Teisipäev, oktoober 14, 2025

SOOME UUDISED

Rootsi on asunud värbama Soomest õpetajaid

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Rootsi omavalitsused on õpetejate puuduse tõttu asunud värbama Soomest õpetajaid. Rootsi on valmis palkama Soomest nii palju õpetajaid kui võimalik, vahendab Helsingin Sanomat.

Rootsis on õpetajatest suur puudus. Näiteks Eskilstunas leiti klassidele õppeaasta alguses vaevu vajalikud õpetajad. Sealsetes koolides pole 800-st alg- ja põhikooli õpetajast ligi sajal vajalikku haridust. Seetõttu käisid Eskilstuna esindajad enne jõule Soomes Turus õpetajaid värbamas. See käik tõi kaasa Soomest 30-35 taotlust. Kevadisele õppeveerandile on palgatud juba kaks soomlast ja lähiajal on tulemas oludega tutvuma veel neli inimest. Ülejäänud osa ligi 30-st inimesest palgatakse sügisel algavaks uueks õppeaastaks.

Eskilstuna pole Rootsis ainus omavalitsus, mis Soomest inimesi jahib. Juba on järgnenud huvi Malmöst, Örebrost ja Haaparantast. Örebro, Malmö ja Eskilstuna plaanivad märtsikuus korraldada Soomes Vaasas uue värbamisreisi. Malmös jääb igal aastal koolides puudu 500-800 õpetajat. Praegu on seal 2500-st põhikooli õpetajast ligi 400 ebapiisava haridusega. Aasta algul leiti Malmös, et õpetajaid võiks värvata Soomest, kui vihjati, et Soomes on vabu õpetajaid. Soome õpetajatel on Rootsis hea maine.

Rootsi õpetajate põual on mitu põhjust. Esiteks pole õpetaja elukutsel sellist prestiiži nagu Soomes. Teiseks oli palgatase pikka aega väga madal. Põuda on põhjustanud ka immigrantide tulek, mis on suurendanud õpilaste arvu koolides. Samal ajal on paljud vanemad õpetajad jäänud pensionile. Rootsi on viimase mõne aastaga tulnud juurde kümneid tuhandeid turvapaiga taotlejaid ja noori. Rootsis valib õpetaja kutse kaks korda vähem noori kui neid tegelikult vaja oleks.

Soomes on olukord teine. Õpetajate seas on viimastel aastatel suurenenud tööpuudus ja vabade töökohtade pärast käib mõnes omavalitsuses tihe rebimine. Eskilstunasse tööle läinud Soome õpetaja Jutta Turunen märgib, et täiskohaga töö leidmine on Soomes üsna raske. Konkurents õpetaja töökohtade pärast on Soomes päris suur. Turunen töötas pärast kooli lõpetamist mõnda aega Lahtis ja seal oli õpetajatele pakkuda vaid lühiajalisi lepinguid. See oli üks põhjusi, miks ta võttis vastu töökoha Eskilstunas. Lisaks oli tal Rootsis sugulasi, mistõttu kolimine polnud keeruline. Rootsis pakuti kohe pikka, pooleteise aasta pikkust töölepingut ja võimalust jätkata pärast seda.

Soomes oli 2016. aasta detsembri lõpus ligi 6500 töötut põhi- ja keskkooli õpetajat. Õpetajate tööpuudus on suurenenud just mõne viimase aasta jooksul. Töötute õpetajate arv on aastaga kasvanud 400 võrra ja võrreldes viie aasta taguse ajaga paari tuhande võrra.

 

Soome vanemad võtavad lapsi hallituse tõttu koolidest ära

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Paljudes Soome koolimajades levib hallitus, mistõttu vanemad võtavad lapsi koolidest ära koduõppele. Vanemad võivad lapsed koduõppele võtta ilma erilist põhjust toomata, vahendab Iltalehti. Koduõppel on nii negatiivseid kui positiivseid külgi. Näiteks kooliõpetaja töötanud Susanna Saxberg ütles, et õpetas lastele pannkookide küpsetamise ajal jagamist samamoodi nagu koolis õpetatakse kookide abil. Lapsed õppisid paarikümne minutiga ära sama asja, mille peale koolis kulutataikse 45 minutit.

Lastel põhjustab hallitus põhiliselt silmapõletikke. Muud hallitusega kaasnevad vaevused on peavalu, krooniline põskkoopapõletik, õhupuudus ja hingamisteede ärritus. Tavaliselt kaovad vaevused siis, kui laps koolist ära võtta.

