Teisipäev, oktoober 14, 2025

SOOME UUDISED

Kotkas pussitati surnuks sõbrale külla tulnud noor eestlane

OHMYGOSSIP — Ööl vastu laupäeva, 18. märtsi pussitati Kotkas surnuks 19-aastane Helsingi elanik, kes on sündinud Eestis ja rahvuselt eestlane. Esialgse info kohaselt oli ohver tulnud sõbrale Kotkasse külla. Ohver on küll eestlane, aga elanud pikka aega Soomes.

Pussitamine toimus kahe seltskonna omavahelise arveteõiendamise käigus, mis sai alguse Kotkas Karhuvuoris asuvas restoranis, vahendab MTV. Kaks seltskonda läksid omavahel tülli, misjärel läksid välja restorani ette arveid õiendama. Sealt olid nad edasi liikunud lähedalasuva arstikeskuse hoovi. Rüseluse käigus pussitas 35-aastane kotkalane 19-aastast Helsingi elanikku, kes kohapeal suri.

Ohvri seltskonnas oli olnud neli inimest ja tapmises kahtlustatava seltskonnas kaheksa.

Politsei võttis laupäeval tapmises kahtlustatava vahi alla, lisaks on kinni võetud veel kuus kakluses osalenud meest. Teo motiiv pole veel selge. Asjaosalised ise palju ei mäleta, kuna nad olid väga purjus. Kahtlustatav pannakse homme tõenäoliselt vangi, ülejäänud pääsevad vabadusse.

Kahtlustatav pussitaja on ka varem politsei tähelepanu alla sattunud, aga täpsemaid kommentaare politsei ei jaga.

Soome on Vene turistide teine ja Eesti kuues sihtkoht

OHMYGOSSIP – Eesti on Venemaa elanike turismisihtkohtade seas kuuendal ning Soome teisek kohal, selgub Vene statistikaameti andmetest.

Kõige rohkem külastasid venelased eelmisel aastal Abhaasiat, kuhu tehti 4,3 miljonit reisi, järgnesid Soome 2,9 miljoni reisiga, Kasahstan 2,8 miljoni, Ukraina 1,8 miljoni, Hiina 1,6 miljoni ja kuuendana Eesti 1,5 miljoni külastusega, edastas uudisteagentuur Interfax.

Eestile järgnesid Saksamaa ja Poola mõlemad 1,1 miljoni, Tai 867 000, Küpros 813 000, Türgi 797 000, Hispaania 790 000, Kreeka 782 000, Gruusia 742 000, Itaalia 710 000 külastusega. Leedusse tegid venemaalased 693 000 külastust. Üldse tegid Venemaa elankud 2016. aastal 31,7 miljonit välisreisi, mida on 7,9 protsenti vähem kui aasta varem.

Avafoto: Soome turismimess MATKA (Helena-Reet Ennet/OHMYGOSSIP)

Soome tahab üle minna tasuta lasteaedadele

OHMYGOSSIP — Tulevane Soome arvatav peaminister, äsja neljaks aastaks sotside uueks juhiks valitud Antti Rinne tahab lisaks tausta kooliharidusele Soome üle viia tasuta lasteaedadele. Soome puhul tähendab see, et maksma ei pea enam toidu ega lasteaiakoha eest, nii nagu see on praegu koolides.

Tasuta lasteaiahariduse vajadust toonitas Rinne oma eilses kõnes erakonna liikmetele, vahendab Aamulehti. Tasuta lasteaedade teema saab ühtlasi Soome sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDP) peamiseks valimisloosungiks enne 2019. aasta Eduskunta (parlamendi) valimisi.

SDP tahab parandada naiste olukorda tööturul ja terves ühiskonnas. Rinne ütles, et SDP on feministlik erakond, mille eesmärk on kaotada kõik takistused sugude vahelise võrdsuse tagamisel.

