Neljapäev, mai 1, 2025

SOOME UUDISED

Raamatuesitlus: „Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa?“

NordenBladet — 19. juunil kell 17-19 on kõik huvilised oodatud osalema Tartu Ülikooli eetikakeskuse uue raamatu “Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa?” esitlusele Estonia talveaias (Estonia puiestee 4, Tallinn).

Raamat “Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa?” sisaldab endas samanimelisel rahvusvahelisel konverentsil (toimus 23. augustil 2016 KUMUs) esinenud Eesti ja Põhjala tippteadlaste ettekandeid ning konverentsile eelnenud arvamuslugude ja fotovõistlusele saadetud töid. Tegemist on põneva pilguheiduga Eesti ja Põhjamaade identiteedi kujunemisse ja hetkeseisu.

Toimub paneeldiskussioon “Eesti ja Põhjamaad – mis on meis sarnast, mis erilist?”, kus osalevad Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse Eesti direktor Christer Haglund, Norra suursaadik Dagfinn Sørli, Taani suursaadik Søren Kelstrup, Rootsi Suursaatkonna 1. sekretär Fredrik Olson ja Soome Suursaatkonna pressisekretär Hannele Valkeeniemi. Paneeli juhib Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja prof Margit Sutrop.

Esseekonkursi võitjad, kirjanik Emma Juslin ja sotsioloog Mikko Lagerspetz arutlevad Põhjala ja Eesti identiteedi üle.

Ühtlasi ootab TÜ Eetikakeskus kaasa mõtlema, milline võiks olla Eesti elustiilisõna põhjamaiste hygge, kalsarikännit ja fika eeskujul.

Korraldajad lubavad hygge vaimus esitlust, värskete kaneelirullide ja elava muusikaga. Meeleolu loob Viljandi kultuuriakadeemia professor, jazzpianist Iñaki Sandoval.

Üritus toimub eesti ja inglise keeles. Raamatuesitlusele on oodatud kõik huvilised! Osalemiseks palutakse registreerida hiljemalt 16. juuniks TÜ Eetikakeskuse kodulehel.

 

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome suursaadik Kirsti Narinen: naine saab karjääri teha, kui kodutöid tehakse võrdselt

NordenBladet — „Karjääris saab edeneda siis, kui mees koristab ja teeb süüa naisega võrdselt. Kui mees paneb ise pesu masinasse – mehed oskavad seda küll! – ja triigib ise oma särgid,” loetles Kirsti Narinen intervjuus ja tunnistas, et tema pole oma mehe särke triikinud, kuigi vajaduse korral oskab seda teha.

Suursaadiku sõnul kipuvad naised oma tööalastelt võimalustelt nii Eestis kui ka Soomes liiga tagasihoidlikud olema. Ta on veendunud sookvootide pooldaja, eriti nn üleminekuperioodil. Kvoote on vaja selleks, et naised harjuksid: vastutusrikas ametikoht on täiesti normaalne ja naised saavad tööga hakkama täpselt sama hästi kui mehed. Tuleb harjuda, et oledki alguses n-ö kvoodinaine, või ka kvoodimees. On palju ametkondi, näiteks Soome välisministeerium, kus on tööl kvoodimehed, tõi Narinen esile.

 

Allikas: Delfi

 

Soome politsei uurib topeltkodakondsusega (Soome ja Venemaa ) inimeste tõrjumist kaitseväes

NordenBladet — Tegemist on jätkuga käesoleva aasta kevadel alguse saanud uudistele, mille kohaselt on Soome kaitsevägi rakendanud mitteametlikke meetmeid, et korraga Soome ja Venemaa kodakondsust omavate inimeste ajateenistust ja töötamist kaitseväes teataval määral piirata, vahendas Yle.

Kuigi meedias on räägitud mitmetest väidetavatest juhtumitest, on politsei alustanud menetlust kahel juhul, mis mõlemad puudutavad Soome-Vene topeltkodakondsusega inimese kandideerimist kaitseväega seotud töökohale. Ühel juhul oli topeltkodakondsusega inimene kandideerinud tööle Vekaranjärvi garnisoni sööklat haldavasse alltöövõtufirmasse, teine juhtum on aga seotud töösuhtega, kus topeltkodakondsusega inimesel oleks tekkinud juurdepääs ühte kaitseväe teabesüsteemi. Mõlemal juhul olevat töösuhe ära jäänud pärast seda, kui tuli välja see, et inimesel on ka Vene kodakondsus. Uurimist juhtiv Jari Nieminen keskkriminaalpolitseist ei soovinud juurdlusi veel detailsemalt kommenteerida, sest eeluurimine on alles pooleli. Niemineni sõnul loodab keskkriminaalpolitsei eeluurimisega valmis saada suve jooksul.

