NordenBladet — Autotootja Volvo on võtnud eesmärgiks varustada kõik autod alates 2019. aastast elektrimootoritega. See tähendab järk-järgulist loobumist sisepõlemismootoritest.
Muutus tähendab, et osal Volvo mudelitel on tulevikus ainult elektrimootorid ja ülejäänud on sisepõlemis- ja elektrimootoreid ühendavad hübriidid, vahendab Yle.
See tähistab ainult sisepõlemismootoritega töötavate autode ajajärgu lõppu, ütles Volvo juht Håkan Samuelsson.
Volvo on võtnud sihiks müüa aastaks 2025 miljon elektriautot.
Soomes oli möödunud aastal elektri- ja hübriidautosid liikluses üle 20 000.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Kaks ja pool aastat Helsingis tegutsenud Uber lõpetab alates augusti keskpaigast tegevuse ja lahkub Soomest. Aga lahkumine pole lõplik. Nimelt on kavatsus tagasi tulla, kui veoteenuste seadus järgmisel aasta suvel muutub, teatasettevõte.
Uber jõudis Helsingis tegutseda kaks ja pool aastat.
Uber pole siiski Helsingist päris kadunud. Tegevuse lõpetab eraisikute vahendusel teenust pakkuv UberPOP. Kutseliste juhtide pakutav teenus UberBLACK jätkab tegevust.
Uber tegutses ja tegutseb Soomes vaid Helsingis ja selle ümbruses.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Soomes sünnib rekordiliselt vähe lapsi, mille peale küsib professor, kes hakkab tulevikus heaoluühiskonda ülal pidama.
Statistikaameti andmetel langes Soomes sündivus aasta esimese viie kuu jooksul võrreldes möödunud aasta sama ajaga lausa seitse protsenti. Terviseinstituudi andmetel jääb tänavu sündivus Soomes alla 50 000 piiri ehk langeb allapoole 1868. aastal valitsenud nälja-aastat. Soomes on sündivus langenud juba seitsmendat aastat järjest, vahendab MTV.
Terviseinstituudi teadusprofessori Mika Gissleri sõnul sünnib käesoleval aastal Soomes umbes 49 000 last. Nii väikest sündide arvu pole registreeritud alates 1868. aastast, mil valitses nälg ja soomlasi oli palju vähem kui praegu.
Professori arvates trend jätkub vähemalt lähiajal. Surnuid on rohkem kui sündinuid ja rahvastik väheneb. Sel on aga kurvad tagajärjed Soome heaoluühiskonnale: tulevikus pole neid, kes maksaks kinni heaoluteenused ja pensionid.
Üks sündivuse vähenemise põhjus on ebakindel majanduslik olukord. Eriti oluliselt vähendavad sündivust Soomes läbiviidavad kärped. Soomes on viimasel ajal otsustatud vähendada toetusi, piirata lapsehoidu ja kärpida hariduskulusid, mis mõjub pärssivalt sündivusele ja viljakusele.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Soome rahvuslik lennufirma Finnair on vaikselt loobunud töötajate puhul soome keele nõudest. Lennufirma lõdvendas keelenõudeid seoses suure tööjõupuudusega. Alates suve algusest on lennusaatjate puhul nõutav ainult inglise keele oskus, vahendabHelsingin Sanomat.
Soome keel pole töölesaamisel enam nõutav, aga seda peetakse jätkuvalt eeliseks. Soome keele nõue päris kadunud pole. Nii on nõutav inglise keel ja kasuks tuleb veel ühe keele oskus, selgitas Finnairi personalijuht Eija Hakakari. Soome keel pole aga enam otsustav.
Hakakari väitel leevendati keelenõudeid seoses suure tööjõupuudusega. Kiiresti kasvavatele Aasia lendudele vajatakse näiteks hiina ja jaapani keele oskajaid. Soome on asunud elama palju Aasia päritolu inimesi, kes valdavad vajalikke keeli, aga kes soome keelt ei oska. Nemad saavad nüüd Finnairi tööle kandideerida.
Keelenõuete leevendamine ei tähenda, et Finnair hakkab mujalt töötajaid värbama. Valdav osa töötajaid värvatakse Soomest, näiteks hiljuti värvati Soomest ligi tuhat uut töötajat. Lähiaastatel värvatakse veel 1800 töötajat ja needki peamiselt Soomest.
Finnairi-sisene ametlik suhtluskeel on nüüdsest inglise keel. Tegemist on rahvusvahelise firmaga. Lennusaatjad töötavad tiimides, kus on inimesed eri rahvustest. Kuivõrd põhiosa klientidest on soomlased, siis on igas tiimis mõni soome keele oskaja. Soome-sisestel lendudel on lennusaatjad valdavalt soomlased.
Keelenõuete leevendamine on Finnairi seniste töötajate hulgas tekitanud kahtlusi ja kõhklusi, et nüüd hakatakse teistest Euroopa Liidu riikidest värbama odavamat tööjõudu ning töötajate sissetulekud vähenevad. Nii on Finnair juba kahe Aasia ja kahe Euroopa lennu puhul värvanud pardatöötajad alltöövõtja kaudu. Finnairi personalijuht Hakakari siiski kinnitas, et rohkem pole kavas töötajaid alltöövõtjate kaudu värvata.
Finnair on viimastel aastatel järk-järgult keelenõudeid leevendanud. Algul oli nõutav nelja keele, kaasa arvatud rootsi keele oskus. Rootsi keelest loobuti juba mõned aastad tagasi.
Personalifirma Opteam juht Minna Vanhala-Harmanen ütles, et soomlased peavad harjuma sellega, et inglise keele roll üha kasvab ning soome keele osa väheneb. Mida kõrgemale tõuseb Soome elatustase, seda rohkem on teenindava personali hulgas välismaalasi. Helsingis on juba tavaline, et suvehooajal teenindatakse restoranides ainult inglise keeles. Köögipoolel on inglise keel olnud valdav juba aastaid. Soome keele nõuet võib ettevõtetes pidada juba diskrimineerimiseks.
Opteam tegeleb töötajate vahendamisega teenindusettevõtetele. Firma alustas kümme aastat tagasi filipiinlannade vahendamisega Soome tööle haiglaõdedeks. Näiteks soomekeelseid nõudepesijaid pole enam võimalik leida ja põhjus pole ainult palgatasemes. Näiteks poemüüjate tunnipalk on 10,5 eurot, aga nõudepesijale makstakse üle 11 euro. Nõudepesija töö lihtsalt pole soomlaste hulgas soositud.
Need alad, kuhu välismaalased tulevad pole kaugeltki kõik madalapalgalised. Näiteks IT-alal töötab palju kõrgepalgalisi töötajaid.
Opteam kuulub Barona gruppi, mis on Soome suurim töövahendusfirma. Selle kaudu leiab aastas töö ligi 14 000 inimest. Ligikaudu kümnendik sellest on välismaalased. Viie aasta jooksul võib välismaalaste hulk kolmekordistuda.
Tööandjad aga värbavad jätkuvalt meelsamini soome keele oskajaid, kuna neil on kergem sisse elada. Koristusfirmades on aga näiteks valdav osa töötajatest juba välismaalased. Ehitustel räägitakse põhiliselt eesti ja vene keelt. Taimaalased ja ukrainlased korjavad metsamarju, hindud on ametis IT-firmades.
Avafoto: Finnair (NordenBladet)
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
