NordenBladet — Helsingi metroo uus etapp Länsimetro pidi viimaste andmete järgi tegevust alustama septembris, aga see võib edasi lükkuda, kuna tuleohutuses leiti vigu.
Metroo katsetustes on leitud vigu, mistõttu ei lubata metrood veel kasutusele võtta. Tegemist on vigadega olulistes süsteemides, vahendab MTV.
Praegu on tuvastatud vead ohutuses, nüüd tuleb üles leida vea põhjused ning need kõrvaldada. Kõik see võtab aega. Siis tuleb süsteemid uuesti üle kontrollida.
Länsimetro juhtkond siiski loodab, et kõik vead suudetakse tuvastada ja korrigeerida õigeaegselt ning metroo saab septembris tegevust alustada.
Päästeametnikud samas loodavad, et metroo turvalisust kiirustamisele ohvriks ei tooda. Nemad soovitavad võtta uuesti aeg maha ja rahulikult vead ja probleemid välja selgitada ning ära parandada. Helsingi metrood on välja reklaamitud kui maailma kõige turvalisemat metrood ja sellega peaks arvestama. Kiirustamine lõppfaasis oleks kõige hullem asi, mida teha annab.
Täpsem aeg, millal metroo kasutusele võetakse, selgub augustis.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Vantaal on hakatud tegema uskumatuid parkimistrahve selle eest, et autod on pargitud „liiga tee serva”. Teepeenar on Vantaa reeglite järgi tee piiridest väljas, mistõttu tuleks auto parkida tee peale teistele ette.
Varem on olnud juttu sellest, et Vantaa lennujaamas ei tohtinud parkida invamärgiga autoga, kuna parkimiskontrolöride arvates oli tegemist eramaaga. Maaomandi muutuse kohta polnud aga kusagil mingit teadet. Nõnda tühistas kõrgem kohus välja kirjutatud parkimistrahvi, vahendab Tekniikan Maailma.
Seejärel tehti Vantaal Vaaralankulma tänaval seisnud matkabussile kolm korda järjest trahvi selle eest, et sõiduk oli talvekuudeks registrist maha võetud. Muidu oli buss pargitud igati reeglitepäraselt. Helsingi halduskohus otsustas, et parkimistrahv oli seadusevastane.
Nüüd on Vantaal leitud uus viis inimeste kiusamiseks. Nimelt on hakatud omapärasel moel tõlgendama maastikul liiklemise seadust, mille eesmärk on looduse ja keskkonna kaitsmine.
Vantaa parkimisametnike arvates on asfaldi ja muru vahele jääv kruusane pinnas just see „maastik”, mitte aga teepeenar. Selle alusel kirjutasid parkimiskontrolörid Vaaralankulma tänaval välja parkimistrahvid kõikidele autodele, mille rattad olid väljaspool asfalti.
Autoomanikud viitasid pärast seda tervele mõistusele ning liiklusseadusele, mille 26. paragrahv nõuab auto parkimist võimalikult kaugele tee telgjoonest. Uue trahvi sai ka eespool mainitud matkabuss, mille eelmisi trahve põhjendati asjaluga, et buss oli pargitud teele. Nüüd ühtäkki polnudki buss enam tee peal! See, mis varem oli tee, oli järsku muutunud maastikuks.
Autod tuleks siis Vantaa parkimisametnike arvates parkida täielikult tee asfalteeritud osa peale. Selline tõlgendus pole mõistlik ja raskendab suuremate autode liiklemist.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Helsingi kohus mõistis süüdi abielupaari, kes tarvitas oma tütarde kallal vägivalda neid nuheldes aastatel 2011-2015. Lapsed olid kuriteo toimepanemise hetkel 1-6-aastased.
Lapsi oli muu hulgas löödud käega vastu tagumikku, kärbsepiitsa ja telefoni laadimise juhtmega. Neid oli löödud vastu põske ja tiritud juustest. Teod pandi toime korduvalt. Lisaks oli mees tümitanud oma naist ja lükanud naise pikali, vahendab MTV.
Abielupaar tunnistas end täielikult süüdi. Nende väitel oli tegemist nuhtlusega. Mehe väitel tegeleti nuhtlusega, kuna nad olid koguduses Piiblist õpitut liiga otseselt tõlgendanud.
Nuhtlusega tegelemine oli vanemate südametunnistust kogu aeg piinanud. Naine ütles, et eestvõtja oli mees.
Vanemad andsid võimudele oma tegudest ise teada ja hõlbustasid asja uurimist. Ühtlasi rääkisid vanemad lastele, et see pole õige ning lõpetasid laste nuhtlemise. Kohus arvestas seda kui süütegu kergendavat asjaolu.
