Neljapäev, august 21, 2025

SOOME UUDISED

Soome vanglatesse on jõudnud usupõhine vägivald

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soome vanglates on kanda kinnitanud uus vägivalla tüüp – usupõhine vägivald. See on seotud üha suurema hulga välismaalastest vangide lisandumisega, vahendab Iltalehti. Vägivald pole Soome vanglates midagi uut. Aga usupõhine vägivald tuli siseministeeriumi tellitud ekstremismi uuringust välja esimest korda. Usupõhine vägivald on üks vägivaldse ekstremismi vormidest ja on märk radikaliseerumisest.

Soomes arvati pikalt, et kuivõrd vanglates pole terrorismi eest süüdi mõistetuid, siis polegi see probleem. Samas on vanglate töötajad nüüd märganud, et radikaliseerumiseks polegi vaja olla tingimata terrorismi eest süüdi mõistetud.

Usupõhise vägivalla teket on soodustanud välismaa taustaga vangide arvu suurenemine, kultuurierinevused ning usu äärmuslikud tõlgendused. Paari viimase aastaga on islamiusulised vangid tõusnud vanglates kõige suuremaks vähemuseks. Vanglates moodustavad nad omaette gruppe. Nõnda sünnib suletud kogukond, kuhu suletakse tee teiste uskude esindajatele ja kiidetakse heaks vägivald teiste inimeste suhtes. Vanglates tuvastatud usupõhise vägivalla juhtumid kujutavad endast nii otsest füüsilist vägivalda kui ähvardamist.

Tavapäraselt on vangla eesmärk hoida inimest uute kuritegude toimepanemise eest. Ent vangide radikaliseerumine võib muuta vanglad kohaks, kus tavapärased põhimõtted enam ei kehti. Vanglaelu võib kujuneda üheks etapiks, mis veelgi tugevdab ideoloogiat. Vanglakaristus ei täida oma eesmärki, kui inimene on valmis idee nimel surema. Seetõttu on oluline, et vangla pakuks tegevusi, mis aitaksid sellist radikaliseerumist vältida.

Kuigi Soomes on usupõhine vägivald vanglates uus asi, on see mujal maailmas kujunenud suureks probleemiks. Vanglates on terrorismi eest süüdi mõistetuid, mistõttu võib vangla suletud süsteem kujuneda pinnaseks radikaliseerumise levikule. Vangla on soodne pinnas radikaliseerumisele, kuna seal on koos palju inimesi, kes tunnevad end ühiskonnas tõrjutuna, kel on omad probleemid, kes on pettunud või soovivad kätte maksta. Kui nüüd vangide hulgas on inimene, kes tahab teisi radikaliseerida, siis leiab ta hõlpsalt omale liitlasi.

Euroopa Liidus tegeleb radikaliseerumise ärahoidmisega  vanglates juba mitu aastat Radicalisation Awareness Network, mis ühendab asjatundjaid eri maadest. Soomes on Vantaa vanglas praegu käimas pilootprojekt vägivaldse ekstremismi ja radikaliseerumise välja selgitamiseks. Eesmärk on vanglates radikaliseerumist ära hoida.

 

Kuidas leida tööd? Nõu annavad Soome parimad tööandjad + Vaata, kes olid Soomes parimad tööandjad!

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Kuidas leida tööd? Tavapärane soovitus on saata laiali CV-sid lootuses, et mõnel ametikohal näkkab. CV-de saatmist soovitavad töötukassa esindused, kuigi on teada, et parimad töökohad saadakse otse firmadega suheldes, vahendab Helsingin Sanomat.

Möödunud aasta Soome parimad tööandjad olid tarkvarafirmad Zef ja Vincit ning lemmikloomakaupade kett Musti ja Mirri. Ligi 30 töötajaga ettevõtte Zefi juht Jaakko Alasaarela on just otsimas inimest müüja ametikohale. Laual on hunnik kandideerimisavaldusi, firma juht loeb need hoolikalt läbi ja valib nende hulgast välja kolm, kes kutsutakse vestlusele. Alasaarelal on selge seisukoht, milline peab olema uus töötaja – ta peab suutma ära põhjendada, miks ta just sellesse firmasse tahab tööle asuda. See seletus räägib taotleja kohta päris palju. Sellest on näha, kuidas sobivad kokku firma tegevus ja inimese enda unistused. See ei õnnestu, kui unistustest pole taotluses juttu.

Sama meelt on 340 töötajaga Vinciti personalijuht Johanna Pystynen. Tema väitel peaks juba avalduses kirjutama, mida inimene tahab firmas tegema hakata. Töörollid muutuvad firmas vastavalt vajadusele, mistõttu oodatakse, et inimene kirjutab endast veidi rohkem. Okei, oskad oma tööd, aga mis sinust veel kasu võib olla, räägib Pystynen.

