NordenBladet — Soome Välispoliitika instituudi juhataja Mika Aaltola (54) teatas täna neljapäeval, 3. augustil, et kandideerib tuleval aastal toimuvatel presidendivalimistel. Aaltola presidendiks kandideerimiseks on loodud eraldi toetusühing, vahendab MTV.

Ühingu esimehe Valtteri Vuorisalo sõnul on ühingu nimi Soome kindlustatud tulevik ning selle juhatus on kuueliikmeline.

Aaltola ütles, et kandideerib, kuna tunneb, et see on ainuvõimalik variant. Ta ütles, et on teadlik, et presidendiametisse ei lennata nagu raketiga.

Venemaa on ja jääb meie naabriks nii heas kui halvas, edaspidi üha halvemini, selle olukorraga tuleb toime tulla. Oleme valinud oma poole, see on lääne demokraatlik pool, ütles Aaltola.
Aaltola sõnul on üleminekuperioodil vaja sihipärast juhtimist.

Kodanike soovid turvalisemaks eluks ja teeks on asjad, millega tuleb arvestada, märkis ta.
Aaltola muutus oma otsust põhjendades lausa poeetiliseks: „Tean omast kogemusest, et kui olen 30 aastat välispoliitikat õppinud, on see ülesanne raske. See raskus on motiveeriv jõud, ma ei saa keelduda, sest tee on õhuke ja kitsas.”

Peate vastu võtma väljakutseid, kui maailm on segaduses ja NATO-Soome vajab uuendusmeelset presidenti ja uut tüüpi juhtimist. Rahvuslik identiteet on taastuv asi, mitte ainult nostalgia kuldajastu järele, see hingab, uueneb ja annab jõudu, märkis Aaltola.
Rahvuslusele ei saa pretendeerida ükski erakond, tõi Aaltola välja.

Mika Aaltola nendib, et tema tugevuseks presidendivalimistel on erakondlik sõltumatus, kuigi koonderakond Kokoomus on teda oma nimekirja moosinud.

Ma ei ole ühegi partei liige ega esindanud ühegi poliitilise grupi huve. Esindan Soome huve, ütles Aaltola.

Aaltola sõnul igatsetakse kandidaati väljastpoolt päevapoliitikat.
Lihtsam on, kui sa ei ole mingis leeris või sul pole selles osas erilist minevikku. Nüüd valitakse inimesi poliitikast kõrgemale kohale, tõi Aaltola välja.

Ühtlasi teatas Aaltola, et jääb põhipuhkusele ja välispoliitika instituudist puhkusele kuni presidendivalimiste lõpuni.

Mika Aaltola leidis endas ühisosa Soome Vabariigi 3. presidendi Pehr Evind Svinhufvudiga, kes oli president aastatel 1931–1937.

Siin Svinhuvudi kodutalus on hea talu peremeest tsiteerida. Esmalt tuleb piir kindlustada ja siis alles leiba määrida. See on sõnum, mis kehtib tänapäevani, märkis Aaltola.
Aaltola lisas, et Soome kaitset ei saa millestki muust lahutada, sest sõda on kallis.

Venemaa peab sõda laienemise nimel meie naabruses. Soome asub strateegiliselt väga-väga olulises kohas, ütles ta. „Kui on teadmisi, oskusi ja paindumatust, siis neist tuleneb vajadus ja mõnes olukorras vältimatus,” selgitab Aaltola oma kandideerimist.

NordenBladet — Töötute tööotsijate arv kasvas juunis eelmise, 2022. aasta juuniga võrreldes 4900 inimese võrra. Uusi vabu töökohti kuulutati välja 61 500. Vabu kohti oli juunis 123 900, mida on 65 900 võrra vähem kui aasta tagasi.

Töötuid tööotsijaid oli juuni lõpus kokku 264 700. See on 4900 võrra rohkem kui aasta varem ja 25 800 võrra rohkem kui eelmisel kuul. Teave ilmus Töö- ja majandusministeeriumi tööturu ülevaates.

Töötute tööotsijate hulka arvatakse tööbüroode ning munitsipaalasutuste kliendid, aga ka täiskohaga sundpuhkusele saadetud. Töötute tööotsijate hulgas oli munitsipaalasutuste kliente 151 200 inimest, mida on 8600 võrra rohkem kui eelmise aasta juunis.

