NordenBladet – Kõrvaklappide sage ja vali kuulamine on saamas noorte seas tõsiseks terviseriskiks, mis võib viia püsiva kuulmislanguse ja tinniruseni. Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilasuurimus näitab, et paljud noored ei ole ohtudest teadlikud, kogevad juba esimesi sümptomeid ning alahindavad ka kõrvaklappide puhastamise olulisust.
Miljard noort riskigrupis
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) hoiatab, et enam kui miljardit noort ähvardab ebasobivate kuulamisharjumuste tõttu vältimatu kuulmiskahjustus. Probleemi tõsidust kinnitab ka gümnasist Marie Muinasmaa uurimistöö, mis leidis, et ligi kolmandik tema kooli õpilastest on juba kogenud kuulmislangusele viitavaid sümptomeid, näiteks tinnitust ehk vilinat kõrvades.
Kõrvasisesed klapid on valjemad
Müra kahjulikkust mõõdetakse detsibellides (dB) ning maksimaalseks ohutuks helitasemeks peetakse 70 dB. Võrdluseks, ööklubides võib müratase küündida üle 100 dB, mille puhul ei peeta üle 15 minuti viibimist enam ohutuks.
Muinasmaa mõõtis katse käigus erinevat tüüpi kõrvaklappide helirõhku ja tegi kindlaks olulise fakti: noorte seas kõige populaarsemad kõrvasisesed klapid tekitavad reeglina tugevama helirõhu kui suured, kõrva peal või ümber asuvad klapid. Kuna heli suunatakse otse kuulmekäiku, on ka kahjustuse risk suurem.
Unustatud oht: puudulik hügieen
Lisaks kuulmiskahjustusele peitub oht ka hügieenis. Uurimusest selgus, et vaid veerand noortest puhastab oma kõrvaklappe regulaarselt. Klappide jagamine kaaslastega ilma neid eelnevalt puhastamata loob soodsa pinnase haigustekitajate levikuks.
Uurimistöö tulemused rõhutavad teravat vajadust teavitustöö järele. Noori tuleb harida nii helitugevuse piiramise kui ka kuulamispauside tegemise olulisusest, et vältida elukestvaid kuulmisprobleeme.
Marie Muinasmaa uurimistöö “Kõrvaklappide kasutamine ja teadlikkus sellega seonduvatest terviseriskidest Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnasistide näitel” saavutas 2025. aastal õpilaste teadustööde riikliku konkursil gümnaasiumiastmes II koha, pälvis Tallinna Ülikooli eriauhinna ning esindas Eestit Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil (EUCYS) Lätis Riias. Tööd juhendas õpetaja Sirle Oja. Selle täispika versiooniga saab tutvuda õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake.