Neljapäev, aprill 25, 2024

SOOME UUDISED

Eesti riigile kuuluv Tallinna sadam on teinud aastaid soodustusi laevafirmale Tallink

NordenBladet — Tallinna Sadama endiste juhtide üle peetud altkäemaksuprotsessis on selgunud, kuidas Tallinna Sadam tegi Tallinkile reisijatasudelt allahindlusi kokku kuni kümnete miljonite eurode ulatuses, samal ajal kui Soome laevafirmad Eckerö Line ja Viking Line pidid täishinda maksma.
Tallinna Sadam tegi Tallinkile allahindlusi aastatel 2009–2015, mil sadam kuulus Eesti riigile. 2018. aastal noteeriti Tallinna Sadam Tallinna börsil, kuid riik on endiselt enamusaktsionär, vahendab Iltalehti.

Tallinna Sadamal pole enam salalepinguid ühegi laevafirmaga, kinnitab Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsioonijuht Sirle Arro.

Kuni 2015. aastani Tallinna Sadama juhatuse esimehena töötanud Ain Kaljuranna üle on altkäemaksuprotsess kestnud juba aastaid. Samal protsessil süüdistati ka sadama juhatuse liiget Allan Kiili, kes aga suri 2021. aastal.

Kohtuprotsess on veninud ja muutunud farsiks ning selle käigus on Kaljurand leidnud juba uue töökoha spordikeskuse direktorina. Tõeline murranguline uudis saabus paar nädalat tagasi: Tallinna Sadam oli sõlminud salajase lepingu laevafirmaga Tallinki, mille puhul koheldi laevafirmasid ebavõrdselt ja mis andis Tallinkile rahalise eelise kuni kümnete miljonite eurode ulatuses.

Kümnetele miljonitele eurodele ulatuva hinnangu on esitanud Eesti majandusleht Äripäev.

Leping sõlmiti sadama ja Tallinki vahel 2009. aastal, kui Eesti oli vajumas sügavasse majanduskriisi ning keegi ei teadnud veel, kui rängalt majanduslangus Eestit ja selle ettevõtteid tabab.

Tallinna Sadam tegi Tallinkile olulisi ja pikaajalisi reisijatasude allahindlusi.

Reisijatasu on tasu, mida laevafirma maksab iga sadamat kasutava reisija eest nii sadamasse sisenemisel kui ka sealt lahkumisel. Näiteks Helsingi sadama reisijatasu on praegu 2,09 eurot reisija kohta ja 25 protsenti vähem, kui reisija sadamaterminali ei kasuta. Tallinnas on reisijatasu veidi madalam kui Helsingis.

Kuigi tasu on suhteliselt väike, muutuvad laevafirmade kulud suureks, kui reisijate arv kasvab miljoniteni.

Käesoleva aasta üheksa kuuga oli Tallinkil 4,2 miljonit reisijat, kuigi reisijate arv pole veel jõudnud koroonakriisi eelsele tasemele.

Soome laevafirmad Viking Line ja Eckerö Line aga maksid Tallinna Sadamale tasusid kohusetundlikult ja täpselt nii palju, kui sadam oma hinnakirjas esitas.

Tallink on Tallinna börsil noteeritud juba 2005. aastal. Tallink on börsiettevõttena kohustatud teavitama kõigist oma tegevust puudutavatest olulistest sündmustest ja muuhulgas ka lepingutest, kuid ta ei teatanud börsile Tallinna sadamaga sõlmitud salakokkulepet.

Tallink on Helsingi-Tallinna liini turuliider.

 

 

Kui soomlane müüb korteri Tallinnas, kuidas arvestatakse maksu Soomes?

NordenBladet — Soome maksuportaalile TalousTaito esitati küsimus Tallinnas müüdava korteri pealt makstavate maksude kohta.

Küsimus oli järgmine:

Olen poissmees ja mul on korter Tallinnas. Panen korteri müüki. Kas ma pean Soomes maksma kapitalitulu pealt maksu, kui olen oma korteris alaliselt ja pidevalt elanud paar aastat? Kas maksuvabastuseks piisab samast reeglist, mis Soomes?

Vastab maksujurist Tuomo Lindholm:

Soome ei arvesta kõnealuse korteri puhul kapitalitulu pealt maksu. Tulumaksuseaduse reegel elamisperioodi kohta kehtib sel juhul ka Soomes.

Oma korteri müügist saadav tulu on maksuvaba, kui isik on omandiperioodi jooksul kasutanud korterit enda või pere korterina vähemalt kahel järjestikusel aastal.

Eesti reeglitega saab tutvuda kohalikus maksuametis.

 

 

Soome: Keskerakonna toetus langenud ajaloolisse põhja

NordenBladet — Soomes on sealse keskerakonna toetus langenud ajaloolisse põhja – alla 10 protsendi peale, selgub Yle tellitud uuringust.

Populaarseim on koonderakond Kokoomus 24,0 protsendiga, järgnevad sotsid 18,9 protsendiga ja kolmas on põlissoomlased 17,4 protsendiga.

Roheliste toetus on 9,7 protsenti ja keskerakonnal 9,0 protsenti. Vasakpartei toetus on 8,9 protsenti ja rootsi parteil 4,6 protsenti.

 

Täna on Soome iseseisvuspäev – miks süüdatakse sel puhul aknal kaks küünalt?

