Teisipäev, detsember 30, 2025

SOOME UUDISED

Soome: Tehnoloogiaettevõte Insta Group leiutas relva, mida on eriti keeruline tõrjuda

NordenBladet — Soome tehnoloogiaettevõte Insta Group on koostöös partneritega välja töötanud uut tüüpi mehitamata lahenduse maapealseks võitluseks, mis ühendab endas nõudlikuks kasutamiseks mõeldud drooni ja tõhusa sisendüksuse. Tegemist on drooni külge kinnitatud lõhkekehaga, mida saab käivitada mitme kilomeetri kauguselt.

Drooni abil saab üle 3000 teras- või volframkuuli sisaldava lõhkelaengu soovitud sihtmärgi kohale õhus transportida ja see plahvatama panna. Vajadusel on lõhkekeha piirkondlik killuefekt koguni 2000 ruutmeetrit ja see suunatakse ülalt alla täpselt soovitud sihtmärgini.

Lahinguväljal on väga raske selle eest põgeneda. Kuulide väljumiskiirus on nii tohutu, 3000 meetrit sekundis ja need lähevad läbi praktiliselt kogu kaitsevarustuse. Lisaks tuleb šrapnellidušš otse ülevalt, räägib Iltalehtile Insta kaitsevaldkonna müügi- ja kliendisuhete juht Tuure Lehtoranta.

Lehtoranta sõnul on laengu mõju oluliselt parem võrreldes traditsiooniliste miinipildujate või suurtükiväe tekitatava šrapnelliefektiga.

Viimastel päevadel on uudistest näha, et Ukrainas on kasutatud palju droonide külge kinnitatud väikseid granaate. Nende mõju ei ole aga piisavalt tõhus. Nüüd on meil toode, mis on väga tõhus, jätkab ta.

Lehtoranta ütleb, et uue relva laenguosa on võetud otse kõrgetasemelisest hüppelaengust, mis samuti plaanitakse selle aasta lõpuks valmis saada. Hüppelaengu töötas välja Instale kuuluv Leijona Instituutti Oy, mis oli samuti uue toote väljatöötamisega seotud.

Hüppelaengu puhul on laengu osa revolutsiooniline. Kuule on nii palju. Ja jõud tuleb just sellest, et neid nii-öelda raisku ei lähe, ütleb Lehtoranta.

Insta Group on aastaid olnud Soome kaitseväe strateegiline partner ja üks kodumaise kaitsetööstuse tippettevõtteid.

Uus lendav laeng on kõige tõhusam umbes 20 meetri kõrgusel. See on mõeldud soomustatud jalaväe vastu võitlemiseks. Lehtoranta sõnul saab toodet kasutada maalahingu toetamiseks strateegiliselt oluliste sihtmärkide puhul, et täiendada muud tule kasutamist. Ülaltpoolt tulev plahvatuslik efekt on vabalt reguleeritav vastavalt drooni kõrgusele.

Kui lennata madalamale, on pindala arv väiksem, kuid piirkonnas on rohkem kuule, märgib Lehtoranta..

Drooni ja laengu kombinatsiooni tööraadius on umbes kuus kilomeetrit. Lehtoranta märgib, et hiljutistest uudistest Ukraina sõja kohta on selgunud, et seda tüüpi relvadele on tellimus olemas näiteks suurema metsataolise maastikuga kohtades.

See nõuab droonilt palju ja meie Soome partner Nordic Drones on teinud hea drooni, räägib Lehtoranta.

Laeng kaalub umbes 3,6 kilo ja kombinatsioon drooniga on umbes 6,5 kilo. Sellise kaaluga komplekti saab hõlpsasti kanda üks võitleja.

Transpordiks on ju tänapäeval erinevaid võimalusi ja näiteks on erinevaid seljakoti mudeleid.

Juba 2019. aastal Soome kaitseameti poolt kasutusele võetud hüppelaeng ja Insta Steel Eagle’i nime kandev lendav laeng moodustavad Lehtoranta sõnul nüüd ühise tooteperekonna. Sellega on hüppelaeng saanud ka uue nime, Insta Steel Lynx.
Lehtoranta sõnul vastab uus lendav laeng kõikidele Soome poolt ratifitseeritud rahvusvahelistele relvalepingutele, näiteks jalaväemiinide keelustamise Ottawa lepingule ja Genfi kokkuleppele.

Insta avalikustab uue lahenduse täna teisipäeval, 12. septembril seoses Londonis toimuva Defense & Security Equipment International (DSEI) messiüritusega.
Usume, et see pakub suurt huvi nii kodu- kui ka välismaal. Leti all oleva toote valmimisest oleme juba mõnele partnerile rääkinud. Esialgne huvi on olnud tohutu, ütleb Lehtoranta.

Ta usub, et Euroopa riigid on eriti huvitatud lendavast laengust. Lehtoranta nendib, et Soome relvatööstuses on olnud vaid üksikuid hävinud tooteid, näiteks Patria sõidukeid. Insta usub, et uus lahendus on just see, mida paljude riikide relvajõud praegu soovivad. Lehtoranta ei oska otseselt öelda, millistest riikidest Insta kliendid on, kuid talle on selge, et uus relv vastab Ukrainas käimasoleva sõja tekitatud nõudlusele.

Tulevikus saame kindlasti funktsioone täiustada. Kuid me usume, et toode on praegu hea ja väga funktsionaalne, märgib Lehtoranta.

Siseriiklik huvi on juba tagatud, kuna kaitsevägi on vähemalt lendava laengu valmimisest teadlik olnud. Lehtoranta ütleb, et kaitseväe teadlikkust tootest pole võimalik täpsemalt määratleda, sest see on kaitseväe ja selle logistikaosakonna asi.
Toote hinda Lehtoranta täpsemalt ei avalda, kuid kirjeldab seda kui väga „kuluefektiivset lahendust”.

Lehtoranta sõnul on palju tähelepanu pälvinud hüppelaengu arendus lõpusirgel ning see valmib plaanide kohaselt selle aasta lõpuks.

Iltalehti teatas hüppelaengust viimati aprillis. Toona ütles Insta asepresident Jari Mielonen, et partii keskkonnatestid on lõpusirgel. Mieloneni sõnul on eesmärk, et toote dokumentatsiooni ja nullseeria saaks kätte sel aastal, kuid lõplik ajakava oleneb ka kaitseväest.

Nullseeria tähendab esimest kaitseväele saadetud proovipartiid. Dokumentatsioon seevastu viitab kohustuslikule lõhkematerjali ohutusdokumentatsioonile, mille koostab kaitsevägi tootja info abil.

Lehtoranta ütleb nüüd, et hüppelaengu laenguosa on juba ammu valmis.

Käivitus- ja stabiliseerimismehhanismiga on olnud probleeme. Aga jah, need on nüüd testides kontrollitud. Usun, et 0-seeria kokkuleppeni jõutakse veel sel aastal.

Rahvusvahelisele turule saame siis siseneda järgmise aasta suvest, kui kevadel valmib kasutuselevõtu kooskõlastus, märgib Lehtoranta.

Ta rõhutab, et tooted täiendavad üksteist ning vajadus hüppelaengu järele pole uue tootega kuhugi kadunud.

 

Venemaa on asunud kiirkorras rajama baase Soome piiri lähedal – sama juhtus varem Ukraina piiri juures

NordenBladet — Varem tühjale alale on hetkega kerkinud kolm suurt hoonet. Neid kasutab Vene Arktika brigaad. Koht on Alakurti garnison, mis asub vaid 50 kilomeetri kaugusel Soome piirist Salla juures, vahendab Yle.

Yle saadud satelliidipildid näitavad, et Venemaa on ehitanud uue halli ka Petroskoi suure tehnikalao piirkonda.

Muudatustest pole varem avalikult teatatud.

Ehitusprojektid on esimene konkreetne märk sellest, et Venemaa on hakanud taas investeerima oma sõjalistesse baasidesse Soome lähedal. Piirilähedasi garnisone pole aastaid arendatud.

Seni on Venemaa oma Ukraina agressioonisõjas kasutanud peamiselt Soome piiri lähedal paiknenud vägesid. Yle paljastas 2022. aasta suvel, et Alakurtist oli sõtta lahkunud terve lahinguüksus.

Yle on üle vaadanud mitu selle suve satelliidipilti baasist. Need näitavad, et hooned püstitati vundamendist harja kõrguseni ühe päevaga. Esimene hoone kerkis 9. juulil ja teine ​​28. juulil.
Viimasel satelliidipildil on näha kolmas sarnane hoone. See püstitati 11. augustil, seegi ühe päevaga.

Kiire ehitustempo räägib uuest ehitusviisist. Kerge metallkarkassi kohale on nööritud tugev plastifitseeritud kangast katus, vahendab Yle Venemaale spetsialiseerunud sõjaväeekspert.
See on esimene kord, kui seda tehnoloogiat on väidetavalt põhjapiirkonnas kasutatud. Ilmselt talub materjal tugevat pakast, ütleb Marko Eklund.

Erumajor Eklund on töötanud Soome sõjaväeluures ja jälginud Venemaa relvajõude üle 20 aasta.

Venemaa on sama ehitusmeetodit kasutanud juba 2010ndatel aastatel, kui rajas Ukraina piirile kiiresti uued garnisonid.

Eklundi hinnangul on Alakurti uued hooned veidi üle saja meetri pikad ja umbes 25 meetri laiused ehk nende pindala on umbes 2500 ruutmeetrit.

Eklundi sõnul mahub ühte angaari ühe pataljoni jagu lahingumasinad, mis antud juhul tähendab umbes 40 soomustransportööri MT-LB.

Alakurti satelliidipiltidel on uute hoonete kõrval näha ristküliku kujulisi alasid, mis on ilmselt hoonete vundamendiks. Need on aga olnud seal vähemalt 2017. aastast.

Eklundi sõnul on tegemist kunagi pooleli jäänud ehitusprojektiga, mis on Venemaal väga levinud. Tõenäoliselt on piirkonda kavandatud traditsioonilised laod, mille uus laotehnoloogia on muutnud tarbetuks.

Uus mudel on oluliselt soodsam lahendus võrreldes traditsioonilise plekist ja betoonist koosneva halliga, hindab Eklund.

Venemaa on paigutanud Alakurti baasi umbes 2000 sõdurit, kellest vähemalt kolmandik või isegi pooled on saadetud võitlema Ukrainasse. Garnisonis tegutseb 80. Arktika motoriseeritud jalaväebrigaad.

Brigaad on koolitatud tegutsema arktilise piirkonna pimeduses ja külmas. Selle käsutuses on soomustransportööre, kuid mitte näiteks lahingutanke.

Uutesse hoonetesse mahub vaid osa baasi tehnikast, mis praegu on valdavalt lageda taeva all.

Kui aga otsustataks vägesid regioonis suurendada – nagu Venemaa juhtkond on väitnud Soome NATO liikmelisuse tõttu – kerkiks vajadusel väga kiiresti uusi hooneid.

Alakurti sõdurid on Ukrainas kandnud kaotusi. Juunis ründas Ukraina rinde lähedal asuvat brigaadi komandopunkti, kuid rünnakuga tekitatud kahjudest pole täpsemalt räägitud.

Yle leidis satelliidipiltidelt ka teise suure ehitusplatsi Petroskois asuvas depoo juures. Tegemist on Venemaa suurima vägede koondumisega Soome piiri lähedal.
Tõenäoliselt kasutatakse Petroskoi halli sõjatehnika hoolduseks.

Eklundi hinnangul on tehnikalao kõige olulisem ülesanne hetkel renoveerida ja varustust Ukraina sõtta tarnida.

Petroskois hoitakse palju soomustransportööre, tanke ja suurtükke. Depoo võiks varustada vähemalt ühe 4000-liikmelise motoriseeritud brigaadi.

Petroskois asuv tehnika on väga vana, seega garantiid nende seisukorra kohta pole. See on kokku pandud piirkonna üksustest, mis kaotati 1990ndatel aastatel pärast Nõukogude Liidu lagunemist.

Kuna sõda jätkub ja Venemaa on kaotanud palju uuemat tehnikat, on Venemaa pidanud kasutama ka vana tehnikat.

Eklund on satelliidipiltide põhjal välja arvutanud, et suurtükiväerelvade arv Petroskoi depoos on alates Ukraina agressioonisõja algusest pidevalt vähenenud. Alates 2022. aasta kevadest on piirkonnas kadunud kümmekond patareid, enamik tänavu.

Kuna igas hoiupatareis oli 12–18 kahurit, on Petroskoist sõtta viidud juba tublisti üle saja kahuri, arvutab Eklund. Osa kahureid liiguvad ise ja osa on järelveetavad.

Venemaa on korduvalt ähvardanud vastata Soome ja Rootsi NATO liikmelisusele.

Eelmise, 2022. aasta detsembris ütles Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu, et Venemaa plaanib tugevdada oma relvajõude Soome piiri lähedal. Eelmisel kuul kordas ta sama asja uuesti.

Siiani pole abivägede kohta märke olnud.
Kas hoonete ehitamine võib olla seotud sellega, et Venemaa liigub järk-järgult kavatsustelt tegudele?

Sõjateaduste dotsent Ilmari Käihkö ei näe kohest ohtu.

Venemaal pole siia idapiirile midagi panna. Pigem kasutatakse idapiiri varustust mujal ja Ukraina on sihtkoht number üks, räägib Käihkö Yle-le telefoniintervjuus.

Käihkö sõnul pole Venemaal nii kaua mehi ja tehnikat piisavalt, et viia ellu Šoigu plaane tugevdada vägesid Soome vastu, kuni sõda Ukrainas jätkub sama ägedalt kui praegu.
Šoigu ähvardused on ähvardused, tõdeb Käihkö.

Yle saatis Käihköle satelliidipildid Venemaa uutest hoonetest Alakurtis ja Petroskois.

Käihkö hinnangul on tõenäoline, et neid halle hakatakse kasutama Ukraina sõja varustuse uuendamiseks ja need pole Soome julgeoleku seisukohalt olulised.

Vähemalt [Soome] ei pea selle teabe alusel koheselt mingeid meetmeid kasutusele võtma, ütleb Käihkö.

Samuti on Käihkö hinnangul Soome sõjaväeluure piiri lähedal asuvate Venemaa sõjaväeobjektide muutustega hästi kursis.

Avafoto: Alakurtti, Murmanski oblast, Venemaa (Väljavõte lehelt Google Maps)

Soome: Kotka linna töötlevas tööstuses on olnud tavatult must nädal

NordenBladet — Soome kaguosa Kotka linna töötlevas tööstuses on olnud tavatult must nädal. Esmaspäeval teatas Stora Enso ametlikult, et sulgeb Sunila tselluloositehase. Teisipäeval teatas sadamaoperaator Steveco, et saadab oma töötajad sundpuhkusele kuni kolmeks kuuks. Kolmapäeval teatas MM Kotkamills, et alustab saeveskis muutuste läbirääkimisi. Kotkamillsi läbirääkimised puudutavad eelkõige sundpuhkusi, kuid üks võimalus on ka saeveski sulgemine ning töötajate koondamine, vahendab Iltalehti.

See on halb uudis, kuid tehase sulgemine ei too kaasa linna lõppu, märgib Kotka linna arendusdirektor Toni Vanhala.

Sunila tselluloositehas on alates maikuust seisnud ja 240 töötaja jaoks seal enam tööd ei ole. Sulgemiskavatsusest teatati juba juunis. Puidufirma põhjendas otsust puidu olulise kallinemisega.

Puidutööstuse allakäiguga on seotud ka Steveco ja Kotkamillsi koondamised. Kui otsite kedagi, keda süüdistada, võite vaadata Moskva suunas, ütleb Vanhala.

Linn oli valmistunud Stora Enso teateks tehase sulgemise kohta ning on koos piirkonna operaatorite ning töö- ja majandusministeeriumiga koostanud kiire struktuurimuutuse plaani.

Linn osaleb Sunila tehase töötajate toetamises. Eesmärk on viia tööstuse töötajad ja tööandjad kokku, et võimalikult paljud leiaksid tööd Kotkas või lähipiirkondades. Meeskonda kaasatakse ka haridusliit, kui on vajadus täiendkoolituste järele.

Sunila tehase lõpetamine mõjutab Kotka maksulaekumisi. Maksulaekumiste vähenemine tähendab linna uuendusprojektide aeglustumist.

Viimasel ajal on Kotka peasadama piirkonda elavdatud Merekeskuse ja üritustekeskuse avamisega. Keskusesse kolib ka Kagu-Soome rakenduskõrgkooli kampus. Samuti on päikeseenergia ja vesinikuga seotud projektid tulemas erinevates tööstusharudes.

Lähiaastatel on Kotkasse plaanitud uusi töökohti, kuid töötute probleemi need ei lahenda. Need võivad tulevikus suurendada huvi Kotka vastu.

Suurimad Kotkasse kavandatavad projektid on seotud akutööstusega. Ühe ettevõtte hinnangul luuakse Kotkasse 350 uut töökohta ja teine ​​projekt võib tuua isegi üle tuhande töökoha.

Akutööstus on osa rohepöördest ja seda on meie jaoks määratletud kui kasvavat tööstust. On näha, et puidutööstusel põhinev infrastruktuur toetab seda, et Kotka on sellisele tööstusele hea asukoht, ütleb Vanhala.

Huvi on üles näidatud ka Sunila tehase vastu, mis kuulub Stora Ensole. Linn sooviks, et piirkond jääks tööstuslikku kasutusse, kuid tegelik otsus on Sunila piirkonna omaniku kätes.

Avafoto: Stora Enso Oyj, Sunilantie, Kotka

 

Soome suvilaid ähvardab uus nõue – võib maksta sadu eurosid

NordenBladet — Euroopa Liidus (EL) on praegu käsil elamute energiatõhususe direktiivi reform, mis võib laiendada hoonete energiasertifikaatide nõudeid. Praegu ei nõuta energiasertifikaati näiteks puhkuseks mõeldud elamule, mida ei kasutata majutuse pakkumiseks ega tööstus- ja remondihooneks. Ka alla 50 ruutmeetri suurused hooned ei vaja sertifikaati, vahendab Ilta-Sanomat.

Euroopa Parlamendis heakskiidu saanud eelnõu tooks aga kaasa kohustuse koostada köetavatele suvilatele energiasertifikaat. Tänapäeval on väikemaja energiasertifikaadi hind sadades eurodes.

Soome ja liikmesriikide ühist seisukohta esindav EL-i nõukogu on seisukohal, et suvilatelt ei tohiks nõuda energiasertifikaati. Seda küsimust arutatakse praegu kolmepoolsetel läbirääkimistel parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel.

Kesk-Euroopas algab sügishooaeg pärast augusti kiiret pühadehooaega. Nõukogu töörühma töö algab nüüd septembris ja selle eest vastutab Hispaania, ütles keskkonnaministeeriumi nõunik Sari Rapinoja väljaandele Ilta-Sanomat.

Direktiiv on menetluse staadiumis ja selle sisu kohta pole veel teada, mis suunas see liigub, ütleb Rapinoja.

Kolmepoolsetel läbirääkimistel ühitatakse komisjoni esialgne eelnõu, sellel põhinev parlamendi enda eelnõu ja nõukogu eelnõu, mis esindab liikmesriikide ühist seisukohta.
Komisjoni esialgne eelnõu võib menetluse käigus oluliselt muutuda. Sageli on parlamendi eelnõu olnud palju rangem kui lõpuks heaks kiidetud seadus.

Isegi parlamendi enda eelnõu annab liikmesriikidele võimaluse teha direktiivi kohaldamisel erandeid. Nendest eranditest ja nõukogu seisukohast tulenevalt ei oleks energiasertifikaati ka pärast reformi ilmtingimata vaja, näiteks suvilatele.

Energiasertifikaat on professionaalne hinnang hoone energiatõhususele. See aitab võrrelda hooneid näiteks müügi- või rendiolukorras.

Tänapäeval on uutele hoonetele ehitusloa taotlemisel nõutav energiasertifikaat. Olemasolevatele hoonetele tuleb see soetada hiljemalt seoses müügi või üürimisega.
Sertifikaat kehtib 10 aastat alates väljaandmise kuupäevast.

Soome elamute arenduskeskuse ARA poolt peetavas teenuses energiatodistusrekisteri.fi on nimekiri ametlikult kvalifitseeritud energiasertifikaadi pakkujatest. Samast teenusest leiab infot hoonete kehtivate energiareitingude kohta, samuti saab näiteks aadressi järgi otsida hoonete energiasertifikaate.

Maja energiatõhususklass on arvutuslik väärtus, mis ei põhine näiteks hiljuti jõustunud kütteandmetel. Selles on hoone energiatõhusus klassifitseeritud skaalal A–G.

Riigi energiatõhususfirma Motiva teatel on olemasoleva väikemaja puhul praegu tavapärased C- ja D-klassid, vanematel majadel võib aga klass olla E–G. Peaaegu null-energia nõuetele vastav uus hoone on paigutatud eelkõige B-kategooriasse, ütleb Motiva.
Elamute energiatõhususe direktiivi reformi eelnõu kohaselt tuleks klassifikatsiooni reformida nii, et kõige nõrgemad 15 protsenti hoonefondist paigutataks alati klassi G ja nullheitega hooned klassi A. Ülejäänud hoonetest paigutataks ühtlaselt äärmuste vahele.

Muudatus karmistaks võrreldes praegusega hindamisskaalat. Sama juhtus hiljuti kodumasinate energiaklassifikatsiooniga, kui varem parimas A kategoorias olnud seadmed langesid madalamale. Selle põhjuseks oli asjaolu, et tehnoloogia arenedes oli turule tulnud veelgi energiasäästlikumaid seadmeid.

Avafoto: Unsplash

 

Soome: President Sauli Niinistö sünge hinnang: Euroopas valitseb õuduse tasakaal

NordenBladet — Esmaspäeval Rumeeniat tabanud Venemaa mehitamata droonid või nende osad näitavad, et Euroopas valitseb Ukraina sõja tõttu „õuduse tasakaal”, hindas president Sauli Niinistö neljapäeval poliitikaajakirjanikega rääkides. Me kõik mäletame Poolasse jõudnud raketti, mis samamoodi plahvatas. Aga me oleme väga tundlikud. Isegi väikesed asjad võivad asju palju muuta ja kahjuks halvemuse suunas, ütles Niinistö.

Mullu novembris tabas Poolat rakett, mis tappis kaks inimest. USA väitel oli see Ukraina enda õhutõrjerakett.

Esmaspäeval teatas Ukraina, et Venemaa droonid tabasid Rumeenia pinda ja plahvatasid.

Rumeenia eitas esialgu väiteid. Rumeenia president Klaus Iohannis ütles teisipäeval, et tema kaitseminister rääkis Rumeenia piiri lähistel tabanud rünnakutest.

Rumeenia kaitseminister Angel Tîlvăr ütles kolmapäeval, et osad Vene droonid võisid esmaspäeval kukkuda Rumeenia poolele.

Niinistö sõnul ei viita miski sellele, et sõda Ukrainas on lõppemas. Hetkel pole lahendust silmapiiril, märkis ta.

On näha, et Venemaa on kindlustunud sügavale kaitsepositsioonidele, samuti on näha, et nende sealt väljaajamine on üsna raske.