NordenBladet — Soome tööstusettevõtete tellimused kasvasid 2017. aasta maikuus võrreldes aasta varasema ajaga tervelt 66,7 protsenti.
Suur kasv tuleneb metallitööstuste suurtest tellimustest, edastas statistikaamet.
Soome metallitööstuse tellimused kasvasid maikuus tervelt 99,3 protsenti võrreldes aasta taguse ajaga. Keemitööstuse tellimused kasvasid 24,2 protsenti ja paberitööstuse tellimused 6,4 protsenti. Soome tekstiilitööstuse tellimused vähenesid maikuus 0,7 protsenti.
Tellimustest tehakse kokkuvõtet 400-500 ettevõtte näitajate põhjal.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome ülekohus vabastas 5.juulil Iraagist pärit mehe aumõrva ettevalmistamisega seotud süüdistusest.
Mees oli palunud oma pojal vajaduse korral tappa oma õde pere maine päästmiseks, vahendab Helsingin Sanomat. Enne seda oli mees oma õde korduvalt ähvardanud nii tapmise kui vägivallaga.
Prokurör Eija Velitski ütles, et Iraagist pärit mees oli ähvardanud oma õe tappa pärast seda, kui tüdruk oli 2015. aasta aprillikuus kodust ära jooksnud. Enne seda sai ta kodus karistada, kuna oli pärast koolipäeva veetnud aega oma sõpradega ilma kodustelt luba küsimata.
Pereisa oli käskinud süüdistuse järgi oma täiskasvanud pojal tappa vajadusel õde pere maine päästmiseks. Isa oli selleks ajaks juba naasnud Iraaki.
Mees oli kirjeldanud erinevaid tapmise viise nagu pussitamine, tulistamine, näljutamine, söötmine ja matmine. Lisaks oli juttu näo moonutamisest.
„Kui ma ta kätte saan, siis tapan kohe ära. Oi Jumal, kui ma ei tapa teda. Kui ema on tapmise vastu, siis tapan ka tema. Mind ei huvita, kui lähen selle eest vangi,” kirjutas mees ühes kirjas.
Helsingi kohus mõistis mehele kuriteo ettevalmistamise eest üle kahe aasta pikkuse reaalse vanglakaristuse. Helsingi ringkonnakohus leevendas karistust ja mõistis mehele vägivalla eest kuue kuu pikkuse tingimisi vanglakaristuse.
Ülemkohus aga vabastas mehe süüdistusest põhjendusel, et mees oli oma kirjades väljendanud lisaks ähvardustele ka muret oma õe pärast. Mees oli ka teisi sarnaselt ähvardanud ning varem ka oma õde. Mees väitis, et ei mõelnud seda tõsiselt.
Ülemkohus leidis, et mehe ähvardused polnud piisavalt tõsiseltvõetavad, et väita, et ta tõesti plaanis oma õe ära tappa. Kohus võttis arvesse ähvarduste olemust ja nende suurt erinevust. Seetõttu vabastas kohus mehe kuriteo ettevalmistamisega seotud süüdistusest.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Igal aastal sureb ligi 600 soomlast, kel pole pärijaid. Pooled neist on teinud testamendi, aga ülejäänute vara läheb üle riigile.
Riik päris möödunud aastal 26,3 miljonit eurot, millest omavalitsustele eraldati 16,3 miljonit. Riigile jäi 8,6 miljonit, vahendab MTV.
Aasta varem sai riik pärandusena 38,3 miljonit eurot. Pärandite suurus on väga erinev. Osa on miinuses, osa aga väga suured.
Ligikaudu pooled riigile läinud pärandid antakse üle omavalitsusetele. Pärandit võivad endale taotleda lahkunu koduvald või omavalitsus, kus asub lahkunu kinnisvara. Omavalitsused kasutavad pärandina saadud vara kultuuri või sotsiaalteenuste jaoks. Tüüpilised ettevõtmised on olnud noorte tõrjutuse vähendamine ja töö vanurite heaks.
Iga pärandi kohta tehakse otsused eraldi. Pärijaks võib olla ka lahkunule lähedane isik, kuigi tal ei pruugi olla otsest pärimisõigust. Lähedane isik võib olla näiteks abikaasa või lahkunut pikka aega hooldanud ja temaga tegelenud inimene. Ainult sünnipäevakülastused või jõulukaardid ei tee kellestki lähedast isikut.
Vara võib jääda ka riigi omandusse, kui see on põhjendatud. See põhjus võib olla näiteks kinnisvara sobivus looduskaitsealaks, vahetusmaaks või riigikaitseks. Niisamuti võib riik omale jätta väärtuslikud kunstiteosed või muuseumi sobiva vara.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome statistika näitab, et migrantidest ettevõtjate arv kasvab. Töö- ja majandusministeeriumi hinnangul on migrantidest ettevõtjad olulised, kuna nad värbavad ise migrante tööle.
Turu kesklinnas näiteks pakub juuksuriteenust Iraagist 2009. aastal Soome elama tulnud Nouzad Farhad Ahmad. Ta räägib, et migrandil on Soomes väga raske tööd saada, kuna ettevõtted eelistavad soomlastest töötajaid. Mehele räägiti igal pool, et helistatakse tagasi, aga ta jäigi neid kõnesid ootama. Lõpuks tüdines ta ootamisest ära ja asutas oma ettevõtte, vahendab Helsingin Sanomat.
Turu kanti on viimastel aastatel tekkinud suur hulk migrantide asutatud juuksuritöökodasid. Suurem osa neist pakuvad teenuseid meestele. Ahmadi ettevõtte nimi on Azad parturi-kampaamo (tõlkes: Azadi juuksuri-soengusalong), aga naistele tehakse seal väga vähe soenguid. Tema väitel on tema endisel kodumaal kombeks, et mehed lõikavad meeste ja naised naiste juukseid. Hinnakonkurents on väga kõva. Algul pani Ahmad lõikuse hinnaks 15 eurot, aga mujal tehti 13 euroga ja nii pidi temagi hinna alla laskma. Juuksuri ameti õppis ta ise selgeks.
Migrantide loodud ettevõtete arv oli Soomes üle-eelmisel aastal 12 590 ja see kasvas viie aastaga 75% võrra. Varem on ettevõtteid loonud põhiliselt Venemaalt ja Eestist tulnud inimesed, nüüd on oodata Iraagist ja Afganistanist tulnud ettevõtjate arvu kasvu.
Üks asi, mis inimesi motiveerib ettevõtteid looma on stardiraha. Näiteks möödunud aastal sai stardiraha üle 7000 ettevõtja. Migrantide osakaal on stardiraha saajate hulgas kasvanud. Kui 2010. aastal oli migrantide osa 7 protsenti, siis möödunud aastal juba 12 protsenti.
Raisio ettevõtja Mojib Fekri räägib, et ettevõtja jaoks on oluline keeleoskus. Afganistanis sündinud Mojib on Raisio kesklinnas vedanud kolm aastat firmat Autopesula Press. Ta räägib, et ilma keeleoskuseta on raske pälvida klientide rahulolu. Keeleoskuseta jääb palju asju selgitamata.
Mojib tuli Soome 2002. aastal. Enne ettevõtjaks hakkamist õppis ta autoremondi ja ehituse eriala. Autopesulasse tuli ta praktikale ja töö meeldis talle nii väga, et ostis endiselt omanikult ettevõtte ära. Ta ei saanud ettevõtte käivitamiseks mingeid toetusi ega pangalaenu. Raha laenas ta sugulastelt ja sõpradelt. Algus oli raske, sest ettevõttel oli vähe kliente. Samas sai teha tööd ja keegi ei tulnud ära ajama.
Raisios ja selle ümbruskonnas on nüüd palju käsipesulaid, kus pesu saab 15 euro eest. Hinnakonkurents on nii tugev, et mõnes töökohas vahetub omanik iga paari kuu tagant. Mojibil on tekkinud autokaupmeestest püsikliendid, kelle müügiks pakutavaid autosid mees puhastab. Mojib räägib, et pole läinud hinnakonkurentsiga kaasa, vaid pakub kvaliteeti. Tema õnneks ostavad paljud soomlased kalleid autosid, mida hoolega hoitakse. Mõned autod pole käinud kordagi automaatpesulas, kus värv võib saada kahjustada. Mehel on pesulas abiks 1-3 töötajat, eriti vajatakse töötajaid talvisel ajal. Töötajad on kõik migrandi taustaga.
Migrandid loovad ettevõtteid põhiliselt Lõuna-Soome. Näiteks Vantaal on ligi 40 protsenti uute ettevõtete asutajatest migrandid.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome majandus kasvab tänavu oodatust kiiremini, leiab Soome hüpoteegiühing (Hypo). Tänavu liigub majandus 3-protsendilise kasvu kursil, kui möödunud aastal kasvas majandus 1,4 protsenti.
Majanduskasvu soodustavad sisemaine nõudlus ja investeeringud. Eksport on samuti kasvanud tänu välismaisele nõudlusele, vahendab Yle.
Praegu on Soomes kõik majandusharud plussis. Kasvule aitab kaasa ehituse elavnemine.
Laiemas plaanis on kasvu taga maailmamajanduse toibumine majanduskriisist. Samuti toetab kasvu linnastumine, mis suurendab ehitustegevust ja teenuste pakkumist.
Majanduskasv peaks langetama Soome töötust praeguse 9 protsendi pealt tuleval aastal 8 protsendini. Majanduskasvu pärsib struktuurne tööpuudus.
Soome ekspordis on vähe kõrgtehnoloogilisi tooteid. Eksport põhineb suures osas tooraine ja pooltoodete väljaveol. Venemaa osa ekspordis on langenud üle 10 protsendi pealt alla 5 protsendini, seda on aidanud korvata USA ekspordi kasv. USA-sse eksporditakse põhiliselt teenuseid.
Pikemas perspektiivis pärsib Soome majanduskasvu tööealise elanikkonna vähenemine. Järgmiseks aastaks prognoosib Hypo 2-protsendilist kasvu.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