Kohus mõistis mehele nelja vägivallaepisoodi eest 60-päevase tingimisi vanglakaristuse ja naisele kolme episoodi eest trahvi 50 päevamäära ulatuses. Lisaks peab mees tasuma lastele kokku 3000 eurot hüvitist tekitatud valu ja kannatuste eest. Naine peab tasuma 1200 eurot. Otsus pole veel jõustunud.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Rahvaarvu vähenemine toob kaasa majanduskasvu kadumise ning see lõppeb katastroofiga, hoiatab Soome teadlane. Jyväskylä ülikooli professor Juha-Antti Lamberg võrdleb seda Rooma langemisega, vahendabHelsingin Sanomat.
Rooma langemist uuriv majandusajaloo ja strateegia professor Lamberg soovitab kõigil mõelda selle peale, kui majandus enam ei kasva. Ajalooliste näidete varal võib öelda, et majanduskasvu lõpp on vägivaldne. See tähendab suurt kukkumist nii teaduses kui kunstis.
Ajaloos on palju murtud pead, mis oli Rooma langemise põhjus. Küll on pakutud, et see oli haigused, küll maksud, küll barbarid, küll halvad juhid, küll homod, küll põlluharijad. Kirjanduses on toodud Rooma langusele ligi 700 seletust.
Langusele eelnes ligi 200 aastat majanduslikku allakäiku ning see on võrreldav ükskõik millise teise ühiskonnaga ajaloos. Roomas algas majanduse allakäik rahvaarvu vähenemisega. Impeerium kaotas alasid ja läbi selle rahvast. Samal ajal vähenes sündivus ja suremus kasvas seoses sõdade ja haigustega. Rahvaarvu kukkumisega vähenes kaubandus ning laekus vähem makse. Keskvõimu nõrgenemine paistis igalt poolt välja.
Soome teadlase väitel ei saa siin tuua paralleele Euroopa või Nõukogude liidu langemisega, kuna need liidud on olnud väga lühiajalised võrreldes Rooma impeeriumiga. 70 aastat on vaid veidi enam kui Roomas oli ühe keisri valitsemisaeg.
Lambergi ja tema uurimisrühma teooria räägib sellest, et rahvaarvu vähenemisega hakkab vähenema majanduslik aktiivsus, mis toob kaasa maksutulude vähenemise, millele järgneb institutsioonide langus.
Rooma langus kulges märkamatult pikkamööda, kuni tuli järsk kukkumine, kus kõrgelt arenenud ühiskond langes 50-100 aastaga tagasi raua-aega.
Maailmas on laiemas plaanis toimumas samalaadsed protsessid. Maailma elanike arvu kasv peatub prognooside kohaselt 50 aasta pärast ja siis tuleb langus. Millest tekib kasv, kui elanike arv väheneb? Kui pole kasvu, mis saab edasi?
Kaasaja katsejänes on Jaapan, kus elanike arv on langenud viimased kümmekond aastat ja lähematel aastakümnetel väheneb rahvaarv mitmekümne miljoni võrra. Seni on maailmas kõik teooriad ja mudelid lähtunud kasvu loogikast. Ühiskonnateaduse jaoks on suur väljakutse, kuidas hallata ja juhtida ühiskonda, mis ei kasva. Ajaloos on seni kõik rahvaarvu langused lõppenud katastroofiga. Majanduskasvu lõpp on olnud vägivaldne, see on toonud kaasa kukkumise nii kunstis kui teaduses. Kukkumine puudutab kõiki sektoreid, mitte ainult majandust.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Soomes saab lapsevanem teha pangakaardi juba vastsündinule. Pangad loodavad vanemate endi vastutusele.
Soome lapsed ei pea enam ainult sularahaga läbi ajama. Nii on Nordea Pangas võimalik teha Visa Elecron kaart kasvõi vastsündinule, S-pangas S-säästukaart Visa 7-aastasele ja OP Visa Electron 10-aastasele lapsele, vahendab Helsingin Sanomat.
Nordeast öeldi, et pered teavad ise täpsemalt, millal lapsele kaart teha ja vastutavad ise kaardi kasutamise eest. Pankade info kohaselt on kaart lastele mugavam lahendus näiteks ühistranspordis, huviringis käies või toidupoes. Ootamatute kulude jaoks on kaart parem lahendus, kuna see võimaldab vanematel raha kohe üle kanda.
OP tootejuht Harri Sivén ütles, et tänapäeval on 10-aastane laps kaardi jaoks piisavalt küps. Lapsel võib olla nii kaart kui kogumiskonto, mistõttu ei pea kogu raha kohe kaardile panema. OP pakub lastele tavalist Visa Electroni kaarti ja ei näe vajadust eraldi lastele suunatud kaartide jaoks nagu seda teevad Nordea ja S-pank
S-pangal on oma lastekaart olnud alates 2007. aastast ja seda pakutakse alates 7. eluaastast. 7-aastased lapsed on panga hinnangul juba piisavalt vanad, et iseseisvalt kaardiga toime tulla.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