Ligi 800 töötajaga lemmikloomakaupade kett Musti ja Mirri on veidi eriline ettevõte. Töötajaid otsitakse palju ja valdavalt müüja ja laotöötaja ametikohtadele. Üks asi on siiski teistega sarnane: tööotsijalt oodatakse huvi firma tegevuse vastu. Me otsime lemmiklooma-inimesi, räägib ettevõtte personalijuht Sanna Hokkanen.  Tema väitel huvitavad tööandjat enam inimese isiklikud omadused, mitte niivõrd tema CV.

Ettevõtted kasutavad uute töötajate leidmiseks oma võrgustikke. Näiteks Zef ja Vincit on leidnud suure osa uutest töötajatest olemasolevate töötajate kaudu. Musti ja Mirri kasutab samuti uute töötajate leidmisel olemasolevaid töötajaid.

Lisaks kasutavad ettevõtted töötajate leidmisel sotsiaalmeedia ehk some kanaleid. Näiteks Zef ja Vincit kasutavad LinkenIn keskkonda. Musti ja Mirri on leidnud uusi töötajaid Facebooki kaudu, kus inimesed on saaanud teada vabanevatest töökohtadest just Facebookis. Parimad kandideerijad jälgivad Musti ja Mirri tegevust somes juba varem, sest on huvitatud lemmikloomade teemast.

Tööotsijale on seega nõuanne: vali välja need firmad, millest oled huvitatud ja jälgi nende tegevust kõigis kanalites. Kui võimalus avaneb, haara sellest kinni.

 

Helsingin Sanomat peatoimetaja Antero Mukka soomekeelsele raadiole Eestis: Sõnavabadus on Soomes ohus

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Muretsemiseks on põhjust, kommenteeris Soome suurima ajalehe Helsingin Sanomat peatoimetaja Antero Mukka sõnavabaduse piiramist Soome rahvusringhäälingus Yleisradio (Yle). Mukka ütles Eesti soomekeelsele SSS-Raadiole antud intervjuus, et asi võib osalt olla seotud isikute vaheliste vastuoludega.

Mukka ütles intervjuus, et Yle probleemi lahendamine vajaks välispidist sõltumatut uurimist.

Mukka ütles, et ta ei oska võtta Yle asjas ühest seisukohta, aga ta tunnistas, et imelik pilt jääb sellest asjast küll väljapoole. Nüüd on juba mitu kuud olnud segadus Soome Yleisradio ümber ja Mukka soovib, et asi laheneks, nii et inimesed saaks lõpuks rahulikult tööd teha ning rahvas oleks veendunud, et maksumaksja raha eest ülal peetav asutus teeb seda head tööd, mida temalt oodatakse.

Helsingin Sanomate peatoimetaja ütles, et USA värske presidendi Donald Trumpi tegevusest tulenevalt on kvaliteetset teenust pakkuva meedia usaldusväärsus üle kogu maailma sattunud suure surve alla, kuna seda nimetatakse valeuudiste tootjaks. Kuivõrd sõnavabadus on ohus, pea kvaliteetmeedia hoiduma kõikvõimalikest sammudest, mis seda usaldusväärsust, sõnavabadust ja ajakirjanduslikest põhimõtetest kinnipidamist võiksid kahjustada. Mukka lisas, et ainus võimalus nüüd edasi minna on nii, et teha oma tööd võimalikult hästi.

Mukka ütles, et kuivõrd Yleisradiot peetakse üleval maksumaksja rahaga ja raha jagamine sõltub poliitikutest, siis võib juhtuda, et meediaettevõte satub poliitilise surve alla. Samas lisas ta, et ei usu, et see mõjutamine oleks laiaulatuslik. Kui nüüd selgub, et Yleisradio on poliitiliselt mõjutatav, siis see kahtlemata omab kaugeleulatuvat mõju.

Probleemid sõnavabaduse piiramisega said Soome Yles alguse möödunud aasta lõpus, kui Yle ajakirjanikud hakkasid uurima peaminister Juha Sipiläga seotud ärisid. Ajakirjanikud valgustasid, kuidas Sipilä oli oma perega seotud äridesse suunanud riigi raha. Ent ajakirjanikud ei saanud asja lõpuni käsitleda, kuna Soome peaminister sekkus Yle juhtimisse nii, et Yle juht vahetus ja osa ajakirjanikest oli sunnitud lahkuma. Suomen Kuvalehti kirjutas asja kohta artikli, et peaminister Sipilä vaigistas Yle.

Viimane piisk karikasse oli asjaolu, et Yle otsustas tühistada 1. märtsiks planeeritud sõnavabaduse-teemalise arutelu raadiosaates Avalik sõna, milles oleks osalenud Yle värske peatoimetaja Riikka Venäläinen ja Ylest lahkunud uurivate saadete toimetaja Jussi Eronen.

 

Henn Põlluaas SSS-Raadiole: Riik võiks anda raha homode võõrutamiseks

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Eesti rahvuslik-konservatiivse erakonna EKRE esindaja, Riigikogu liige Henn Põlluaas ütles intervjuus soomekeelsele SSS-Raadiole, et riik võiks anda raha homoseksuaalsete inimeste muutmiseks heteroks. SSS-Raadio saatejuht Tapio Reini küsis, kas Eestis peaks tegema samamoodi nagu Ameerikas, kus Donald Trumpi valitsus tahab anda raha selleks, et võõrutada homod heteroteks.

