NordenBladet — Ameerika kindrali arvates pole USA sõjaväe kasutuses olevad relvad piisavalt tõhusad, mistõttu minnakse üle relvadele, mis on kasutusel Soomes.
Nimelt on USA ja ka NATO standard, kaasa arvatud Eesti Kaitseväes kasutusel olevate automaatide Galil ja USA sõjaväe relvade M4 kaliiber 5,56 mm. Ent see jääb lahjaks vaenlase sõdurite kasutuses olevate kuulivestide vastu, vahendab Iltalehti.
Kindral Mark Milley arvates peaks USA minema üle kaliibrile 7,62 mm, mis on kasutusel näiteks Soomes RK 62 ründerelvades. Rynnäkkökivääri 62 on Soomes toodetud variant kuulsast Vene Kalašnikovi automaadist. See kaliiber 7,62 mm on kasutusel ka Venemaa relvastuses olevatel Kalašnikovi automaatidel. USA kindral väidab, et 5,56 mm kuulid ei läbista kõiki kuuliveste. Isegi USA sõjaväelaste varustuses on sellised kuulivestid. Milley ütles, et USA armee töötajad on välja töötanud tõhusama 7,62 mm läbimõõduga kuuli, mis läbistab kõik kuulivestid.
Praegu pole veel teada, kas uue kaliibri jaoks peab välja vahetama relvad, või on võimalik olemasolevad relvad ümber ehitada.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soomes Rovaniemis möödunud aasta novembris avatud Arctic TreeHouse hotell äratab omapärase lahendusega tähelepanu kogu maailmas. Eriti kiidetakse omapärast arhitektuuri.
Poole aastaga on hotell pääsenud näiteks Bloombergi uudistesse, vahendab Iltalehti. Bloomberg peab Soomet tänavu üheks top-20 sihtkohaks kogu maailmas ning tõstab eriti esile Lapimaa hotelli.
Briti väljaanne The Telegraph aga on pannud hotelli maailma 50 unikaalsema hotelli nimistusse. Hotelli kiidetakse nutika lahenduse poolest, mis on ühendanud kaasaegse mugavuse ja võimaluse imetleda virmalisi. Ühtlasi sobib hotell hästi peatumispaigaks polaarjoone looduse avastamisel.
Hotellis kasutataud lahendusi on esile tõstetud disainiväljaannetes ArchDaily ja Wallpaper. Kumbki on kiitnud seda, kuidas omavahel on ühendatud looduse- ja hotellielamus.
Tähelepanu äratanud hotelli on projekteerinud Helsingi arhitektuuribüroo Studio Puisto. Selle büroo teisi töid on samuti ära märgitud, näiteks möödunud nädalal tunnistati maailma kauneimaks selles büroos projekteeritud Niemenharju bensiinijaam.
Avafoto: Arctic TreeHouse Hotel
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Eeloleval neljapäeval (01.juunil) kogunevad Põhjamaade riigipead Helsingisse tähistama Soome 100. aastapäeva. Põhjamaad on terves maailmas erakordsed, kuna neil näib kõik õnnestuvat: Soome on maailma kõige vabam ja turvalisem, Taani kõige vähem korrumpeerunud, Rootsi kõige naistesõbralikum, Islandil on kõige suurem sugupoolte võrdsus. Seda nimekirja võiks lõpmatuseni jätkata. Mis on Põhjamaade enneolematu edu saladus?!
Soome Yle helistas maailma õnneprofessorile, Kanada teadlasele John F. Helliwellile, kes paneb igal aastal kokku maailma õnneraportit. Raporti järgi on maailmas viie parema hulgas tervelt neli Põhjamaad. Võrdluseks, Eesti on alles 66. kohal, ühe koha võrra Valgevenest ees, aga tagapool Lätist (54. koht), Leedust (52) ja Venemaast (49).
Helliwell ütleb kõigepealt, et naudib ise elu nagu Põhjamaades: ta elab Vancouveri lähedal keset loodust, maja köetakse päikseenergiaga ning akna taga paistab kaunis merevaade.
Kas Põhjamaades on midagi sellist, mida mujal pole? Helliwell vastab, et seda, mida on tehtud Põhjamaades, on võimalik teha igal pool mujal. Ajalool pole seejuures mitte mingit tähendust.
Põhjamaad hakkasid teistest erinema alles vähem kui 20-30 aastat tagasi. Teised riigid on sotsiaalsete reformidega Põhjamaadel sabas sörkinud. Põhjamaade heaolu sünniajaks peetakse aga 1930ndaid aastaid, mil pöörduti demokraatliku arengu teele. 1930ndatel algas Põhjamaades sotsiaaldemokraatia võidukäik ja on kestnud tänase päevani. See tähendas võrdõiguslikkust igas valdkonnas. Sotsiaaldemokraatia tõi kaasa rahvapensioni ning pere- ja töötutoetused. Sugupoolte võrdsus kasvatas tööjõudu ning lisas tarbimist, tõstis majanduskasvu ning aitas arendada haridussüsteemi.
Ühiskonna võrdsus on Helliwelli arvates üks õnnelikkust lisavaid tegureid. Samas on oluline märkida, et Põhjamaade õnnelikkus ei tulene ühiskonna heaolu mudelist. Õnnelikkuse põhjuseks on Põhjamaadele iseloomulikud tunnused, aga need ei iseloomusta ainult Põhjamaid.
