Reede, aprill 4, 2025

SOOME UUDISED

Soome kolinud üksikema Jane Kullmann: Eestis on lastega väga raske

OHMYGOSSIP — Kuus aastat tagasi Eestist majanduslike probleemide tõttu lahkunud kahe lapsega üksikema Jane Kullmann saab Soomes hästi hakkama. Ta töötab Soomes koristajana ja ei kahetse, ütles ta intervjuus Põdra-TV-le. „Eestis on väga raske elada kahe lapsega,” räägib Jane, „kui veel laste isa ka ei toeta. Oleks vaja süüa panna lauale, aga raha on vähe.” Jane ütleb intervjuus, et isegi kui töö on, siis lapsed käivad koolis, tahavad trennis käia, aga üksikemal pole selleks raha.

Jane elas Soomes algul paar nädalat isegi telgis. Tal ei olnud tööd ega midagi. Ta mõtles, et kui saab tööd, siis läheb ära Soome. Siis aga leidiski ta kohe töökoha ja sai hakkama. Tööd sai Jane koristusfirmas, nüüd töötab ta ehituskoristajana. Algul oli tema palk 9 eurot, nüüd 13 eurot tunnis.  Tema eduloost on olnud Soome Yle TV-s lausa saade. Kodulinna Põlvat külastab ta harva, kuid selle talve koolivaheaja veetsid Jane ja ta noorim laps Põlvas, kus nende Eesti kodu eest hoolitseb Jane ema.

Jane räägib, et tal jäi Eestisse maha palju sõpru, aga nüüd elab tema pere Soomes: nii tema õde kui vend elavad Soomes.

Kui Jane Eestist lahkus, siis paljud ütlesid, et kuhu sa kahe lapsega lähed, mõtle peaga, sa ei oska keelt, mida sa teed seal, lastel on vaja kooli minna, laste sõbrad jäävad maha, milline vastutus, mis ema sa oled, kuidas sa võid lapsed võtta ära vanavanemate käest. Pigem ei suhtunud teised positiivselt. Pärast kuut aastat Soomes on kõik väga rõõmsad. „Nad näevad, et üksikema saab Soome normaalselt hakkama,” lisab Jane.

„Ma suudan osta lastele riided, lapsed saavad kõike, mida lihtsalt on eluks vaja,” räägib Jane, „vahetevahel saavad ujuma minna siseujulasse, nad saavad hobidega tegeleda, nad saavad reisida, nende silmaring avardub.”

Jane rääkis, et tal oli Soomes algul raske, kuna ta ei osanud keelt. Ta ei osanud isegi küsida, kus asub tualett ja ei saanud aru, mis talle vastati. Inglise keelt ta samuti ei oska ja vene keelega pole Soomes midagi peale hakata. Nüüd oskab ta hästi soome keelt. Lapsed õppisid soome keele kiiremini ära.

Soomes pani Janet imestama inimeste külmus, see tähendab hoolimatust oma naabrite ja teiste inimeste suhtes. Eesti inimene on rohkem avatud ja räägib teisega rohkem oma asjadest. Soomes meeldib talle see, et inimesed ei tule teineteisele väga ligi, hoitakse meetripikkust vahet. Paljud soomlased on teda aidanud.

Jane sõnul on Soomes kallim ainult üür, mis temal on 737 eurot kuus, aga sisaldab kõike, isegi remonti. Näiteks pliit vahetatakse välja, vannitoa kapp parandatakse ära.

Selle kohta, miks Eestis on inimesed vaesed, räägib Jane, et inimesed teevad küll tööd, aga väga paljud tema sõpradest on miinimumpalga peal. Kui sul on Eestis miinimumpalk, siis jaksad maksta ära üüri ja osta söögi, aga ei jõua osta mööblit ega korralikke riideid. Ostujõud on väga väike ja seetõttu pole Eestis tööd ka mööbli- ja rõivatootjatele.

Jane tunnistab, et elu Eestis on võitlus ellujäämise eest ja lapsed kannatavad kõige rohkem. Puudu on riigi toetus. Jane väitel pole Eesti riik mitte rahvas, vaid poliitikud, kes on kõik Tallinnas ja teevad seal otsuseid. Kurb on see, et kui tulen Eestisse ja tahan minna kuhugi poodi, siis see pood on kinni pandud, räägib Jane. Oli pank, aga selle tööaega on lühendatud, kuna pole enam tarbimist.

Eestisse Jane enam kindlasti tagasi ei tule. „See on võimatu. Eesti palgad ei võimalda normaalset elu,” räägib Jane. Tema sõnul on tema kodu Soomes ja lapsed on pigem soomlased. Eesti keeles suheldakse ainult kodus.

 

Helsingi tänavatelt korjatakse kokku 2500 koormat sõelmeid

OHMYGOSSIP — Soome pealinna Helsingi tänavaid on juba hakatud puhastama talvistest sõelmetest, aga suurem puhastus võetakse ette alles märtsikuu lõpus. Kõige esimene prioriteet on ringteede puhastus, ütles Helsingi ehitusameti hooldusinsener Tarja Myller Yle vahendusel. Seejärel võetakse ette kõnniteed ja väljakud.

Praegu puhastatakse tänavaid tolmust ja sõelmetest, tänava pesu on kavas ette võtta mõne nädala pärast. Siis pühitakse tänavatelt viimane tolm ning pestakse tänavad veega.

Pesu eeldab seda, et öösel enam ei külmeta ning ei teki jäite ja libisemise ohtu. Suurem tolmuimemine ja pesu peaks algama esmaspäeval, 27. märtsil. Kevadine suurpuhastus kestab kuus nädalat, mis tähendab, et kõik tänavad saavad puhtaks maikuu alguseks.

Sõelmeid korjatakse tänavatel kokku 60 000 tonni ehk 2500 autokoormat. Sõelmeid on eriti palju sel aastal, mil oli libe, aga vähe lund. Muidu oleks osa sõelmeid koos lumega juba kokku lükatud ja ära veetud.

Soome allergialiit soovitab kevadise tolmu vastu kasutada kaitsevahendeid. Tolm tungib silmadesse ja kurku ning muudab nina vesiseks ja teeb kurgu kähedaks. Tolmukübemed võivad tungida isegi kopsu.

Suurem osa tänavatele puistatud ja kokku korjatud sõelmetest võetakse uuesti kasutusse, näiteks ehitustel. Juba kasutatud sõelmeid enam uuesti tänavale ei panda.

 

Soome suursaadik Lätis Olli Kantanen: Lätis rohkem Soome ettevõtteid kui soomlasi

OHMYGOSSIP — Soomes suursaadik Lätis Olli Kantanen ütles intervjuus Eesti soomekeelsele SSS-Raadiole, et Lätis elab ligi 300 soomlast, aga Soome ettevõtteid on ligi 400. Kantanen lisas, et ettevõtteid on viimasel ajal juurde tulnud. Kui ta ise 2104. aastal Lätti saadikuks läks, siis oli Soome ettevõtteid Lätis 350 ringis.

Kantanen ütles, et Läti majandus on kasvamas, kuigi sealgi on väljakutseid, kuna eksporditurud on raskes olukorras.

Saatejuht Tapio Reini küsis, kas president Raimonds V?jonis, kes on avalikult pagan, väldib ka kirikus käimist nagu Eesti president Kersti Kaljulaid. Kantanen vastas, et Lätis pole see olnud jututeemaks. Küll on ta näinud presidenti osalemas ametlikel kirikutseremooniatel.

Varjupaigataotlejate kohta Lätis ütles Kantanen, et otse Lätti eriti palju varjupaiga taotlejaid ei tule, nii nagu ka teistesse Balti riikidesse. Olukord seoses varjupaiga taotlejatega on enam-vähem sama mis Eestis. Vastu võetakse Euroopa Liidu poolt saadetud varjupaiga taotlejaid.