NordenBladet — Soome iseseisvuspäeval 6. detsembril süütavad paljud inimesed aknal kaks küünalt. Arhivaar Juha Nirkko Soome Kirjanduse Seltsist ütles MTV uudistele, et selle traditsiooni puhul pole ühest seletust. Esiteks on linnapiirkondades küünlaid põletatud sajandeid. Neid süütasid need, kellel oli küünlaid.

Nirkko räägib, et Rootsi võimu ja autonoomia ajal kasutati küünlaid kuninglike tähtpäevade tähistamiseks. Need süüdati ka siis, kui kuningakoja liikmed tulid visiidile.

Ka suurvürstiriigi ajal, kui oldi seotud Venemaaga, korraldati tsaaripere külaskäikude ajal pidulik valgustamine küünaldega, märgib Nirkko.

Nirkko sõnul hakati Soomes 19. sajandil mõtteid iseseisvusele suunama. Siis võeti kasutusele Soome enda tähtpäevad. Sajandi lõpus hakati küünlaid süütama Johan Ludvig Runebergi sünnipäeval 5. veebruaril.

Nirkko räägib, et 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse rõhumisaastatel süütasid paljud inimesed Runebergi päeval protestiks kaks küünalt. Küünlaid kasutati keisri austamise asemel Soome tuntuse tõstmiseks.

Teine lugu kahe küünla põletamise traditsiooni sünnist on seotud Soome iseseisvumisega. 20. sajandil koos jäägriliikumisega lahkusid jäägrid Soomest aastatel 1915–1918, et end Saksamaal koolitada.

Eesmärk oli sõjalise väljaõppe abil Venemaast lahku lüüa. Õppustele minejad püüdsid oma kavatsused saladuses hoida, räägib Nirkko.

Reis oli ohtlik. Ei tohtinud vahele jääda. Tavaliselt suundusid õppustele minejad esmalt Rootsi poole. Nirkko ütleb, et ühe seletuse kohaselt on kahe küünla traditsiooni juured selles, et aknal olevad küünlad tähendasid, et maja oli jäägriõppustele minejatele turvaline ööbimiskoht. See on väga sageli kuuldud seletus ja jah, selles võib olla tõtt, märgib Nirkko.
Soome iseseisvuspäev 6. detsember kehtestati 1919. aasta sügisel. Nirkko sõnul liikus küünlatraditsioon siis sinna Runebergi päevadest. 1927. aastal tegi Iseseisvusliit üleskutse põletada iseseisvuspäeval küünlaid kell 18-21.

Nirkko ütleb, et traditsioonil võivad olla muud põhjused. On olnud ka teooria, et iseseisvumisega seoses tähendab see kodu ja isamaad. Või siis sõja-aastatel Teise maailmasõja ajal süüdati küünal sõduritele, kes sinna kuhugi jäid ja sealt tagasi tulid, räägib ta.

Nirkko arvab, et traditsiooni sündi võisid mõjutada väga praktilised põhjused. Kaks küünalt aknal võivad olla hea valik juba sel põhjusel, et see näeb välja sümmeetriline ja pakub seega silmailu.

Nirkko ütleb, et traditsiooniga pole seotud reegleid. Aknale võid panna nii palju küünlaid kui soovi on ja täpselt nii, nagu ise õigeks peetakse. 1920ndatel aastatel ei edastanud ka Vabadusliit mingeid määrusi, vaid tegi ettepanekuid.

Mõni arvab ilmselt, et pole vahet, kas on elav küünal või LED, aga vahet pole ka. Kõige tähtsam on teha nii, nagu ise tahad: kui tahad küünlatraditsiooni järgida, võid need panna kohta, kus need silmailu pakuvad ja loomulikult ka naabrite silmadele.

Ja neid ei pea üldse süütama, kui soovi pole.

Avafoto: Pexels

Soome president edastas südamliku tervituse välismaal elavatele soomlastele – neid on kokku kaks miljonit

NordenBladet — Soome president Sauli Niinistö edastas tänase iseseisvuspäeva puhul südamliku tervituse välismaal elavatele soomlastele, keda on kokku kaks miljonit.

Niinistö ütles järgmist:

Head sõbrad,
tänavust iseseisvupäeva tähistame erakordsetes oludes. Mure Euroopas käimasoleva sõja ning hakkamasaamise pärast ning toimetulek elukalliduse ja energia hinna tõusuga seoses puudutab paljusid.

Meie soomlased oleme alati raskustest välja tulnud. Loodan, et nii on see ka sel korral.
Oluline osa riigi rikkusest tuleb ekspordist ja Soome vajab rahvusvahelisi spetsialiste heaoluriigi arendamiseks. Meile tuleb kasuks ka teie panus, et spetsialiste meelitada.

Olete loonud oma võrgustikud ja jaganud kogemusi Soome kohta üle terve maailma. Paljude jaoks olete ainus kokkupuude Soomega.

Selles veidi omamoodi ja kauges riigis elavad vaatamata pakasele ja pimedusele maailma kõige õnnelikumad inimesed.

Teiesuguseid soome pärandi kandjaid on maailmas ligi kaks miljonit, kui võtta arvesse kõik sünnijärgsed soomlased. Isegi kui meie vahele jäävad tuhanded kilomeetrid, võib side Soomega olla lähedane. Mällu on talletunud kogemus puhtast loodusest ja toimivatest teenustest.

Neid kogemusi võite jagada oma lähedastega tänasel iseseisvuspäeval ja lähenevate jõulude ajal. Soovin kõigile välismaal elavatele soomlastele ja soome soost inimestele üle terve maailma toredat iseseisvuspäeva.

Avafoto: NordenBladet