Helliwelli uurimistes on tähtsal kohal võrdõiguslikkus, aga lisaks sellele on oluline, et inimene on oma valikutes vaba, samuti on tähtis sõltumatuse, usalduse ja õigluse õhkkond. Lisaks on tähtis oodatava eluea pikkus, SKP elaniku kohta, suuremeelsus ning hooliv õhkkond.
Raporti tegemiseks küsitleti inimesi kokku 155 riigis. Vastajad pidid ise oma elu hindama ja arvama, kuivõrd lähedal või kaugel on nad ideaalsest elust.
Ühiskonna õnnelikkuse eelduseks on asjaolu, et inimesed tahavad teineteist aidata ja teevad selleks koostööd. Heaolu ja õnnelikkus satuvad ohtu niipea, kui inimesed enam üksteisest ei hooli. Põhjamaades on eriti tugev tunne, et sind aidatakse isegi siis, kui sa hätta satud. Kõik rohkem kogevad seda islandlased. Heaoluühiskonna üheks tunnuseks on asjaolu, et saad vajadusel teistelt abi ning oled valmis ise teisi abistama. Inimesed tahavad tunda, et neid hinnatakse, räägib Helliwell.
Maailmas on uuritud sedagi, kuivõrd saad abi, kui satud hätta maailma suurlinnades. Selles osas võitis esikoha Helsingi: kaotatud rahakott tagastatakse seal omanikule 11 juhul 12-st.
Kanada professor seob Põhjamaade heaolu ilmastikuga: külmades oludes on ellujäämiseks vaja teha rohkem koostööd ja teineteist abistada. Näiteks Kanada põhjaosas elavad inuiidi hõimud pole omavahel kunagi sõdinud.
Heaoluühiskonna mudel on olnud aeg-ajalt küsimärgi all. Näiteks 1990ndate algul leidsid majandusliberaalid, et kõige edukamad on kõige efektiivsemad ühiskonnad. Praegu seavad heaoluühiskonnale väljakutseid kärped, ühiskonna vananemine ja massiline immigratsioon. Mõnedes Põhjamaades koheldakse immigrante kehvemini kui kohalikke elanikke. See aga ei tähenda veel heaoluühiskonna põhimõtetest loobumist. Vastupidi, inimeste heaolu on tõusmas üheks põhiteemaks maailma majandusfoorumitel, kus varem hinnati arengut ainult läbi majanduskasvu.
Mis on õnneprofessori sõnum 100-aastasele Soomele? Helliwell usub, et tulevikuski saavad paremini hakkama võrdsemad ühiskonnad. Põhjamaad aga võivad tema arvates asja rahulikumalt võtta – karme reegleid võiks veidi leevendada.
Avafoto: NordenBladet
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Helsingi peatselt ametisse astuv uus linnapea Jan Vapaavuori tahab kesklinna alla rajada autotunneli, mis läheb maksma 600 miljonit eurot. Tunneli ehitust hakati planeerima juba eelmise linnavalitsuse ajal. Vapaavuori ütles Helsingin Sanomatele, et ta toetab kesklinna uuendamist.
Muutused tähendavad eelkõige jalakäijatele mõeldud ala laiendamist, autotunneli ehitust ja varem Guggenheimi kunstimuuseumile mõeldud Lõunasadama tühja krundi saatust.
Tunneli maksumus on praegu veel ebaselge. Sarnase, möödunud aasta sügisel valminud 2,3 km pikkuse Tampere kaldatunneli maksumus oli ligi 200 miljonit eurot. Tunneli maksumus võiks seega olla ligi 100 miljonit ühe kilomeetri kohta.
Kümme aastat tagasi planeeritud 3,5 km pikkuse Helsingi kesklinna tunneli maksumuseks arvestati 475-545 miljonit eurot. Inflatsiooniga läbi korrutades võiks see summa olla praegu 550-630 miljonit.
NordenBladet — Soome vabatahtlikud saatsid beebipakke puudustkannatavatele Rumeenia emadele. Kokkola naine Tuulia Tiala ja tema vabatahtlike võrgustik on ette valmistanud ja teele pannud juba 100 beebipakki. Vabatahtlik tegevus sai alguse Tiala elutoast, vahendab Yle.
Kui Tuulia Tiala oli ise noor ema oma esimese lapsega, sai ta palju abi oma perelt ja tuttavatelt. Neist saadud riietest oleks saanud juba terve beebipaki kokku panna. Sellest sündiski mõte koguda riided kokku, panna pakki ja saata abivajajatele välismaale. Rumeenia tundus loomulik sihtkoht. Paki sisu on väga sarnane sellele, mida Soome sotsiaalhoolekandeasutus Kela jagab tasuta kõigile Soome emadele. Selles on laste tekid, kombinesoonid, mähkmed ja riided. Abipakkide sisu saadakse annetustena inimestelt üle terve Soome. Pakkides on nii uusi kui kasutatud rõivaid. Vabatahtlikud pesevad kasutatud rõivad läbi ja teevad need korda. Vastutasuks saadavad Rumeenia emad pilte saadetud rõivastest, sellest, kuidas lapsed neid kannavad.
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