Soomes on küll koolikohustus, aga pole koolis käimise sundust. Vanemad võivad ilma erilise põhjuseta võtta lapsed koduõppele. Väga lihtne see aga pole, sest omavalitsused ei kata koduõppel olevate laste õppematerjalide kulusid. Kodus pole lapsel juurdepääsu kooli tervishoiu süsteemile. Vanemad peavad ise maksma lapse lõunasöögi eest, mis muidu koolis käies oleks tasuta. Omavalitsused jälgivad koduõppel laste edenemist lastele tehtavate testidega.

Sageli aga omavalitsused ei tunnista, et koolis on hallitusega probleeme. Vajadusel peavad vanemad ise lapsele uue sobiva kooli leidma. Vahetevahel ähvardavad omavalitsused koduõppel olevate laste vanemaid lastekaitsega. See on aga täiesti alusetu, kuna Soomes on koduõpe seadusega lubatud.

 

Soome pokkerimiljonär Jens Kyllonen läks kooli

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soome pokkerimiljonär Jens Kyllonen, kes arvas, et läheb noorelt pensionile, otsustas siiski kooli minna. Ta alustas pokkeriga 19-aastaselt ja nüüd, pea kümme aastat hiljem sai sellest villand, vahendab Iltalehti. Praegu 27-aastane Kyllönen on üks Soome paremaid elukutselisi mängijaid ja saanud selle mänguga miljonäriks. Veel viis aastat tagasi arvas ta, et jääb pärast pokkerimängu lõpetamist pensionile. Mõne aja pärast ei tundunud see perspektiiv enam nii ahvatlev ja ta mõtles teha midagi muud. Teda huvitas rahandus, näiteks kasvõi selleks, et oma võitudest saadud raha paigutada. Selleks astus ta rootsikeelsesse Hankeni majanduskõrgkooli.

Noormees tegi netipokkeriga tutvust kümme aastat tagasi 17-aastasena. Ta uuris raamatuid ja leidis, et on selles vallas päris tugev. Heal pokkerimängijal peab olema hea loogiline mõtlemine. Matemaatikas oli ta oma klassi parimate hulgas ning see tuleb pokkeris kasuks. Aga see pole kõige tähtsam, muidu oleks kõik maailma paremad matemaatikud head pokkerimängijad.

Pokkeris on vaja omajagu õnne, aga ka teadmisi. Hea pokkerimängija peab tegema paremad otsused kui vastane. Kogemusega tuleb teadmine, millal rohkem panustada ja millal tagasi tõmmata.

Nüüd on aga Kyllönen pokkerist küllastunud ja ta ei pea enam midagi tegema raha pärast. Maailma pokkeriturg on samuti languses ja seal pole enam võimalik teenida nii nagu varem. Olukord on tundmatuseni muutunud võrreldes kümne aasta taguse ajaga, mil kõik tahtsid mängida pokkerit ja unistasid pokkerimängija karjäärist. Nüüd on palju selliseid noori, kes pole kuulnudki sellest, et pokkerist võib ära elada.

Kyllönen tahab tulevikus olla iseendale tööandja. See võiks olla seotud rahandusega ja see peaks olema oma firma.

Jens Kyllönen valiti kolmandat aasta järjest Soomes aasta mängijaks iga-aastasel konkursil Finnish Poker Awards. Ta on teeninud pokkeriga aastate jooksul mitu miljonit eurot.

 

Soome vanglatesse on jõudnud usupõhine vägivald

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soome vanglates on kanda kinnitanud uus vägivalla tüüp – usupõhine vägivald. See on seotud üha suurema hulga välismaalastest vangide lisandumisega, vahendab Iltalehti. Vägivald pole Soome vanglates midagi uut. Aga usupõhine vägivald tuli siseministeeriumi tellitud ekstremismi uuringust välja esimest korda. Usupõhine vägivald on üks vägivaldse ekstremismi vormidest ja on märk radikaliseerumisest.

Soomes arvati pikalt, et kuivõrd vanglates pole terrorismi eest süüdi mõistetuid, siis polegi see probleem. Samas on vanglate töötajad nüüd märganud, et radikaliseerumiseks polegi vaja olla tingimata terrorismi eest süüdi mõistetud.

Usupõhise vägivalla teket on soodustanud välismaa taustaga vangide arvu suurenemine, kultuurierinevused ning usu äärmuslikud tõlgendused. Paari viimase aastaga on islamiusulised vangid tõusnud vanglates kõige suuremaks vähemuseks. Vanglates moodustavad nad omaette gruppe. Nõnda sünnib suletud kogukond, kuhu suletakse tee teiste uskude esindajatele ja kiidetakse heaks vägivald teiste inimeste suhtes. Vanglates tuvastatud usupõhise vägivalla juhtumid kujutavad endast nii otsest füüsilist vägivalda kui ähvardamist.

