NordenBladet — Ukraina kauaoodatud vasturünnak, millele pandi palju lootusi on edenenud terve suve, kuid edu on olnud vähene ja aeglane. Soome sõjaväeprofessor, kolonelleitnant Markku Palokangas ütles MTV saates Viiden jälkeen, et vasturünnak on kümnetest operatsioonidest koosnev jada.
Selline ootus, et midagi juhtub väga kiiresti, on pettekujutelm, ütles Palokangas. Võideldakse kõigil rinnetel ja on õnnestumisi näiteks Hersoni ja Bahmuti suunal.
Ukraina eesmärk on oma vasturünnakuga tõrjuda Venemaa relvajõud välja Ida-Ukrainast, Krimmist ja Krimmi poolsaarele viivalt maismaa-alalt. Ukraina peamine eesmärk on olnud Venemaa relvajõudude maismaaühenduse katkestamine Krimmiga.
Kas see eesmärk tänavu ka täidetakse, on raske öelda, nendib Palokangas.
Viimasel ajal on tulnud uudiseid Wagneri vägede kogunemisest Valgevenes Poola piiri ääres. Palokangase sõnul on selle eesmärk tekitada segadust Poolas ja Leedus: NATO riikides, mis on ka Ukraina olulised toetajad.
Muidugi paneb see alati mõtlema, et Poola ja Leedu on NATO riigid ja kui sealne olukord viib sõjani, võib sellel olla veelgi suurem mõju.
Wagneri väed on kogunenud Venemaale kuuluva Kaliningradi ja Valgevene vahelise kitsa, nn Suwalki koridori piirkonda. Palokangase sõnul soovib Venemaa kindlasti Valgevene abiga luua Kaliningradiga mingisuguse sideme, kuid ta ei usu, et see nüüd sõjalise konfliktini jõuab.
Seda, et me seal sõtta läheksime, on ikka üsna raske näha. Aga sellist väikest segadust ja infoga mõjutamist on kindlasti kogu aeg näha.
Sõjaväeprofessori sõnul sõltub Ukraina suuresti, kui mitte peaaegu täielikult Lääne kogukonna toetusest. Ukraina vajab raha, relvi, laskemoona ja humanitaarabi.
See on see, millele Putin võib-olla praegu loodab, et kui sõda Venemaa poolt venitada, siis ühel hetkel toetus kahaneb.
Venemaal on olnud aega valmistuda Ukraina vasturünnakuks. Ta on seda teinud mitme järjestikuse kindlustusahela kindlustamise ja mineerimisega. Ukraina kaitseminister teatas, et Ukraina on praegu maailma kõige enam mineeritud riik.
Sellega püüab Venemaa loomulikult takistada Ukraina edasiliikumist oma vasturünnakutega. See aeglustab, isikkoosseis kulub ja edenemine nõuab veelgi rohkem jõudu, selgitab Palokangas.
Ukraina seevastu on laiendanud oma sõjapidamist Venemaale. Korduvate drooni- ja raketirünnakutega on tabatud nii Kertši väina silda kui ka Moskvat.
Sõnum on see, et püütakse Venemaale anda mõista, et nende õhutõrje ei tööta. Löök üle Kertši väina sillale, mis on Krimmi poolsaare päästerõngas ja seega strateegiline sihtmärk, on Ukraina jaoks automaatselt üks eesmärke. Ukraina on näidanud, et saab sellega hakkama.
Venemaa retoorika ja väljaütlemised Soome suunas on viimasel ajal karmistunud. See on Palokangase sõnul suunatud ka soomlaste arvamuste mõjutamisele ja Ukrainale antava toetuse vähendamisele.
Aga osaliselt on see Kremlist tulev narratiiv ka vene rahvale suunatud. Ehk siis eesmärk on teavitada Venemaa kodanikke, et Soome pole enam hea riik või et soomlased pole enam sõbrad. Informatsioon, mis mõjutab parimal, või siis halvimal viisil, nendib ta.