„See on häire,” ütles Põlluaas homoteemat kommenteerides, „kui seda saab parandada, miks mitte.” Põlluaas lisas, et nüüd tehakse homopropagandat juba lasteaias. Miks siis ei võiks toetada õiget seksuaalset sättumust, tänu millele on inimühiskond üldse olemas, küsis ta.

Põlluaas ütles, et teda paneb imestama, et Soomes tehakse alaealisest poisist homode iidol ja selle autasu annab talle üle luterikiriku piiskop. „See on hämmastav,” ütles Põlluaas, „Eestis poleks see võimalik.”

Homode võõrutamiseks peaks Põlluaasa väitel raha eraldama. Tema väitel peaks kõigepealt küsima, kas tahetakse, et eesti rahvus ja kultuur kestaks. Siis võiks mõelda, mis on sobiv summa. Euroopas, nii Eestis kui Soomes on iive negatiivne. Nüüd on küsimus, kas tahetakse kesta rahvastena või surrakse välja. Küsimus on rahvaste elujõulisuses.

Nii saatejuht Tapio Reini kui Henn Põlluaas olid seda meelt, et õnneks on homosid veel vähe. Aga, nagu ütles Põlluaas, on nende hääl nii kõva, et see teeb ettevaatlikuks.

Saatejuht Tapio Reini küsis president Kersti Kaljulaidi sõnadega, kas eesti mehed on kehvad luuserid? Põlluaas ütles selle peale, et tema nii ei arva. „Eesti mees on selline, kes teeb meeleldi kompromisse, on kannatlik, aga see kestab ainult selle ajani, kuni selg on vastu seina,” märkis Põlluaas, „siis võib see eesti luuser end näidata hoopis teisest küljest.”

Kui saatejuht küsis Trumpi kohta, ütles Põlluaas, et ta ei usu, et Trump müüb Baltimaad ja Soome maha Venemaale. Pigem on Trump tema väitel juht, kel on õiged väärtushinnangud ja kes annab Putinile vastulöögi, kui seda vaja peaks minema.

Põlluaas tunnistas, et Trump räägib seda, mis suhu tuleb, aga palju tema öeldud sõnu on kontekstist välja rebitud. Põlluaas ütles, et Trumpil on õigus, kui ta ütles, et Euroopa riigid peavad rohkem NATO-sse panustama. Sellest, et Euroopa peaks rohkem panustama, on räägitud juba aastaid, aga nüüd, kui Trump selle välja ütles, on sellest tekkinud suur skandaal.

Henn Põlluaas räägib hästi soome keelt, tema isa Gunnar Põlluaas oli soomepoiss, kes võitles Talvesõjas Soome poolel.

SSS-Raadio on Tallinnas tegutsev soomekeelne raadio, mille nimi tuleb sõnadest Sibelius, sauna ja sisu.

 

Soome tuleb uuenduslik kiirtoidukett EGG

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soome on tulemas täiesti uuelaadne kiirtoidukett, millist pole varem nähtud. Tegemist on munarestoraniga, kus saab kvaliteetset munarooga kiiresti ja läbipaistvalt, vahendab Iltalehti. Uue toiduketi EGG loojad on Satokausikalenteri kokaraamatute autor Samuli Karjula ja tippkokk Jouni Toivanen. Idee sündis ühel õhtul kiirtoidukohas, kui Karjula vaatas enda ees olevat portsu ja mõtles, mis sama raha eest paremini saaks teha. Märtsikuus avab uksed esimene toidukoht Helsingi kesklinnas Katajanokal Kanavaranta 7. Teine peaks tulema suvel Jyväskülla.

EGGi menüü koosneb nimest tulenevalt munaroogadest ja peamiselt omletist. Toiduketi kontseptsioon on fast casual (kiire ja lihtne) ja toit lubatakse lauale tuua 5 minutiga. Omletis kasutatakse palju rohelist. Toidukorra juurde kuulub alati leib ja idusalat. Portsu hind on 10 euro ringis.

Nagu selgub toiduketi lehelt Facebookis, siis pole söögikoha töötajad jagatud köögi- ja saalipersonaliks, vaid kõik teevad kõike – umbes nii nagu McDonalds’is.

Omleti menüü koosneb neljast põhivalikust: liha, kala, roheline ja vegan. Veganitele on välja töötatud samaväärne munavaba variant koostööpartneri Jalotofu toodetest. Tofu koostis ja maitse meenutavad kanamuna.

Menüü vaheldub iga kahe kuu tagant lähtuvalt hooaja saadustest. Lisaks sellele pakutakse klassikalisi roogi nagu hispaania omlett (tortilla española), shakshuka (Lähis-Ida munaroog) ja toast. Magustoiduks pakutakse Soome jäätist või munakooki.

Lisaks maitsele on söögiketi puhul tähtis tooraine päritolu. Näiteks kanamunad on pärit Vaahteramäe Friida ökotalu vabapidamisel kanadelt.

 

1...588589590...597Page 589 of 597