Tavapäraselt on vangla eesmärk hoida inimest uute kuritegude toimepanemise eest. Ent vangide radikaliseerumine võib muuta vanglad kohaks, kus tavapärased põhimõtted enam ei kehti. Vanglaelu võib kujuneda üheks etapiks, mis veelgi tugevdab ideoloogiat. Vanglakaristus ei täida oma eesmärki, kui inimene on valmis idee nimel surema. Seetõttu on oluline, et vangla pakuks tegevusi, mis aitaksid sellist radikaliseerumist vältida.

Kuigi Soomes on usupõhine vägivald vanglates uus asi, on see mujal maailmas kujunenud suureks probleemiks. Vanglates on terrorismi eest süüdi mõistetuid, mistõttu võib vangla suletud süsteem kujuneda pinnaseks radikaliseerumise levikule. Vangla on soodne pinnas radikaliseerumisele, kuna seal on koos palju inimesi, kes tunnevad end ühiskonnas tõrjutuna, kel on omad probleemid, kes on pettunud või soovivad kätte maksta. Kui nüüd vangide hulgas on inimene, kes tahab teisi radikaliseerida, siis leiab ta hõlpsalt omale liitlasi.

Euroopa Liidus tegeleb radikaliseerumise ärahoidmisega  vanglates juba mitu aastat Radicalisation Awareness Network, mis ühendab asjatundjaid eri maadest. Soomes on Vantaa vanglas praegu käimas pilootprojekt vägivaldse ekstremismi ja radikaliseerumise välja selgitamiseks. Eesmärk on vanglates radikaliseerumist ära hoida.

 

Kuidas leida tööd? Nõu annavad Soome parimad tööandjad + Vaata, kes olid Soomes parimad tööandjad!

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Kuidas leida tööd? Tavapärane soovitus on saata laiali CV-sid lootuses, et mõnel ametikohal näkkab. CV-de saatmist soovitavad töötukassa esindused, kuigi on teada, et parimad töökohad saadakse otse firmadega suheldes, vahendab Helsingin Sanomat.

Möödunud aasta Soome parimad tööandjad olid tarkvarafirmad Zef ja Vincit ning lemmikloomakaupade kett Musti ja Mirri. Ligi 30 töötajaga ettevõtte Zefi juht Jaakko Alasaarela on just otsimas inimest müüja ametikohale. Laual on hunnik kandideerimisavaldusi, firma juht loeb need hoolikalt läbi ja valib nende hulgast välja kolm, kes kutsutakse vestlusele. Alasaarelal on selge seisukoht, milline peab olema uus töötaja – ta peab suutma ära põhjendada, miks ta just sellesse firmasse tahab tööle asuda. See seletus räägib taotleja kohta päris palju. Sellest on näha, kuidas sobivad kokku firma tegevus ja inimese enda unistused. See ei õnnestu, kui unistustest pole taotluses juttu.

Sama meelt on 340 töötajaga Vinciti personalijuht Johanna Pystynen. Tema väitel peaks juba avalduses kirjutama, mida inimene tahab firmas tegema hakata. Töörollid muutuvad firmas vastavalt vajadusele, mistõttu oodatakse, et inimene kirjutab endast veidi rohkem. Okei, oskad oma tööd, aga mis sinust veel kasu võib olla, räägib Pystynen.

Ligi 800 töötajaga lemmikloomakaupade kett Musti ja Mirri on veidi eriline ettevõte. Töötajaid otsitakse palju ja valdavalt müüja ja laotöötaja ametikohtadele. Üks asi on siiski teistega sarnane: tööotsijalt oodatakse huvi firma tegevuse vastu. Me otsime lemmiklooma-inimesi, räägib ettevõtte personalijuht Sanna Hokkanen.  Tema väitel huvitavad tööandjat enam inimese isiklikud omadused, mitte niivõrd tema CV.

Ettevõtted kasutavad uute töötajate leidmiseks oma võrgustikke. Näiteks Zef ja Vincit on leidnud suure osa uutest töötajatest olemasolevate töötajate kaudu. Musti ja Mirri kasutab samuti uute töötajate leidmisel olemasolevaid töötajaid.

Lisaks kasutavad ettevõtted töötajate leidmisel sotsiaalmeedia ehk some kanaleid. Näiteks Zef ja Vincit kasutavad LinkenIn keskkonda. Musti ja Mirri on leidnud uusi töötajaid Facebooki kaudu, kus inimesed on saaanud teada vabanevatest töökohtadest just Facebookis. Parimad kandideerijad jälgivad Musti ja Mirri tegevust somes juba varem, sest on huvitatud lemmikloomade teemast.

Tööotsijale on seega nõuanne: vali välja need firmad, millest oled huvitatud ja jälgi nende tegevust kõigis kanalites. Kui võimalus avaneb, haara sellest kinni.

 

1...588589590...598Page 589 of 598