Sotsid tahavad ühtlasi kehtestada kodanikupalga, kuigi nad otse seda sõna ei kasuta. Sotsid tahavad rakendada erakonna noortekogu välja pakutud sotsiaalse turvalisuse süsteemi, mis tagaks igale elanikule vähemalt 520 euro suuruse sissetuleku kuus. See süsteem asendaks praegused toimetuleku- ja töötutoetused, vanemapalga, õppetoetuse ja muud toetused. See toetus makstakse lisaks eluasemega seotud kuludele ja põhimõte on, et inimesel on kasulikum tööle minna kui ainult toetustest elada.

Ülal foto: Riitta Supperi, Soome 100 pildipank.

 

Soomlased soosivad Tallinna-Helsingi raudteeühendust

OHMYGOSSIP — Soomlased soosivad Tallinna-Helsingi 85 km pikkust raudteeühendust, mis läheks maksma 9-13 miljardit eurot, selgub Soomes läbi viidud küsitlusest. Helsingi, Espoo ja Vantaa elanike seas läbi viidud küsitlusest selgus, et peaaegu pooled ehk 48% pooldas raudteeühenduse rajamist. Kolmandik oli vastu ja viiendikul polnud selles osas arvamust. Rongisõit kahe linna vahel kestaks pool tundi ja ühendus võiks valmida 2030. aastaks.

Kui Tallinna pääseks rongiga, siis saaks Tallinnas käia rohkem, ütles 17-aastane Helsingi Pasila linnaosa elanik Lenita Boullenger intervjuus ajalehele Helsingin Sanomat. Igapäevast muutust raudtee tema ellu ei tooks, aga sõpradega on lihtsam teha ühist väljasõitu. Tallinnas võiks käia siis tihedamalt, kasvõi šoppamas.

Helsingi ja Tallinna vaheline tunnel on olnud Helsingi linna jaoks oluline teema juba aastaid. 2015. aastal tehti esimene uuring ja siis pooldasid tunneli ehitust nii linnapea Jussi Pajunen kui abilinnapea Pekka Sauri. Siis selgitati raudtee rajamist kui võimalust saada ühendus Euroopaga.

Helsingi-Tallinna tunneli osas kirjutasid Eesti ja Soome möödunud aastal alla ühiste kavatuste protokollile ja möödunud nädalal kirjutasid Balti riikide juhid alla kiirraudtee rajamise otsusele Tallinnast kuni Poola piirini. Raudteed Balti riikides on peetud eelduseks Tallinna-Helsingi tunnelile.

Mingit kindlust tunneli osas aga veel ei ole. Kõigepealt peavad Eesti ja Soome pooled ELi toetuse abil välja selgitama, kas see end üldse ära tasub. Lisaks tuleb välja selgitada, kas see on tehniliselt teostatav ja kuidas see mõjutab keskkonda. Samuti tuleb võrrelda tunneli otstarbekust võrreldes praeguse laevaliiklusega. Uuringute tulemused peavad olema valmis 2018. aastaks.

 

Soomes on ohus sajad tuhanded uued pangakaardid

OHMYGOSSIP — Soomes on ohus sajad tuhanded uued viipefunktsiooniga pangakaardid, kuna nendelt on võimalik andmeid kergesti kopeerida. Õnneks ei vastuta andmete kopeerimise eest mitte kliendid, vaid pank, vahendab Iltalehti.

Viipekaartidelt on võimalik tavalise nutitelefoni abil kopeerida kogu informatsioon, see on siis pangakaardi number ja selle kehtivusaeg. Nendest andmetest piisab, et mõnes võrgupoes, näiteks Amazonis ostusid teha

Enamik veebipoodidest nõuab lisaks kolmekohalist turvanumbrit ehk CVV-numbrit. Aga selle numbri puhul on vaid 1000 võimalikku kombinatsiooni, mille üks inimene saab käsitsi tuvastada tunni aja jooksul, arvuti abil veelgi kiiremini.

Kokku on selliseid uusi viipekaarte Soomes väljastatud sadu tuhandeid, mis tähendab, et ohus on väga paljude kaartide info.

IT-turvalisuse spetsialist Niki Klaus soovitab neile, kes mingil juhul ei taha andmete kopeerimisega riskida, kasutada kaardi puhul fooliumist ümbrist, mis peaks takistama igasuguse andmete kopeerimise õhu kaudu. Klaus ise seda ei soovita, aga nii võib teha.