 

Allikas: Eesti Rahvusringhääling

 

Ajakiri Science Advances: Kliimamuutus võib tuua Soome jääaja

NordenBladet — Kliimamuutus võib värske uurimuse kohaselt tuua Soome ja mujale Põhja-Euroopasse jääaja, kuna Põhja-Atlandi soojaringlus seiskub. Põhja-Euroopast saab sooja maailma jahe nurgake, vahendab Eestinen.

Seni on Soomes oldud arvamusel, et kliima soojenemine on nagu lotovõit – paar kraadi soojem ilm muudab elu-olu senisest paremaks. Ent see õnn võib olla üürike, sest Põhja-Euroopas ilm hoopis külmeneb. Paradoksaalsel kombel muutub Põhja-Euroopas ilm senisest märksa jäisemaks, vahendab Helsingin Sanomat.

Sellisele võimalusele viitab jaanuari algul USA ajakirjas Science Advances ilmunud uurimus, mille kohaselt võib sooja ringi liigutav põhjahoovus Põhja-Atlandil üldse seiskuda.

Veeringulust hoiab elus ookeani soolane pinnavesi, mida Golfi hoovus toob kaugelt troopikast. Gröönimaa ja Islandi kohal see soolane vesi jahtub sedavõrd, et vajub läbi vähem soolasese kihi põhja, kustkaudu liigub tagasi lõuna poole. See põhja vajumise protsess toob endaga kaasa sooja pinnavett ning aitab nõnda hoida põhja pool ilma soojema.

Juba varasemate uurimuste järgi aeglustus veeringlus 20. sajandil. Samas on peetud ebatõenäoliseks, et veeringlus üldse peatub. Nüüd aga selgub uuest uurimusest, et selline asi on siiski võimalik, kui atmosfääri süsihappegaasisisaldus kasvab.

Uuringus parandati ära üks varasem viga. Nimelt pole varem osatud õieti arvestada mageda vee hulka. Kui aga Atlandisse voolab täiendavalt magedat vett, siis ei pruugi see enam jahtudes põhja vajuda ning nõnda jääb veeringlus seisma.

Kliima soojenemine toob Atlandisse täiendavalt magedat vett. Seda tuleb näiteks Gröönimaa jää sulamisest.

Kuni viimaste aastateni arvati, et Atlandi ookean pole nii tundlik mageda vee lisandumisele. Tegelikkuses ei vasta see tõele. See tähendab, et veeringlus seiskub ning Golfi ja Põhja-Atlandi hoovuste mõju kaob. Ilm muutub umbes 5 kraadi võrra jahedamaks, samasuguseks nagu on Vaikses ookeanis samal laiuskraadil. Vaikse ookeani põhjaosas sellist veeringlust pole ja seetõttu on seal kliima jahedam.

Mis veeringluse seiskumise tagajärjel juhtub, prognoosis juba 2015. aastal ajakirjas Climate Dynamics briti teadlane Laura Jackson. Põhja- ja Lääne-Euroopa muutuvad paari kraadi võrra jahedamaks. Põhja pool külmenevad eriti talved ja sagenevad Atlandilt tulevad tormid. Põhja-Euroopas sademete hulk väheneb ja põhiliselt sajab lund. Lõuna-Euroopas aga sajab suvel rohkem vihma. Põhja-Euroopas võib merepind tõusta umbes meetri võrra.

Positiivne pool on asja juures see, et veeringlus ei seiskuks igaveseks, vaid ainut teatud aastakümneteks või aastasadadeks. Golfi hoovus ei jää päris seisma ja lõuna poolt tuleb jätkuvalt põhja poole sooja õhku.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Lapimaal Rovaniemis on avatud näitus “Kuumaa kyytiä”, mis on pühendatud paaritumisele arktilistes oludes

NordenBladet — Lapimaal Rovaniemis kunstikeskuses Arktikum on avatud kuni järgmise aasta kevadeni näitus Kuumaa kyytiä (Kuum sõit). Näitus on pühendatud muidu külma polaarpiirkonna kuumematele hetkedele ehk armastusele ja lihalistele mängudele.

Inimene püsib külmas kliimas elusana lähtudes tavapärastest ellujäämise põhimõtetest: end kaitstes, süües ja seksides. Osale meeldivad kohtumised looduse rüpes, teistele higine nauding saunalaval.

Näitus on pühendatud paaritumisele arktilistes oludes.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT