NordenBladet —Soome sisseränne lõi möödunud 2016. aastal absoluutse rekordi, kui sisse rändas kokku 34 905 inimest. Möödunud aasta sisseränne oli 21% võrra suurem kui varasemal aastal, edastab Statistikaamet. Migrantide arv lõi 2013. aasta rekordi ligi 3000 võrra.
Soomest väljaränne on samuti suurenenud, aga mitte nii palju kui sisseränne. Soomest läks välismaale 18 082 inimest, 11% enam kui aasta varem.
Soome netomigratsioon oli 2016. aastal 16 823 inimest, 35% enam kui aasta varem.
Sisserändajatest 78% olid välisriigi kodanikud, väljarändajatest 59% olid Soome kodanikud.
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet – “Soome ja Eesti juudi kogukond on küll suures plaanis väga pisike, ent kasvab. Rõõm on tõdeda, et kultuuriüritusi väisab aina enam kohalikke juute,” räägib Põhjamaid ühendavate suurportaalide NordenBladet ja OHMYGOSSIP-lehtede asutaja ning Iisraeli meedia suursaadik Skandinaavias Pr. Helena-Reet Ennet.
“Olen üle kümne aasta olnud tunnistajaks, kuidas Eesti Juudi Kogukonna eesotsas tegutsev Eesti pearabi Hr. Šmuel Efraim Kot teeb oma tööd äärmise pühendumisega. Ta on filigraanselt ära õppinud nii vene kui eesti keele, ning tema juhendusel on kohalik juudi kogukond taas n-ö õitsele löönud. Rabi Kot on teinud ära väga suure töö. Kuigi Eesti juudi kogukond on peaasjalikult venekeelne, on ta suutnud ehitada silla, mis ühendab kõiki Eestis elavaid juute – nii eesti, vene, heebrea kui ka inglise keelt rääkivaid juudi kodanikke ning usklikke. Rõõm on tõdeda, et juudi tähtpäevi ning kultuuriüritusi väisab aina enam kohalikke juute.”
“Ka teiste Skandinaaviamaade juudi kogukondade tegevus on viimastel aastatel näidanud tõusutrende. Iisraeli suursaatnond Soomes korraldab regulaarselt informatiivseid vastuvõtte juute ning juudi kultuuri siduvatele ja toetavatele kõrgetele ametnikele ning juudi kogukonda ja kultuuri toetavatele ja arendavatele inimestele. Värske Iisraeli suursaadik Eestis ja Soomes, Hr. Dov Segev-Steinberg on lühikese ajaga suutnud kaasata pea terve Skandinaavia meedia ning osavalt läbi peenete ja väljapeetud meediaürituste juhtinud tähelepanu olulistele Põhjamaade juudi kogukonda puudutavatele teemadele. Aktiivselt osalevad Soome juudi kogukonna üritustel ka Aukonsul Hr. Fredrik Ekholm, Finland-Israel Trade Association´i direktor Hr. Esa Virtanen ja Hr. Deiv Salutskij ning hiljuti Soomest taas Iisraeli läinud dipomaatilise missiooni asejuht Pr. Arezoo Hersel. Samuti paistavad aktiivselt silma VOIS (Voice of Israel in Scandinavia) juhid Pr. Mila Kadosh ja Hr. Felix Noibar, kes pea üheltki juudi kogukonna ürituselt ei puudu. Aktivsete liikmete ning Iisraeli sõprade nimekiri on pikk!”
“Väga aktiivselt edendab ja toetab juudi kogukonna ning Iisraeli tegevust Skandinaavias ka Iisraeli Valitsuse Turismibüroo Rootsis, olles esindatud kõikidel suurematel Põhjamaade messidel ning pidades sidet nii peavoolumeedia kui Põhjamaade parimate blogijatega.”
Eesti pearabi Mr Šmuel Efraim Kot
Iisraeli suursaadik Eestis ja Soomes, Mr Dov Segev-Steinberg ja konsul Mrs Michal Cohen
Finland-Israel Trade Association (FITA) peadirektor Mr Esa Virtanen
VOIS (Voice of Israel in Scandinavia) juhid Mr Felix Noibar ja Mrs Mila Kadosh
Aukonsul Mr Fredrik Ekholm
Endine dipomaatilise missiooni asejuht Mrs Arezoo Hersel
NordenBladet & OHMYGOSSIP-lehtede juht Mrs Helena-Reet Ennet
Lag baOmer 5777. Eesti pearabi Mr Šmuel Efraim Kot
NordenBladet – Kruununhaka (rootsi keeles Kronohagen; soome kõnekeeles ka Krunikka ja Kruna) on linnaosa Helsingis Vironniemi piirkonnas Helsingi kesklinna moodustava poolsaare kirdeosas. Selle läänepiir on Unioninkatu ning lõunapiir on Pohjoisesplanadi lõik, mille vastas on Kauppatori. Ülejäänud osas piirneb see merega (Pohjoisranta idas ja Siltavuorenranta põhjas). Kallio linnaosaga ühendab Kruununhakat sild üle Siltavuorensalmi.
Linnaosa pindala on 0,57 km². Elanike arv on 7202 (1. jaanuar 2014). Soomlasi on elanike seas 83,5% ja rootslasi 10,9%.