Paremäärmuslased või populistid pole Lätis saavutanud sellist kandepinda nagu mitmel pool mujal Euroopas.

Läti pealinn Riia on väga multikultuurne: seal elab 42,6% lätlasi, lisaks 39,8% venelasi, 4,1% valgevenelasi, 3,7% ukrainlasi, 1,9% poolakaid ja 7,9% muid rahvusi. Kantanen ütles, et Riia on juba ajalooliselt olnud paljurahvuseline linn. Tooni annavad siiski lätlased ja venelased. Riias kasutatakse palju vene keelt, kuigi ametlik keel on riigis läti keel.

Alkoholi kohta Lätis ütles saadik, et see puudutab rohkem Eestit. Tunda on, et alkoholi müügikohti reklaamitakse ka Soomes. Ta käis Tartu maratonil ning läbi Valga sõites nägi suuri silte tee ääres.

Soome 100 üritused on kavas ka Lätis, ütles Olli Kantanen. Põhiliselt on need üritused kavas sügisel, näiteks Soome foto- ja kunstinäitused. Lätlased on Soomest väga huvitatud ning paljudes asjades tahavad võtta Soomest eeskuju.

Saadik käib ise palju Lätis ringi, näiteks koolides, ning tutvustab seal Soomet.

Eestlastel on ütlus, et lätlastel on kuus varvast. Saadik Kantanen ütles, et pole veel kohanud kuue varbaga lätlasi.

 

Punase maja lugu: Kuidas Soome tuntuimasse bordelli sekstöötajaid värvati

OHMYGOSSIP — Kotka linnas nn Punases majas tegutses aastail 1996-2002 Soome tuntuim bordell. Seda juhiti Venemaalt, sellega teeniti üle 3 miljoni euro ja selle pidajad mõisteti kohus 1-3 aastaks vangi, vahendab Eestinen veebilehte Yle.fi. Maja omanik oli ametlikult kohalik jurist. Bordelli kliendid olid näiteks kohalikud poliitikud, kellest üks lausa elas pooleldi seal.

Bordelli tegevus sai 1990ndate algul sellest, kui venelased hakkasid Kotka tänavatel müüma viina ja suitsu. Vene naised müüsid seksi otse bussidest. Seksiäri siirdumine Punasesse majja oli politsei jaoks paras pähkel, sest sealt leiti küll viina ja suitsu, aga mitte kunagi prostituute. Kotka linnas oli samas üldteada, et majas tegutseb bordell ja politseid süüdistati saamatuses. Seksi ostmine ja müümine iseenesest polnud kuritegu, keelatud oli seksi vahendamine. Politsei küll teadis, et maja tegevust juhitakse Venemaalt, aga selle kohta polnud tõendeid.

Uurimine kestis kokku üle viie aasta ja lõpptulemus jättis jälje Soome kuritegevuse ajalukku.

Punase maja lugu sai alguse 1980ndate lõpus, kui majast kolisid välja raudteetöölised ja see jäi tühjaks. Kohalikul juristil oli plaan maja remontida ja jagada see korteriteks. Siis aga olukord muutus. 1990ndate algul algas majanduslangus lama, mistõttu sattus jurist raskustesse. Võlg ulatus miljonitesse markadesse. Kortereid müüa polnud võimalik. Rahahäda oli nii suur, et ta üüris maja välja ühele armeenlasele. Maja nimeks sai Moi dom 1, tõlkes: Minu maja. Tegelikkuses rajati sinna bordell.

Bordelli pidajad sõlmisid lepingud turismifirmadega, mille kaudu hangiti töötajatele Soome viisad. Lõbumaja teiseks juhatajaks sai üks venelanna, lisaks võeti tööle üks kohalik uksehoidja.

