja jõukamaid eeslinnasid.
Venemaa suurim seadmetarnija turuosa poolest on Hiina Huawei, kes jätkab tarkvarauuenduste tarnimist vanadele seadmetele, kuid on allikate sõnul lõpetanud uute seadmete riiki tarnimise.
