OHMYGOSSIP — Helsingi Länsimetro esimese etapi avamine lükkub tõenäoliselt järgmise aasta suvesse, kuna Helsingi ühistranspordiettevõtte HSL juhatus sai nõukogult loa korvata senikaua metrooliiklust bussidega. Metrooliikluse asemel korraldatakse bussiliiklus ka pärast 13. augustit, mil metrooliin pidi avatama, vahendab Yle. Bussiliinid on kasutusel kuni 2018. aasta suveni.
HSL-i juht Suvi Rihtniemi ütles, et bussid on käigus niikaua kui vaja. See, kui kaua metroo avamine täpselt edasi lükkub, selgub maikuu algul.
Länsimetro Oy koguneb edasiste plaanide arutamiseks käesoleva nädala reedel. Algsete plaanide kohaselt pidi Länsimetro avatama juba möödunud aasta augustis.
OHMYGOSSIP — Soome kaubandusühisuste keskliit SOK paneb kinni Prisma poed Lätis ja Leedus, kuna ei pea seal tegutsemise jätkamist turu olukorra tõttu võimalikuks. Prisma jätkab tegevust Eestis ja Peterburis, kus on kavas avada uusi poode.
Praegu on SOK-il Lätis kolm ja Leedus neli Prismat, vahendab Yle. Poed pannakse kinni juunikuus ning suve jooksul antakse ruumid üle rentnikele. Maikuu lõpus algab kauplustes tühjendusmüük.
OHMYGOSSIP — Postitöötajate streigi tõttu pole kõik inimesel veel kätte saanud maksuameti saadetud maksuteadet (veroilmoitus). Praegu peaks maksuteated juba inimestel olema käes ja need vajadusel tagasi saadetud, aga osa inimesi pole veel oma teadetki kätte saanud, vahendab Helsingin Sanomat. Nii on see maksuameti info kohaselt näiteks Kesk-Soomes, kuhu maksuteated jõuavad alles käesoleval nädalal.
Maksuameti info kohaselt on teadete hilinemise põhjuseks 1. maile eelnenud postitöötajate streik. Maksuamet on kõik teated õigeaegselt välja saatnud. Maksuteadetes muudatuste ja paranduste tegemise ning nende maksuametile tagasisaatmise tähtajad on 9. ja 16. mai. Maksuamet tuletab meelde, et maksuteates võib teha parandusi ja täiendusi ning selle edastada ka interneti teel isegi siis, kui paberil teade pole veel saabunud. Teine võimalus on see, kui helistada maksuametisse ja paluda saata uus teade. Number on 029 497 002.
NordenBladet — Venemaa peab Soomet ja Rootsit NATO liikmeteks, mille lennuvälju ja sadamaid on võimalik sõja korral kasutada, selgub Vene sõjaväe peastaabi ülema kindral Valeri Gerasimovi ettekandest nädala aega tagasi toimunud Moskva rahvusvahelisel julgeolkukonverentsil MCIS-2017.
Youtube’i keskkonda üles pandud videos räägib Gerasimov, et muidu väga rahulik ja stabiilne Euroopa muutub iga päevaga sõjaliselt üha ebastabiilsemaks piirkonnaks, kus suureneb sõjaliste kokkupõrgete oht. Sihikule on võetud Venemaa.
NATO tuumarelvade paigutus Venemaa ründamiseks. Kujutis: Youtube
Gerasomovi sõnul on Venemaa ja NATO suhted praegu kõige madalamal tasemel alates Külma sõja lõpust. NATO peab Venemaad kõige suuremaks sõjaliseks ohuks. NATO on suurendanud sõjalist kohalolekut Baltimaades, Poolas, Rumeenias ja Bulgaarias. Kohale on toodud ründeotstarbelised relvad. Samuti on NATO teinud ettevalmistusi tuumarelva kasutamiseks. Tuumapommid on valmis pandud Belgias, Itaalias, Hollandis, Saksamaal ja Türgis. Suurenenud on sõjaliste intsidentide tõenäosus.
Gerasimov tõi välja ka kübersõja ohu, mille puhul NATO-s rakendatakse samuti Washingtoni leppe 5. artikli põhimõtteid, kus küberrünnak ühe liikmesmaa vastu võib esile kutsuda laiaulatusliku sõjategevuse. Samas on küberründe puhul enamasti väga raske kindlaks teha selle ründe algset päritolu, mis tähendab, et sõjategevuse võib valla päästa mõni praktiliselt tõendamatu asjaolu.
Gerasimov ütles, et Läänes suureneb Vene-vastane infosõda, mille järgi praktiliselt kõik negatiivsed sündmused maailmas on Vene eriteenistuste või häkkerite kätetöö.
Gerasimov märkis, et suhteid annaks parandada läbi Vene-NATO nõukogu, aga seal puudub dialoog sõjaväelaste vahel. Sellise infosõja eesmärk on Gerasimovi väitel Venemaa mustamine ja Vene rolli vähendamine võitluses rahvusvahelise terrorismiga. See, et Euroopas võetakse maha Nõukogude sõjaväelastele püstitatud ausambaid on sellise infosõja otsene tagajärg.
Rahvusvahelise terrorismi vastu võitlemine on muutunud vastastikuse usaldamatuse õhkkonnas Gerasimovi sõnul väga keeruliseks. Näiteks toetasid kõik Euroopa riigid Süüria valitsusvägede ründamist pärast väidetavat keemiarelva kasutamist, kuigi puudusid tõendid, et seda relva kasutas Süüria valitsus.
OHMYGOSSIP — Soomes kavandatakse Euroopas unikaalset eraisiku pankrotti, millega saab korraga kõigist võlgadest vabaks. Asi käiks nii nagu firmade pankrotiprotsessis, kus müüakse maha kogu vara ja saadud summa jagatakse võlausaldajate vahel. Pärast seda saab inimene alustada puhtalt lehelt, vahendab Yle.
Eraisiku pankrot on Soome valitsuse idee, mis aitaks suurtesse võlgadesse mattunud maksevõimetuid inimesi, ütles Soome pankrotiombudsman Helena Kontkanen Yle hommiku-tv saates. Inimese varad müüakse ja saadud raha jagatakse võlausaldajate vahel.
Kontkanen ütles, et konkreetset kava veel välja töötatud ei ole. Praegu saab võlgades inimene taotleda kohtus eraisiku võlamenetlust. Võlamenetluse käigus müüakse samuti maha vara ja saadud summa jagatakse võlausaldajate vahel. Ent võlgnikul jääb üles järelmaksu kohustus, mille pikkus on enamasti kolm aastat. Selle kolme aasta jooksul teenitud tulu läheb võlgade tasumiseks, pärast seda on inimene võlgadest prii.
Kontkanen ütles, et planeeritav eraisiku pankroti võimalus oleks radikaalne uuendus. Sellist asja praegu kusagil mujal Euroopas ei ole, et pärast pankrotti saaks kohe võlgadest priiks. Üks takistus selle uuenduse puhul võib olla võrdsuspõhimõte, kus seaduse järgi tuleb kõiki kohelda võrdselt ja kellelegi ei tohi teha eelistusi.