Kruununhaka vanemas osas on ampiirstiilis ehitatud Senati väljaku ümbrus ning Pohjoisesplanadi ja Aleksanterinkatu vaheline ala. Linnaosale iseloomulikud on neist põhjas asuvad 20. sajandi alguses ehitatud juugendstiilis elamud Liisankatu ümbruses. Kruununhakas asuvad muu hulgas presidendiloss, Riiginõukogu hoone, Helsingi toomkirik, Bocki maja (vana raekoda), Burtzi maja, Helleniuse maja, Helsingi raekoda, Soome Pank, Säätytalo, Ritarihuone, Helsingi Ülikooli peahoone ja teisi ülikooli hooneid ning mitmed prestiižikad büroohooned. Liisankatul on Sibeliuse gümnaasium, üks Soome tuntumaid gümnaasiume. Üks vähestest algse puithoonestuse jäänustest on 1818 ehitatud kodanikumaja Ruiskumestarin talo, kus on muuseum. Idarannal on Pohjoisranta, selle lähistel on maismaaga tammi kaudu ühenduses olev väike saar Tervasaari, kus on park.
Kruununhaka alale toodi linn 1640. aastal. Algusest peale olid elanike seas linna- ja riigiametnikud. Linnaosa teenindab Helsingi Ülikooli metroojaam.
Linnaosa on nime (‘Kroonukoppel’) saanud praeguse Rauhankatu piirkonnas kunagi paiknenud kroonu suurtükiväe hobuste karjamaa järgi. Veel 18. sajandi alguses jäi see linnast väljapoole, tänapäeval aga kuulub peaaegu kogu tollane linna territoorium Kruununhaka linnaosa alla.
Kruununhaka tänapäevane tänavavõrk sündis Johan Albrecht Ehrenströmi generaalplaanis aastal 1812; ainult mõned linnaosa lõunapoolsemad tänavad olid olemas juba Rootsi võimu ajal. Ka tänavanimed on antud 1820. ja 1830. aastatel ning ainult mõned tänavad on hiljem uued nimed saanud. Suur osa tänavaid on nime saanud Romanovite keiserliku perekonna liikmete järgi. Kõige vanemat praeguseni säilinud tänavanimed on Unioninkatu ja Liisankatu, mis Venemaa keiser Aleksander I kinnitas visiidil Helsingisse aastal 1819.
Tänavate nimed on Aleksanterinkatu, Hallituskatu, Helenankatu, Katariinankatu, Kirjatyöntekijänkatu, Kirkkokatu, Kristianinkatu, Kruununhaankatu, Kulmakatu, Liisankatu, Maneesikatu, Mariankatu, Maurinkatu, Meritullinkatu, Oikokatu, Pohjoisranta, Rauhankatu, Ritarikatu, Siltavuorenpenger, Siltavuorenranta, Snellmaninkatu, Sofiankatu, Unioninkatu, Vironkatu ja Välikatu.
OHMYGOSSIP toob teieni kevadise galerii Kruununhaka idarannikust, Pohjoisranta ümbrusest:
NordenBladet — Helsingi kesklinna kai äärde saabus täna hommikul moodne Rootsi sõjalaev HMS Härnösand. Laevaga tuli Helsingisse töövisiidile Rootsi mereväe juhataja admiral Jens Nykvist.
HMS Härnösand on üks Visby-klassi korvettidest, mis on Rootsi ühed kõige moodsamad sõjalaevad. Laevadel on kate, mis teeb nad raskesti avastatavaks. Laeva relvastuse hulka kuuluvad meretõrjeraketid, vahendab Helsingin Sanomat.
HMS Härnösand on nime saanud sellenimelise valla järgi Rootsi idarannikul, umbes Vaasa vastas. Kroonprintsess Victoria õnnistas laeva 2004. aastal.
Korvetid on väiksema suurusega sõjalaevad. Soome mereväel on plaanis Rauma tehases ehitada aastatel 2019-2014 kokku neli korvetti. Laevade ehitus läheb maksma kokku 1,2 miljardit eurot, sellest poole moodustab relvade maksumus.
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Kesk-Soome kohus mõistus 9 aastaks ja 6 kuuks vanglasse mehe, kes tappis möödunud aasta suvel oma naabri valju muusika tõttu. Süüdi mõistetud Äänekoski elanik, 66-aastane Kari Huovinen peab lisaks tasuma ohvri lähedastele hüvitist kannatuste eest ning matusekulud, vahendab Iltalehti.
Kohtu andmetel tappis Huovinen 34-aastase naabrimehe lüües teda kaks korda pussiga rindu ja kõhtu. Lisaks oli ohvrit muul moel vigastatud. Jaanuaris tehti mehele psühhiaatriline ekspertiis, mis tunnistas mehe süüdivaks. Eeluurimisel oli Huovinen öelnud, et tahtis naabri vaigistada. Kohus otsustas Huovineni vahi alla jätta ja ta viiakse karistust kandma Kuopio vanglasse. Kohtuotsust on võimalik edasi kaevata.
Huovinen on ka varem vägivaldsusega silma paistnud. 2005. aastal mõisteti ta surma põhjustamise eest 6 aastaks vangi. Huovinen ütles kohtus, et tappis naabrimehe enesekaitseks. Naabrimees oli tulnud talle noaga kallale. Enne seda oli ta naabri oma korterisse kutsunud, et arutada naaberkorterist kostva valju muusika üle. Tapmine toimus köögis, aga tapariista pole leitud.
Naabri surnukeha oli korteris kaks ööpäeva. Huovinen ütles kohtus, et keeras laiba vaiba, prügikoti, teki ja kalavõrgu sisse. Siis viis ta laiba sõiduauto järelkäruga Äänekoskis asuvale Matilanvirra sillale ja viskas sealt vette. Jälgede peitmiseks pani ta laibale raskuseks kive ning pesi köögi verejälgedest puhtaks.
Kohtu andmetel toimus tapmine 27. augustil. Ohvri lähedased ei saanud temaga ühendust alates 26. augustist. Tapetud meest otsisid nii politsei kui lähedased. Surnukeha tõsteti Matalanvirrast välja 5. septembril, kui Huovinen oli asukoha ette näidanud.
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