Kogu riigis oli juuni lõpus sundpuhkusele saadetud 20 800 inimest, mida on 2700 võrra rohkem kui eelmise aasta juunis. Kokku oli täiskohaga sundpuhkusele saadetuid 15 800 inimest, mida on 3400 võrra rohkem kui eelmise aasta juunis. Maikuust kasvas täistööajaga sundpuhkusele saadetute arv 1200 võrra.

Pikaajalisi töötuid 91 000
Pikaajalisi ehk pidevalt vähemalt aasta otsa töötuid oli 91 000, mida on 4500 võrra vähem kui aasta varem. Üle 50-aastaseid töötuid tööotsijaid oli 93 300, mida on 1900 võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal.

Noori alla 25-aastaseid töötuid oli 100 võrra rohkem kui eelmise aasta juunis ehk kokku 29 900. Noorte töötute puhul lõppes töötus jaanuaris-juunis enne kolme kuud 58,0 protsendil, mida on 3,3 protsendipunkti vähem kui aasta varem.
Uute vabade töökohtade arv vähenes

Juunis kuulutati välja 61 500 uut vaba töökohta ehk 32 800 võrra vähem kui eelmise aasta juunis. Kokku oli juunis 123 900 vaba töökohta, mida on 65 900 võrra vähem kui aasta tagasi.
Juuni lõpu seisuga oli aktiivsusmudeli hulka arvatud teenustel 105 000 inimest, mida on 1500 võrra rohkem kui aasta varem. Need teenused hõlmavad näiteks palgatoetust, tööjõu väljaõpet, rehabiliteerivat töötegevust ja vabatahtlikku õpet.

Töötuse määra trend on 7,1 protsenti
Soome statistikakeskuse tööjõu-uuringu andmetel oli juunis hõivatud 8000 inimest rohkem kui aasta varem. Tööhõive määra trend oli 74,1 protsenti, mis on 0,4 protsendipunkti kõrgem kui eelmise aasta juunis. Töötuid oli tööjõu-uuringu järgi 211 000, mida oli 11 000 võrra rohkem kui aasta tagasi. Töötuse määra trend oli 7,1 protsenti ehk 0,4 protsendipunkti kõrgem kui aasta varem.

Andmed põhinevad Töö- ja majandusministeeriumi tööhõivestatistika ning Soome statistikakeskuse tööjõu-uuringul. Ministeeriumi tööhõivestatistika statistika allikaks on tööbüroode ja omavalitsuste kliendiregister, Soome statistikakeskuse tööhõiveuuring on aga valikuuring.

Ministeeriumi tööhõivestatistikas on töötuse definitsioon selline, et inimesel ei ole töösuhet ja ta ei tegele ettevõtlusega. Lisaks on tööhõivestatistikas töötuna arvestatud täiskohaga sundpuhkusele saadetud, kuid mitte täiskohaga õppijad. Soome statistikakeskuse tööjõu-uuringu töötuse definitsioon on rangem: see nõuab töötutelt aktiivset tööotsingut eelneva 4 nädala jooksul ja valmisolekut järgmise 2 nädala jooksul tööd vastu võtta. Et see oleks rahvusvaheliselt võrreldav, annab Soome statistikakeskuse tööjõu-uuring ametlikud tööpuuduse näitajad.

NordenBladet — Soome toll on uurinud kuritegu, mille käigus on Soome veetud salakaubana huuletubakat ja sigarette ning neid on ebaseaduslikult levitatud eelkõige Pirkanmaal. Kahtlustatakse, et huuletubakat tuuakse Rootsist ja sigarette peamiselt Balti riikidest. Kahtlusaluseid on paarkümmend.

Eelmise, 2022. aasta oktoobris korraldas toll Pirkanmaal mitmeid läbiotsimisi kodudes ja kohtades, kus konfiskeeriti ligikaudu 100 kg huuletubakat, 300 pakki sigarette ja kaks ebaseaduslikku relva. Toll kahtlustab, et Pirkanmaal elav põhikahtlusalune on omandanud mitmelt erinevalt inimeselt sadu kilosid huuletubakat, sadu suitsupakke ja nn elektroonilisi sigarette ja edastanud need edasimüüjatele Pirkanmaal. Peamise kahtlusaluse kuriteost saadav rahaline kasu on hinnanguliselt sadu tuhandeid eurosid.

