Pühapäev, juuni 29, 2025

SOOME UUDISED

Soomes uued liiklusveamaksud: 5 km/h kiiruseületamise eest juba 70 eurot

OHMYGOSSIP — Soomes kaob senine liiklustrahvide süsteem ja asemele tulevad liiklusveamaksud. Valitsusel on vastav liiklusseaduse eelnõu valmis, see on kooskõlastusringil ja saadetakse sügisel parlamendile kinnitamiseks.

Uue süsteemi järgi ei maksa autojuhid enam liiklustrahve, vaid neilt küsitakse liiklusveamaksu, vahendab Ilta-Sanomat. Varem sõltus trahvi suurus inimese sissetulekust, nüüd tuleb kõigile ühesugune maks. Maksu suurus on 20-400 eurot olenevalt rikkumise ulatusest.

Näiteks 5 km/h kiiruseületamise eest peab maksma linnas 70 eurot ja maanteel 50 eurot. 26-30 km/h kiiruseületamise eest tuleb tasuda 400 eurot. Kui kiirus on suurem, järgneb tavapärane trahvimenetlus.

Autojuhile võib 70 eurot maksu määrata näiteks turvavööta sõitmise eest või kui lapsel pole turvatooli. 100 eurot maksu võib määrata autoroolis mobiiltelefon käes rääkimise, punase tulega ristmikule sõitmise, ilma tuledeta sõitmise, suunatule näitamata jätmise, ristmikul valesti reastumise, kulunud rehvide või majade vahel rallitamise eest. 140 eurot maksu võib määrata siis, kui autos istub liiga palju inimesi, kui järelkäru pole korralikult ühendatud või kui auto või haagise mass on liiga suur.

Jalakäija maksumäär on 20 eurot ja seda võib määrata näiteks punase tulega tee ületamise või kiirteel kõndimise eest. Jalgratturile on rikkumiste eest ette nähtud 40 eurot maksu. Mopeediga sõitjale maksab väiksem rikkumine 40, keskmine 70 ja suurem 100 eurot.

Soomes ette valmistatav uus liiklusseadus toob kaasa suurima uuenduse viimase 30 aasta jooksul. Praegu kehtiv seadus võeti vastu 1981. aastal.

 

Soome rahvapensioniamet Kela annab välja uue beebipaki

OHMYGOSSIP — Soome rahvapensioniamet Kela, mis on kogu maailmas kuulsust kogunud oma beebipakiga ehk nagu seda Soomes kutsutakse, äitiyspakkaus (tõlkes: emapakk), uuendas tänavu paki sisu.

Kõik esemed on üleval Kela veebis. Esiteks on pakis kast ise, kuhu saab vajadusel beebi magama panna ja mis uuringute järgi aitab vältida beebi hällisurma. Kokku on pakis veel 53 asja, mis sisaldab kõik vajaliku alates sukkadest-sokkidest, bodidest ja sipukatest ning lõpetades kombede ja sooja magamiskotiga. Olemas on isegi beebikreemid, hari ja digitaalne termomeeter. Pakis on ka lapse esimene raamat ning pehme lelu – koer. Lapsevanematele on pakis kondoomid ja libesti.

Emapakk saab tänavu 80 aastat vanaks. Algul jagati seda abi vajavatele emadele, 1949. aastast saavad emapaki kõik emad. Kela jagab igal aastal välja ligi 35 000 emapakki.

Helsingi, Tallinn ja Tartu kavandavad ühist piletisüsteemi

OHMYGOSSIP — Helsingi bussipiletit saab tulevikus kasutada Tallinnas ja Tartus. Samamoodi kehtivad Tallinna ja Tartu piletid tulevikus Helsingis ja selle ümbruses. Tulevikus on selline asi võimalik, sest Helsingi, Tallinn ja Tartu kavandavad ühist pilootprojekti, mille abil saaks samu ühistranspordi pileteid kasutada nii siin kui sealpool lahte, vahendab Yle.

Suurim eelis on see, et teise linna minnes ei peaks enam hakkama otsima, kust osta piletit, tõdeb Helsingi piirkonna ühistranspordiettevõtte HSL juhataja Suvi Rihtniemi. Projekti rahastuse mudel peaks selguma aprillis-mais.

Ühispileti rakendamine pole praegu veel lõplikult ära otsustatud. Projekti laiem eesmärk on luua võimalus ühtede ja samade ühistranspordi piletite kasutamiseks eri riikides.

Rihtniemi sõnul on sellist piletite ühiskasutust kavandatud juba varem Soomes. Selle mõte on, et kodulinna piletit saaks kasutada mujal Soomes.

Alates 2013. aasta algusest on Tallinna linna elanikud saanud sõita ühistranspordis tasuta. Rihtniemi väitel ei tähenda see, et tasuta transport laieneb projekti kaudu ka Helsingisse. Soomes on tasuta transpordi varianti kaalutud, aga Rihtniemi ei pea seda tõenäoliseks. Helsingis laekub piletitulu üle 300 miljoni euro ja see moodustab poole kuludest. Talinnas oli piletitulu neli aastat tagasi vaid 20 miljonit. Need summad pole omavahel võrreldavad.

Tallinna eelis oli see, et paljud inimesed elasid ja töötasid Tallinnas, aga olid registreeritud mujale. Läbi tasuta piletisüsteemi sai Tallinn omale lisaks elanikke ja maksumaksjaid. Helsingi puhul aga on enamus linnas elavatest ja töötavatest inimestest linna elanikeks registreeritud ja maksavad makse juba kohapeal.

Kas soomekeelne raadio saab loa Eestis tegutsemiseks?

OHMYGOSSIP — Tänavu möödub 100 aastat Soome iseseisvumisest, mistõttu on Tallinnas tegutseva soomekeelse SSS-Raadio toimetus lootusrikas, et see tähistab ühtlasi püsiva tegevusloa saamist. Seni on soomekeelne raadio pidanud iga kuu taotlema ajutist tegevusluba saadete edastamiseks Tallinnas ja Harjumaal sagedusel 92,4 MHz.

Soomekeelse raadio toimetaja Tapio Reini meenutas, et nõukogude ajal tegutses Eestis soomekeelne raadio, mille eesmärk oli levitada kommunistlikku propagandat. Soomekeelse raadio tegevusest nõukogude Eestis on kirjutanud raamatu tolleaegne toimetaja Pekka Lehtonen. „Nüüdki on meil oma tähtis asi ajada, aga eesmärk on hoopis teine,” lisas Reini.

Soomekeelne raadio edastab Eesti majanduse, kultuuri ja poliitika kohta infot soome keeles.

Soomekeelne raadio Eestis kuulub ülemaailmsesse soomekeelsete raadiote võrgustikku Tunturisusi.

Soomes juba tegutseb eestikeelne raadio Finest FM sagedusel 105,0 MHz (Helsingi, Vantaa, Espoo) ja 104,8 MHz (Porvoo), mis edastab Soome kohta infot eesti keeles.

Nordea Pank sai Soomes miljon eurot trahvi 90-aastasele kliendile antud kehva nõu eest

OHMYGOSSIP — Nordea Pank sai Soome finantsinspektsioonilt miljon eurot trahvi, kuna oli andnud 90-aastasele kliendile investeerimise alal kehva nõu. Lisaks sai trahvi veel teinegi pank OP Helsinki summas 400 000 eurot, vahendab Helsingin Sanomat. Investeerimisfirma Alexandria sai trahvi 90 000 eurot ja investeerimisfirma Investium 20 000 eurot.

Finantsjärelvalve algatas klientidele antud nõuannete uurimise pärast seda, kui Helsingin Sanomat kirjutas 2015. aasta juunikuus sellest, kuidas Nordea soovitas 90-aastasel kliendil müüa kahe miljoni euro väärtuses aktsiaid ja osta selle asemel pangale tulu toonud investeerimistooteid. Helsingis elava eaka mehe sugulased said asjale jälile siis, kui talle tuli 100 000 euro suurune arve maksude tasumise kohta. Maksud tulid inimesele üllatusena.

Finantsinspektsioon Fiva analüüsis eriti hoolikalt üle 70-aastastele inimestele antud finantsnõu. Pankades tuvastati olulisi puudusi klientide nõustamisel.

Pangad on altid andma klientidele kehva investeerimisnõu, kuna klientide aktsiaomandus ei too pangale niisama mingit tulu. Sestap õhutavad pangad kliente aktsiaid müüma ja ostma uusi tooteid, et selle pealt ise tulu teenida.

Aktsiate müümine vanemas eas on kahjulik ka pärimise seisukohast, kuna see toob kaasa vara mitmekordse maksustamise. Nordea investeerimisnõustajatel oli aga tookord selline preemiasüsteem, mis oli sõltuvuses klientidelt saadud tuludest. Seetõttu müüsid nõustajad klientidele neid tooteid, millest pank sai kõige rohkem tulu.

OP Helsinki panga enda hinnangul ei saanud klient tehingutest kahju. Ka Nordea leiab, et kliendid kahju ei saanud. Nordea teatas, et muutis oma tegevust juba enne inspektsiooni menetlust ja selline praktika on jätkunud hiljem.