NordenBladet — Kui juhtub, et maksud, arved või muud võlad jäävad Soomes õigeaegselt tasumata, siis võib postkasti tulla täitenõue.
Pärast täitenõude saabumist tuleks ühendust võtta täituriga ning leppida kokku makse tingimustes. Võla maksmiseks saab teha maksegraafiku. Võla maksmata jätmine võib kaasa tuua vara, näiteks auto konfiskeerimise.
On olnud juhtumeid, kus Soome täitur läheb ka Eestis asuvate varade kallale.
Täitenõuete maksmata jätmise korral kantakse nimi maksehäireregistrisse ning siis on probleeme laenude ja järelmaksu saamisel.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soomes Helsingis ja selle ümbruses on avatud mitu Eesti toodete poodi.
Päris Helsingi linnas tegutseb lausa Eesti poodide kett Eestin Extrat (Eesti ekstrad), kus lisaks Eesti kaupadele müüakse Läti, Venemaa, Poola ja Ukraina toiduaineid. Ketil on eestikeelne koduleht ning viis poodi, mis asuvad Helsingis Lassilas, Kontulas ja Malmis ning Vantaal Myyrmäel ja Koivukyläs.
Lisaks on Helsingis Pukinmäki linnaosas avatud Eesti Pood. Müügil on lai valik Eesti tooteid.
Helsingis Vuosaari linnaosas tegutseb kauplus Eestin Herkut (Eesti hõrgutised).
NordenBladet — Helsingi Kauppatoril teevad inimestele meelehärmi kajakad, keda tuleb üha enam juurde, kuna turistid käivad neid seal toitmas.
Kajakad on võtnud Kauppatori oma valdusse ja linnavalitsus arutab nüüd, kas peaks keelusilte rohkem välja panema, vahendab Helsingin Sanomat.
Kohalik kohvikumüüja Lauri Fri püüab turiste takistada, aga sellest pole midagi kasu olnud. Kajakaid tuleb igal aastal juurde. Fri on turul töötanud 1948. aastast aastast alates ja teab, et probleemi on tekitanud turistid, kellele meeldib kajakaid toita. Soomlased on õnneks aru saanud, et kajakatele süüa anda ei tohi.
Kauppatorile on välja pandud võrgud, aga need ka ei aita – kajakad tulevad isegi võrkude alla. Ainult kaupmeeste telkidesse nad sisse ei lenda. Turistid armastavad kajakaid toita, kuna siis on lihtsam neist pilti teha.
Turuplatsile on küll keelavaid silte välja pandud, aga neist pole palju abi olnud. Nüüd plaanitakse silte veel juurde panna. Teine mõjus vahend on häälepeletaja. Küllalt mõjusad on ka kajakavõrgud, mis katavad suurema osa turuplatsist. Möödunud aastal jäeti võrgud esimest korda ka talvel välja.
Lauri Fril on aga veel parem lahendus kajakatest pääsemiseks: tuleb saata noored poisid lähipiirkonna saartele kajakapesi tallama. Palka võiks maksta kasvõi limonaadiga.
Suurem kajakauputus jõudis Kauppatorile 2009. aastal, 2011. aastal pandi välja võrgud. Kajakate toitmist keelavad sildid on väljas juba 1978. aastast, 2010. aastal lisandusid siltidele pildid.
Praegu kajakate probleemile lõppu ei paista, sest linnud on kogu aeg sammu võrra teistest ees.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soomes on pankrottide hulk langenud rekordmadalale, madalamale isegi 2008. aasta tasemest.
Statistikaamet andmetel kahanes pankrottide arv Soomes esimese kuue kuu jooksul võrreldes möödunud aasta sama ajaga tervelt 18,9 protsendi võrra. Kokku algatati aasta esimese kuue kuu jooksul 1083 pankrotti, mida on 252 võrra vähem kui möödunud aastal.
Pankrotis ettevõtete töötajate arv oli poole aasta jooksul 5130, mis on 1288 inimese (20,1 protsendi) võrra väiksem kui möödunud aastal samal ajal.
Maksuamet esitas poole aasta jooksul 36,2 protsenti vähem pankrotiavaldusi kui möödunud aastal. Kindlustusfirmad esitasid 21,4 protsenti vähem, muud ettevõtted 2,9 protsenti rohkem ja võlgnikud ise 3,8 protsenti vähem avaldusi kui möödunud aastal.
Pankrottide arv vähenes kõigis majandussektorites.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Lähiaastatel asenduvad Helsingi 20 tervisenõuandlat 5-6 suure perekeskusega, kus on võimalik saada teenuseid alates kõneteraapiast kuni hambaravini välja. Ühe katuse all on nii psühholoogid, koduteenused kui lastekaitse.
Uues nõuandlas pääseb vastuvõtule ilma aega kinni panemata ja õhtune vastuvõtt laieneb. Perekeskuses on kohvik aja parajaks tegemiseks, vahendab MTV.
Terviseministeeriumi info kohaselt lähevad kõik Soome maakonnad, välja arvatud Pohjanmaa järgmise aasta lõpus üle perekeskuste mudelile. Igal pool ei pakuta nii palju teenuseid ühe katuse all kui Helsingis, aga eesmärk on vältida klientide jooksutamist.
Esimene laia profiiliga perekeskus avatakse Itäkeskuses juba esmaspäeval.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
