Pühapäev, juuni 29, 2025

SOOME UUDISED

Soome vanemad võtavad lapsi hallituse tõttu koolidest ära

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Paljudes Soome koolimajades levib hallitus, mistõttu vanemad võtavad lapsi koolidest ära koduõppele. Vanemad võivad lapsed koduõppele võtta ilma erilist põhjust toomata, vahendab Iltalehti. Koduõppel on nii negatiivseid kui positiivseid külgi. Näiteks kooliõpetaja töötanud Susanna Saxberg ütles, et õpetas lastele pannkookide küpsetamise ajal jagamist samamoodi nagu koolis õpetatakse kookide abil. Lapsed õppisid paarikümne minutiga ära sama asja, mille peale koolis kulutataikse 45 minutit.

Lastel põhjustab hallitus põhiliselt silmapõletikke. Muud hallitusega kaasnevad vaevused on peavalu, krooniline põskkoopapõletik, õhupuudus ja hingamisteede ärritus. Tavaliselt kaovad vaevused siis, kui laps koolist ära võtta.

Soomes on küll koolikohustus, aga pole koolis käimise sundust. Vanemad võivad ilma erilise põhjuseta võtta lapsed koduõppele. Väga lihtne see aga pole, sest omavalitsused ei kata koduõppel olevate laste õppematerjalide kulusid. Kodus pole lapsel juurdepääsu kooli tervishoiu süsteemile. Vanemad peavad ise maksma lapse lõunasöögi eest, mis muidu koolis käies oleks tasuta. Omavalitsused jälgivad koduõppel laste edenemist lastele tehtavate testidega.

Sageli aga omavalitsused ei tunnista, et koolis on hallitusega probleeme. Vajadusel peavad vanemad ise lapsele uue sobiva kooli leidma. Vahetevahel ähvardavad omavalitsused koduõppel olevate laste vanemaid lastekaitsega. See on aga täiesti alusetu, kuna Soomes on koduõpe seadusega lubatud.

 

Soome pokkerimiljonär Jens Kyllonen läks kooli

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soome pokkerimiljonär Jens Kyllonen, kes arvas, et läheb noorelt pensionile, otsustas siiski kooli minna. Ta alustas pokkeriga 19-aastaselt ja nüüd, pea kümme aastat hiljem sai sellest villand, vahendab Iltalehti. Praegu 27-aastane Kyllönen on üks Soome paremaid elukutselisi mängijaid ja saanud selle mänguga miljonäriks. Veel viis aastat tagasi arvas ta, et jääb pärast pokkerimängu lõpetamist pensionile. Mõne aja pärast ei tundunud see perspektiiv enam nii ahvatlev ja ta mõtles teha midagi muud. Teda huvitas rahandus, näiteks kasvõi selleks, et oma võitudest saadud raha paigutada. Selleks astus ta rootsikeelsesse Hankeni majanduskõrgkooli.

Noormees tegi netipokkeriga tutvust kümme aastat tagasi 17-aastasena. Ta uuris raamatuid ja leidis, et on selles vallas päris tugev. Heal pokkerimängijal peab olema hea loogiline mõtlemine. Matemaatikas oli ta oma klassi parimate hulgas ning see tuleb pokkeris kasuks. Aga see pole kõige tähtsam, muidu oleks kõik maailma paremad matemaatikud head pokkerimängijad.

Pokkeris on vaja omajagu õnne, aga ka teadmisi. Hea pokkerimängija peab tegema paremad otsused kui vastane. Kogemusega tuleb teadmine, millal rohkem panustada ja millal tagasi tõmmata.

Nüüd on aga Kyllönen pokkerist küllastunud ja ta ei pea enam midagi tegema raha pärast. Maailma pokkeriturg on samuti languses ja seal pole enam võimalik teenida nii nagu varem. Olukord on tundmatuseni muutunud võrreldes kümne aasta taguse ajaga, mil kõik tahtsid mängida pokkerit ja unistasid pokkerimängija karjäärist. Nüüd on palju selliseid noori, kes pole kuulnudki sellest, et pokkerist võib ära elada.

Kyllönen tahab tulevikus olla iseendale tööandja. See võiks olla seotud rahandusega ja see peaks olema oma firma.

Jens Kyllönen valiti kolmandat aasta järjest Soomes aasta mängijaks iga-aastasel konkursil Finnish Poker Awards. Ta on teeninud pokkeriga aastate jooksul mitu miljonit eurot.

 

Soome vanglatesse on jõudnud usupõhine vägivald

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Soome vanglates on kanda kinnitanud uus vägivalla tüüp – usupõhine vägivald. See on seotud üha suurema hulga välismaalastest vangide lisandumisega, vahendab Iltalehti. Vägivald pole Soome vanglates midagi uut. Aga usupõhine vägivald tuli siseministeeriumi tellitud ekstremismi uuringust välja esimest korda. Usupõhine vägivald on üks vägivaldse ekstremismi vormidest ja on märk radikaliseerumisest.

Soomes arvati pikalt, et kuivõrd vanglates pole terrorismi eest süüdi mõistetuid, siis polegi see probleem. Samas on vanglate töötajad nüüd märganud, et radikaliseerumiseks polegi vaja olla tingimata terrorismi eest süüdi mõistetud.

Usupõhise vägivalla teket on soodustanud välismaa taustaga vangide arvu suurenemine, kultuurierinevused ning usu äärmuslikud tõlgendused. Paari viimase aastaga on islamiusulised vangid tõusnud vanglates kõige suuremaks vähemuseks. Vanglates moodustavad nad omaette gruppe. Nõnda sünnib suletud kogukond, kuhu suletakse tee teiste uskude esindajatele ja kiidetakse heaks vägivald teiste inimeste suhtes. Vanglates tuvastatud usupõhise vägivalla juhtumid kujutavad endast nii otsest füüsilist vägivalda kui ähvardamist.

Tavapäraselt on vangla eesmärk hoida inimest uute kuritegude toimepanemise eest. Ent vangide radikaliseerumine võib muuta vanglad kohaks, kus tavapärased põhimõtted enam ei kehti. Vanglaelu võib kujuneda üheks etapiks, mis veelgi tugevdab ideoloogiat. Vanglakaristus ei täida oma eesmärki, kui inimene on valmis idee nimel surema. Seetõttu on oluline, et vangla pakuks tegevusi, mis aitaksid sellist radikaliseerumist vältida.

Kuigi Soomes on usupõhine vägivald vanglates uus asi, on see mujal maailmas kujunenud suureks probleemiks. Vanglates on terrorismi eest süüdi mõistetuid, mistõttu võib vangla suletud süsteem kujuneda pinnaseks radikaliseerumise levikule. Vangla on soodne pinnas radikaliseerumisele, kuna seal on koos palju inimesi, kes tunnevad end ühiskonnas tõrjutuna, kel on omad probleemid, kes on pettunud või soovivad kätte maksta. Kui nüüd vangide hulgas on inimene, kes tahab teisi radikaliseerida, siis leiab ta hõlpsalt omale liitlasi.

Euroopa Liidus tegeleb radikaliseerumise ärahoidmisega  vanglates juba mitu aastat Radicalisation Awareness Network, mis ühendab asjatundjaid eri maadest. Soomes on Vantaa vanglas praegu käimas pilootprojekt vägivaldse ekstremismi ja radikaliseerumise välja selgitamiseks. Eesmärk on vanglates radikaliseerumist ära hoida.

 

Kuidas leida tööd? Nõu annavad Soome parimad tööandjad + Vaata, kes olid Soomes parimad tööandjad!

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Kuidas leida tööd? Tavapärane soovitus on saata laiali CV-sid lootuses, et mõnel ametikohal näkkab. CV-de saatmist soovitavad töötukassa esindused, kuigi on teada, et parimad töökohad saadakse otse firmadega suheldes, vahendab Helsingin Sanomat.

Möödunud aasta Soome parimad tööandjad olid tarkvarafirmad Zef ja Vincit ning lemmikloomakaupade kett Musti ja Mirri. Ligi 30 töötajaga ettevõtte Zefi juht Jaakko Alasaarela on just otsimas inimest müüja ametikohale. Laual on hunnik kandideerimisavaldusi, firma juht loeb need hoolikalt läbi ja valib nende hulgast välja kolm, kes kutsutakse vestlusele. Alasaarelal on selge seisukoht, milline peab olema uus töötaja – ta peab suutma ära põhjendada, miks ta just sellesse firmasse tahab tööle asuda. See seletus räägib taotleja kohta päris palju. Sellest on näha, kuidas sobivad kokku firma tegevus ja inimese enda unistused. See ei õnnestu, kui unistustest pole taotluses juttu.

Sama meelt on 340 töötajaga Vinciti personalijuht Johanna Pystynen. Tema väitel peaks juba avalduses kirjutama, mida inimene tahab firmas tegema hakata. Töörollid muutuvad firmas vastavalt vajadusele, mistõttu oodatakse, et inimene kirjutab endast veidi rohkem. Okei, oskad oma tööd, aga mis sinust veel kasu võib olla, räägib Pystynen.

Ligi 800 töötajaga lemmikloomakaupade kett Musti ja Mirri on veidi eriline ettevõte. Töötajaid otsitakse palju ja valdavalt müüja ja laotöötaja ametikohtadele. Üks asi on siiski teistega sarnane: tööotsijalt oodatakse huvi firma tegevuse vastu. Me otsime lemmiklooma-inimesi, räägib ettevõtte personalijuht Sanna Hokkanen.  Tema väitel huvitavad tööandjat enam inimese isiklikud omadused, mitte niivõrd tema CV.

Ettevõtted kasutavad uute töötajate leidmiseks oma võrgustikke. Näiteks Zef ja Vincit on leidnud suure osa uutest töötajatest olemasolevate töötajate kaudu. Musti ja Mirri kasutab samuti uute töötajate leidmisel olemasolevaid töötajaid.

Lisaks kasutavad ettevõtted töötajate leidmisel sotsiaalmeedia ehk some kanaleid. Näiteks Zef ja Vincit kasutavad LinkenIn keskkonda. Musti ja Mirri on leidnud uusi töötajaid Facebooki kaudu, kus inimesed on saaanud teada vabanevatest töökohtadest just Facebookis. Parimad kandideerijad jälgivad Musti ja Mirri tegevust somes juba varem, sest on huvitatud lemmikloomade teemast.

Tööotsijale on seega nõuanne: vali välja need firmad, millest oled huvitatud ja jälgi nende tegevust kõigis kanalites. Kui võimalus avaneb, haara sellest kinni.

 

Helsingin Sanomat peatoimetaja Antero Mukka soomekeelsele raadiole Eestis: Sõnavabadus on Soomes ohus

By
Helena-Reet Ennet
-

OHMYGOSSIP — Muretsemiseks on põhjust, kommenteeris Soome suurima ajalehe Helsingin Sanomat peatoimetaja Antero Mukka sõnavabaduse piiramist Soome rahvusringhäälingus Yleisradio (Yle). Mukka ütles Eesti soomekeelsele SSS-Raadiole antud intervjuus, et asi võib osalt olla seotud isikute vaheliste vastuoludega.

Mukka ütles intervjuus, et Yle probleemi lahendamine vajaks välispidist sõltumatut uurimist.

Mukka ütles, et ta ei oska võtta Yle asjas ühest seisukohta, aga ta tunnistas, et imelik pilt jääb sellest asjast küll väljapoole. Nüüd on juba mitu kuud olnud segadus Soome Yleisradio ümber ja Mukka soovib, et asi laheneks, nii et inimesed saaks lõpuks rahulikult tööd teha ning rahvas oleks veendunud, et maksumaksja raha eest ülal peetav asutus teeb seda head tööd, mida temalt oodatakse.

Helsingin Sanomate peatoimetaja ütles, et USA värske presidendi Donald Trumpi tegevusest tulenevalt on kvaliteetset teenust pakkuva meedia usaldusväärsus üle kogu maailma sattunud suure surve alla, kuna seda nimetatakse valeuudiste tootjaks. Kuivõrd sõnavabadus on ohus, pea kvaliteetmeedia hoiduma kõikvõimalikest sammudest, mis seda usaldusväärsust, sõnavabadust ja ajakirjanduslikest põhimõtetest kinnipidamist võiksid kahjustada. Mukka lisas, et ainus võimalus nüüd edasi minna on nii, et teha oma tööd võimalikult hästi.

Mukka ütles, et kuivõrd Yleisradiot peetakse üleval maksumaksja rahaga ja raha jagamine sõltub poliitikutest, siis võib juhtuda, et meediaettevõte satub poliitilise surve alla. Samas lisas ta, et ei usu, et see mõjutamine oleks laiaulatuslik. Kui nüüd selgub, et Yleisradio on poliitiliselt mõjutatav, siis see kahtlemata omab kaugeleulatuvat mõju.

Probleemid sõnavabaduse piiramisega said Soome Yles alguse möödunud aasta lõpus, kui Yle ajakirjanikud hakkasid uurima peaminister Juha Sipiläga seotud ärisid. Ajakirjanikud valgustasid, kuidas Sipilä oli oma perega seotud äridesse suunanud riigi raha. Ent ajakirjanikud ei saanud asja lõpuni käsitleda, kuna Soome peaminister sekkus Yle juhtimisse nii, et Yle juht vahetus ja osa ajakirjanikest oli sunnitud lahkuma. Suomen Kuvalehti kirjutas asja kohta artikli, et peaminister Sipilä vaigistas Yle.

Viimane piisk karikasse oli asjaolu, et Yle otsustas tühistada 1. märtsiks planeeritud sõnavabaduse-teemalise arutelu raadiosaates Avalik sõna, milles oleks osalenud Yle värske peatoimetaja Riikka Venäläinen ja Ylest lahkunud uurivate saadete toimetaja Jussi Eronen.

 

1...587588589...597Page 588 of 597