Lõbumajja veeti töötajaid Venemaalt bussidega. Need olid elukutselt arstid ja õpetajad, kellele lubati hästi tasuvat tööd Soomes. Kohapeal alles selgus, millega oli tegu. Osa naisi pandi tööle vastu nende tahtmist. Naised tulid Soome, kuna Venemaal oli väga raske toime tulla. Nad teenisid punases majas nädalaga rohkem kui kodus õpetajana või haiglaõena mitme kuu jooksul. Peterburis saatsid neid bussi peale pere liikmed. Mees ja lapsed lehvitasid emale, kes sõitis Soome tööreisile. Naised töötasid vaheldumisi nädala Soomes ja nädala kodus.

Punane maja polnud ainus selletaoline. 1990ndatel tegutses Soomes kümneid bordelle.

Töötajaid värvati Peterburis. Värbamisega tegelesid armeenlane ja venelanna. Töötajad läbisid tiheda sõela. Naine pidi olema 20-30-aastane ja lojaalne. Välimus pidi olema selline, et naine oleks võimeline hästi teenima.

Naised valmistati korralikult ette. Venelannal oli Peterburis väike toidupood, kus naisi välja õpetati. Naistele õpetati näiteks seda, mida öelda politseile ja piirivalvuritele. Jutt pidi olema sorav ning see õpiti korralikult selgeks. Piiri peal tuli öelda, et reisi eesmärk on turism ja šoppamine. Poliseile ei tohtinud öelda, et osa rahast makstakse kellelgi teisele.

Punases majas töötas nädalalõppudel mitukümmend naist. Buss tuli neljapäeval ja lahkus pühapäeval. Naised küsisid 300-500 marka ühe korra eest. Klientidel oli võimalik võtta naine koju. Terve nädalalõpp maksis 1500 marka.

Armeenlane ja venelanna olid naised omavahel ära jaganud. Kumbki pidas oma naiste üle arvestust. Algul küsisid nad naistelt 600 marka päeva, hiljem juba 1000 marka. Kotka merepäevade ajal, kui kliente oli rohkem, küsiti 2000 marka päevas. Juhtus sedagi, et mõni naine jäi vahendajale võlgu. Osa naisi teenindas öö jooksul kuni kümmet klienti, teised mitte ühtegi. Kui naisel raha polnud, siis sunniti teda võlgu võtma. Vahendajad ei saanud jääda ilma rahata. Enamasti lahkusid võlglased nuttes, sest neid ei peetud seal kaua.

Maja oli kuulus üle terve Soome. Sinna saabus kliente nii Helsingist kui Ida-Soomest. Kohalikud noored mehed müüsid oma asju, et seksi osta. Ning siis oli seal üks kohalik poliitik, kellest sai majas peaaegu püsielanik. Ta ei käinud seal ainult merepäevade ajal, kuna siis oli ukse taga pikk järjekord.

Poliitik rääkis hiljem, et oli majas kohanud naist, kes oli 4000-5000 marka võlgu. Poliitik maksis naise eest võla ja viis ta tagasi Peterburgi. Poliitik veetis majas nii palju aega, et võitis maja pidajate usalduse. Lõpuks ta sõidutas juba ise naisi Soome ja Peterburi vahet. Poliitiku usaldamine oli samas suur viga, sest politsei sai temalt palju olulist infot. Nimelt oli poliitik üks neist vähestest, kes nägi, kuidas raha majas sees liikus. Majas tegutsesid brigadirid, kes korjasid raha kokku ja saatsid selle omanikele Peterburgi. Mingi aja pärast naisi enam turistibussidega ei veetud, vaid sõidutati autodega. Mõned tulid tavaliste liinibussidega.

Soome politsei palus abi Venemaalt, sest algul oli kahtlus, et naised veavad üle piiri narkootikume. Koostöö vene partneritega sujus eriti hästi. Telefonide pealtkuulamine polnud kupeldamise tuvastamisel lubatud, küll aga narkokaubanduse puhul. Pealtkuulamise abil saadi teada, millal ja millised naised tulevad. Vaalimaa piirivalvurid tundsid neid juba nägupidi. Naistel olid tavaliselt kaasas ainult ühed pealisrõivad, aga hulgaliselt aluspesu. Lisaks libestid, kondoomid, lõhnaõlid ja antibiootikumid haiguste vastu.

Armeenlane oli samuti hästi tuntud. Kord pakkus ta isegi piirivalvuritele tasuta seksi Punases majas. Siis aga armeenlane tapeti. Nüüd otsustas politsei reageerida. Oli teada, millal saabub venelanna – see oli kolmekuningapäeva õhtul 2002. aastal. Politsei pidas kinni juristi ja osa maja töötajatest. Leiti 120 000 marka raha – selle järele pidigi venelanna tulema. Venelanna peeti kinni piiril ja kohus mõistis talle maksimumkaristuse – kolm aastat vanglat. Jurist sai 1,5 aastat, üks maja töötaja aasta.

Kui bordellid Soome kinni pandi, liikus seksiäri edasi veebi. Pärast Punase maja juhtumit muudeti seadust ja seksiäri vahendamise eest võib saada kuni kuus aastat vanglat. Nüüd võib trahvida ka kliente, kuna seksi ostmine vahendaja kaudu on kuritegu.

Täna pole teada, kas prostitutsiooni esineb Soomes rohkem või vähem kui 20 aastat tagasi. Vahendusjuhtumite arv on vähenenud, aga lõbumajandus pole kuhugi kadunud.

 

Soome koolid on hädas hallitusega, mis kahjustab nii õpetajate kui õpilaste tervist

OHMYGOSSIP — Soome uued ja värskelt remonditud koolid on hädas hallitusega, mis kahjustab nii õpetajate kui õpilaste tervist. Üks sellistest koolidest on Vartiokylä algkool Ida-Helsingis, vahendab Helsingin Sanomat.

1959. aastal valminud koolimajas tehti põhjalik remont kümme aastat tagasi ja siis peeti seda suureks õnnestumiseks. Ent seinte sees on endiselt peidus seened, õigemini kiirikbakterid, mis inimeste tervist kahjustavad. Bakterid elutsevad paneelide vahel vanades puitkiud- ehk toja-plaatides.

Arstide väitel on asi ikka päris hull. Kui näiteks supermarketis midagi sellist avastataks, siis kästaks see market kohe ära lammutada ning vastutavad isikud lastaks ametist lahti. Koolimajade puhul on asi keerulisem, sest linnal pole raha majade remontimiseks. Aastas suudetakse remontida vaid viis koolihoonet, kuigi vajadus oleks kümnete majade remondi järele. Nõnda peavad nii õpetajad kui õpilased läbi ajama tervistkahjustavates hoonetes.

Koolimajade kehva siseõhu peamine põhjus on kehv õhuvahetus. Kümmekond aastat tagasi tunnistati koolimaja mürgiseks. Lapsed haigestusid. Aknaraamid olid pehkinud ja sealt leiti seent. Vana ventilatsioonisüsteem ei suutnud õhku puhtana hoida.

Nüüd on majas uus ventilatsioon, aga ka sellega on probleeme. Selgus, et ventilatsioonisüsteem ei taga piisavalt õhku 450 õpilase jaoks. 2015. aasta sügisel remonditi maja uuesti, hoone kaeti kilega ja aknaid ei saanud lahti teha. See tegi asja veel hullemaks. Lapsed haigestusid. 2016. aasta kevadel puhastati ventilatsioonisüsteemid, aga selgus, et ka sellest ei piisa. Aasta lõpus tegid asjatundjad kindlaks, et oht tervisele püsib.

Koolimaja vajaks põhjalikku remonti, aga selle peale kulub 10 miljonit eurot. Linnal on raha vaid viie koolimaja suuremaks remondiks aastas, kuigi vajadus oleks remontida kümneid koolimaju.

Koolimajade siseõhu probleemide tõttu on õpilastel oht saada püsiv tervisekahjustus, näiteks astma. Tüüpilisemad vaevused on peavalu, väsimus ja infektsioonid. Tekivad probleemid nii õppimise kui õpetamisega.