OHMYGOSSIP — Soome rahvapensioniamet Kela, mis on kogu maailmas kuulsust kogunud oma beebipakiga ehk nagu seda Soomes kutsutakse, äitiyspakkaus (tõlkes: emapakk), uuendas tänavu paki sisu.
Kõik esemed on üleval Kela veebis. Esiteks on pakis kast ise, kuhu saab vajadusel beebi magama panna ja mis uuringute järgi aitab vältida beebi hällisurma. Kokku on pakis veel 53 asja, mis sisaldab kõik vajaliku alates sukkadest-sokkidest, bodidest ja sipukatest ning lõpetades kombede ja sooja magamiskotiga. Olemas on isegi beebikreemid, hari ja digitaalne termomeeter. Pakis on ka lapse esimene raamat ning pehme lelu – koer. Lapsevanematele on pakis kondoomid ja libesti.
Emapakk saab tänavu 80 aastat vanaks. Algul jagati seda abi vajavatele emadele, 1949. aastast saavad emapaki kõik emad. Kela jagab igal aastal välja ligi 35 000 emapakki.
OHMYGOSSIP — Helsingi bussipiletit saab tulevikus kasutada Tallinnas ja Tartus. Samamoodi kehtivad Tallinna ja Tartu piletid tulevikus Helsingis ja selle ümbruses. Tulevikus on selline asi võimalik, sest Helsingi, Tallinn ja Tartu kavandavad ühist pilootprojekti, mille abil saaks samu ühistranspordi pileteid kasutada nii siin kui sealpool lahte, vahendab Yle.
Suurim eelis on see, et teise linna minnes ei peaks enam hakkama otsima, kust osta piletit, tõdeb Helsingi piirkonna ühistranspordiettevõtte HSL juhataja Suvi Rihtniemi. Projekti rahastuse mudel peaks selguma aprillis-mais.
Ühispileti rakendamine pole praegu veel lõplikult ära otsustatud. Projekti laiem eesmärk on luua võimalus ühtede ja samade ühistranspordi piletite kasutamiseks eri riikides.
Rihtniemi sõnul on sellist piletite ühiskasutust kavandatud juba varem Soomes. Selle mõte on, et kodulinna piletit saaks kasutada mujal Soomes.
Alates 2013. aasta algusest on Tallinna linna elanikud saanud sõita ühistranspordis tasuta. Rihtniemi väitel ei tähenda see, et tasuta transport laieneb projekti kaudu ka Helsingisse. Soomes on tasuta transpordi varianti kaalutud, aga Rihtniemi ei pea seda tõenäoliseks. Helsingis laekub piletitulu üle 300 miljoni euro ja see moodustab poole kuludest. Talinnas oli piletitulu neli aastat tagasi vaid 20 miljonit. Need summad pole omavahel võrreldavad.
Tallinna eelis oli see, et paljud inimesed elasid ja töötasid Tallinnas, aga olid registreeritud mujale. Läbi tasuta piletisüsteemi sai Tallinn omale lisaks elanikke ja maksumaksjaid. Helsingi puhul aga on enamus linnas elavatest ja töötavatest inimestest linna elanikeks registreeritud ja maksavad makse juba kohapeal.
OHMYGOSSIP — Tänavu möödub 100 aastat Soome iseseisvumisest, mistõttu on Tallinnas tegutseva soomekeelse SSS-Raadio toimetus lootusrikas, et see tähistab ühtlasi püsiva tegevusloa saamist. Seni on soomekeelne raadio pidanud iga kuu taotlema ajutist tegevusluba saadete edastamiseks Tallinnas ja Harjumaal sagedusel 92,4 MHz.
Soomekeelse raadio toimetaja Tapio Reini meenutas, et nõukogude ajal tegutses Eestis soomekeelne raadio, mille eesmärk oli levitada kommunistlikku propagandat. Soomekeelse raadio tegevusest nõukogude Eestis on kirjutanud raamatu tolleaegne toimetaja Pekka Lehtonen. „Nüüdki on meil oma tähtis asi ajada, aga eesmärk on hoopis teine,” lisas Reini.
Soomekeelne raadio edastab Eesti majanduse, kultuuri ja poliitika kohta infot soome keeles.
Soomekeelne raadio Eestis kuulub ülemaailmsesse soomekeelsete raadiote võrgustikku Tunturisusi.
Soomes juba tegutseb eestikeelne raadio Finest FM sagedusel 105,0 MHz (Helsingi, Vantaa, Espoo) ja 104,8 MHz (Porvoo), mis edastab Soome kohta infot eesti keeles.
OHMYGOSSIP — Nordea Pank sai Soome finantsinspektsioonilt miljon eurot trahvi, kuna oli andnud 90-aastasele kliendile investeerimise alal kehva nõu. Lisaks sai trahvi veel teinegi pank OP Helsinki summas 400 000 eurot, vahendab Helsingin Sanomat. Investeerimisfirma Alexandria sai trahvi 90 000 eurot ja investeerimisfirma Investium 20 000 eurot.
Finantsjärelvalve algatas klientidele antud nõuannete uurimise pärast seda, kui Helsingin Sanomat kirjutas 2015. aasta juunikuus sellest, kuidas Nordea soovitas 90-aastasel kliendil müüa kahe miljoni euro väärtuses aktsiaid ja osta selle asemel pangale tulu toonud investeerimistooteid. Helsingis elava eaka mehe sugulased said asjale jälile siis, kui talle tuli 100 000 euro suurune arve maksude tasumise kohta. Maksud tulid inimesele üllatusena.
Finantsinspektsioon Fiva analüüsis eriti hoolikalt üle 70-aastastele inimestele antud finantsnõu. Pankades tuvastati olulisi puudusi klientide nõustamisel.
Pangad on altid andma klientidele kehva investeerimisnõu, kuna klientide aktsiaomandus ei too pangale niisama mingit tulu. Sestap õhutavad pangad kliente aktsiaid müüma ja ostma uusi tooteid, et selle pealt ise tulu teenida.
Aktsiate müümine vanemas eas on kahjulik ka pärimise seisukohast, kuna see toob kaasa vara mitmekordse maksustamise. Nordea investeerimisnõustajatel oli aga tookord selline preemiasüsteem, mis oli sõltuvuses klientidelt saadud tuludest. Seetõttu müüsid nõustajad klientidele neid tooteid, millest pank sai kõige rohkem tulu.
OP Helsinki panga enda hinnangul ei saanud klient tehingutest kahju. Ka Nordea leiab, et kliendid kahju ei saanud. Nordea teatas, et muutis oma tegevust juba enne inspektsiooni menetlust ja selline praktika on jätkunud hiljem.
OHMYGOSSIP — Soome hakkab alates käesolevast, 100. juubeliaastast välja andma rahvusvahelist sugudevahelise võrdsuse auhinda – International Gender Equality Prize. Auhinna väljaandmisest andis täna, naistepäeval, 8. aprillil Tamperes toimunud võrdsuse festivalil teada Soome peaminister Juha Sipilä. Ta põhjendas auhinna loomist asjaoluga, et Soome on olnud maailmas sugudevahelise võrdsuse teerajaja. Soomes said naised maailmas esimesena valimisõiguse 1906. aastal, aastaid enne Soome iseseisvumist.
Auhinda hakatakse välja andma koostöös Tampere linnavalitsusega. Auhind antakse inimesele, kes on edendanud maailmas sugudevahelist võrdsust. Auhind sisaldab endas rahalist preemiat, aga seda raha saab kasutada mõne naiste olukorda parandava projekti jaoks.
Auhinda hakatakse välja andma iga kahe aasta tagant ja tänavusel juubeliaastal on selle suurus 150 000 eurot. Auhinna saaja valib välja žürii, mille nimetab peaministri büroo ja mille koosseisu tänavu kuuluvad Tampere kontserdimaja juhataja Paulina Ahokas, Soome 100 programmijuht Pekka Timonen ja Tampere kirjanik Rosa Meriläinen.
Auhinna kandidaate saavad esitada kõik inimesed nii Soomes kui välismaal. Auhinnakampaania kuulutatakse välja Soome naisaktivisti Minna Canthi päeval 19. märtsil.