Teine kahtlusalune on Vantaalt
Peamise kahtlusaluse tegevus juhtis tolli Helsingi piirkonda 2022. aasta novembris. Vantaal elavat isikut kahtlustatakse selles, et ta osales aktsiisiga maksustatavate toodete ebaseaduslikus sisseveos ja turustamises. Vantaa elaniku kontrolli all olevast laost ja kaubikust saadi kätte umbes 130 kg huuletubakat, umbes 100 sigaretipakki, üle 2000 elektroonilise sigareti ja üks ebaseaduslik relv. Samuti võeti kahtlustatavalt ära väga suur kogus sularaha ja muid väärisesemeid. Toll kahtlustab, et sularaha pärineb ebaseaduslikust tegevusest ning väärisasjade näol on tegemist kuritegelikul teel saadud tuluga.

Meie hinnangul on nii Pirkanmaa kui Vantaa inimesed oma kuritegevusest olulist rahalist kasu saanud. Lõplikud summad selguvad eeluurimise lõppedes, ütleb tolli järelevalvejuht Hannu Sinkkonen.

Asja on uurinud tolli kriminaaluurimise Tampere ja Helsingi üksused. Nii Pirkanmaa ja Vantaa inimesed on olnud vahi all, kuid on pärast seda vabastatud. Toll kahtlustab maksupettuses ja ebaseaduslikus imporditud kaubaga kauplemises kokku paarikümmet inimest ning lisaks ühte isikut ulatuslikus maksupettuses ja salakaubaveos.

Eeluurimine on lõppjärgus ning varasügisel läheb see süüdistuse esitamiseks üle Lääne-Soome ja Lõuna-Soome prokuratuuri.

NordenBladet — Tõusnud intressimäärad, suurenenud laenud ja elukalliduse tõus on surunud paljud soomlased kitsikusse. Mõnel koduomanikul ei jäägi muud üle, kui eluase maha müüa. Selline asi ootab Kotkas elavat Kristiinat. Pärast laste ärakolimist ja abikaasa surma jäi naine suurde majja üksi. Tõenäoliselt tuleb suurenenud kulude tõttu loobuda kodust, kus lapsed üles kasvasid, vahendab Iltalehti.

Kinnisvaramaakler Andrei Koivumäki ütleb väljaandes Suomen Yrittäjät, et hiljemalt aasta lõpuks ootab paljusid inimesi oma eluaseme sundmüük.

Praegu kasutab osa majapidamisi laenupuhkust ja loodetakse, et intressid langevad ja olukord stabiliseerub, kuid see võtab aega. Mis saab siis, kui laenupuhkused on ära kasutatud ja võib-olla tuleb korter maha müüa? arutleb Koivumäki.

Kristiina töötas Stora Enso Sunila tselluloositehases 46 aastat. Tal oli kavas seal töötada kuni pensionieani. Nüüd ähvardab tehast sulgemine ja Kristiina on koondatud.
Olukord on üsna halb, kirjeldab ta.

Novembris on käes pensionile minek. Kristiina ei tea täpselt, kui palju pensioni tal on kogunenud. Pärast maksude tasumist sellest aga eluaseme- ja elamiskuludeks ei piisa, kahtleb ta.

Kuigi Kristiina sai eluasemelaenule pooleaastase ajapikenduse, ei usu ta, et tal õnnestub laenukuludeks piisavalt raha koguda. Mis siis, kui rahast ei piisa? Naine räägib, et tal pole kohta, kuhu minna.

Kristiina sõnul on Kotka piirkonna eluasemeturg kehv: kortereid on saadaval tunduvalt rohkem kui nende järele on nõudlust. Kui Sunila tehas suletakse, tuleb kortereid turule veelgi rohkem, kui tehase töötajad pärast töö lõppemist teise kohta kolivad.

Kristiina eluaseme müümise teevad lisaks suurusele keeruliseks ka muud kõrged kulud. Kevadel kasutusele võetud elektriküte aitab veidi kulutusi piirata. Talvekülmadega tõusid maagaasiküttega maja küttekulud 1200 euroni kuus. See oli päris suur summa. Ükskõik, kuidas ma kaminat kütta ja temperatuure reguleerida püüdsin, kogunes ikka selline summa, räägib Kristiina.

Kuigi eluasemekulusid on püütud piirata, ei usu Kristiina, et suudab endale majas elamist lubada. Sundmüük on ilmselt ainus lahendus, leiab ta.

See tundub kohutav. Olen terve elu töötanud ja lapsi kasvatanud ilma sotsiaalse toetuseta. Selline olukord tundub vale, märgib naine.