Pühapäev, detsember 21, 2025

SOOME UUDISED

Helsingi ööklubile kõlbavad vaid Soome dokumendid

NordenBladet — Helsingi ööklubi Lady Moon saatis ukselt tagasi soome-mehhiko paari, kuna mehel polnud ette näidata Soomes välja antud juhiluba. Ametnike väitel aga võib oma vanuse tõestamiseks esitada ka välismaise juhiloa.

Välismaalaste ukselt tagasisaatmine on Helsingis olnud üsna levinud. Seda on põhjendatud nii välismaise juhiloa, õigusega valida kliente kui muudel sellistel otsitud põhjustel nagu vale riietus või liigne purjus olek, vahendab Helsingin Sanomat.

Helsingi kesklinna restoranide Facebooki külgedel on hulgaliselt sissekandeid selle kohta, kuidas välismaist juhiluba näidanud inimestesse on alandavalt suhtutud. Osa inglisekeelseid kommentaare räägivad koguni sellest, et musta- ja velgenahalistele kehtivad eri reeglid. Näiteks sellised (tõlgituna): „See on kena koht ainult valgetele.”, „Tänan, et rikkusite unistuste sünnipäeva Euroopas.”, „Vastuvõetamatu suhtumine välismaalastesse, enam sellesse baari ei lähe.”

Üks sellistest, keda alandavalt koheldi olid Katariina ja Sergio. Nad soovisid juuli keskel minna Kaivokatul asuvasse ööklubisse Lady Moon. Ukse pealt aga saatis uksehoidja nad tagasi, kuna mehel oli ette näidata välismaine juhiluba. Küsimusele, miks neid sisse ei lasta, vastas uksehoidja: „Sest see on Soome.”

Lady Mooni esindaja Jarno Salli ütles asja peale kommentaariks, et klubis on vanusepiir 24 eluaastat. Samas ta tunnistas, et uksel tunnistatakse vaid Soome juhilube, Soome isikutunnistusi ja kõvakaanelisi passe.

Soome võrdõigusvolinik Rainer Hiltunen ütles, et selline käitumine on alandav. Tema väitel peaks isiku tuvastamiseks ja vanuse kontrollimiseks sobima nii välismaised passid kui juhiload. Pagulastele antakse Soomes välja biomeetrilised isikutunnistused, mis mõnedes klubides sobivad, teistes mitte.

Mehhiklane Sergio ütles, et on pole mitte kusagil maailmas sellist asja kohanud kui Soomes. Nii Katariina kui Sergio on mõlemad üle 30-aastased. Kumbki neist polnud purjus. Samuti olid nad korralikult riides.

Kohapeal olnud politseinikud olid Katariinale öelnud, et ukshoidjal oli ilmselt halb päev ja et klubid valivadki omale kliente. Katariina väitel olid politsei kommentaarid eriti kummalised viimaste uudiste taustal, kus politseinikke on kahtlustatud rassistlikes kommentaarides.

Helsingi politseijuht Teemu Lappalainen soovitas alandava suhtumise korral teha kuriteoteade. Sama soovitas ka võrdõigusvolinik Rainer Hiltunen. Tema väitel ei ole õigust ukselt kliente tagasi saata põhjendusega, et restoran võib kliente valida. Seda saab teha ainult siis, kui inimene halvasti käitub või on purjus.

Lady Mooni puhul polnud see esimene juhtum. Juba 2013. aastal tegi Yle Pealtnägija eksperimendi, mille käigus ei saanud somaallased ööklubisse sisse põhjendusega, et neil pole Soome dokumenti. Hiljem tehti uksehoidjale alandava käitumise eest trahvi.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomet on tabanud C-hepatiidi epideemia, inimesi testitakse otse tänaval

NordenBladet — Soome süstivate narkomaanide seas on laialt levinud C-hepatiit, mistõttu on hakatud inimestele tegema nii hepatiidi kui hiv-teste tänava peal.

Tegemist on projektiga Street, mis käib juba kolmandat aastat. Projekti erilisus seisneb selles, et sel pole püsivat asukohta, vaid inimesed käivad ringi ja teevad teste otse tänaval, vahendab Helsingin Sanomat.

Helsingis liiguvad narkomaanid põhiliselt kesklinna raudteejaama juures, Kurvis, Itäkeskuses ja Kontulas. Projekti töötajad liiguvad ringi tööpäevadel kella 8-18 ajal ja mõnikord ka nädalavahetustel. Järgmisel nädalavahetusel ollakse Weekend-festivali läheduses.

Hepatiit või hiv tehakse kindlaks näpuotsast võetud kiirtesti abil. Kui see osutub positiivseks, siis võetakse vereproov, mis saadetakse laborisse. Positiivse näidu puhul uuritakse seda, kas inimene on tervenenud või jäänud viirusekandjaks. Kiirtesti puhul andmeid ei küsita, aga laboriproovi puhul küsitakse inimese isikuandmeid. Inimese jaoks on testi tulemus tähtis, sest siis saadakse teada, kas on vaja alustada raviga. C-hepatiit on ravitav ning hivi ravi osas on Soome samuti maailmas esirinnas.

Valdavas osa on C-hepatiiti nakatunud 20-30-aastased mehed, kes süstivad narkootikume veeni. Nakatunute kiire avastamine on tähtis, sest Soomet on tabanud hepatiidi-epideemia ja testimine aitab ära hoida uusi nakatumisi.

Möödunud aastal testiti tänaval ligi 400 inimest, kellele tehti mõlemad testid. Tänavu on testitatavate arvu kavas suurendada. Testimise käigus on leitud igal aastal 20-30 C-hepatiiti nakatunut, uusi hiv-positiivseid pole avastatud.

Helsingis ja teistes suuremates linnades hoitakse nakatumisi ära narkomaanidele puhaste süstalde jagamisega. Järgmistel aastatel muutub projekt Street aastaringseks ja see laieneb teistesse linnadesse.

Soomes on avastatud kokku 30 000 C-hepatiiti nakatumist ja viirusekandjaid arvatakase olevat 20 000 ringis. Igal aastal tuleb juurde 1150 uut nakatumist.

Hiv-positiivseid on Soomes tänavuse aasta seisuga veidi üle 3800. Igal aastal on nakatunuid 200 inimese ringis. Aidsi haigestunuid oli tänavu 685.


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Siseminister Paula Risikko: Soome on tänavu oodata 5000-8000 pagulast

NordenBladet — Kuigi Itaaliasse on tänavu saabunud Aafrikast üle Vahemere rekordarv uusi pagulasi, ei tohiks Soomes siseministeeriumi hinnangul korduda 2015. aasta kriis, mil saabus ligi 30 000 uut pagulast.

Siseminister Paula Risikko sõnul on tänavu Soome oodata 5000-8000 varjupaigataotlejat, vahendab Yle.

Itaaliasse on alates aasta algusest tänavu saabunud rekordilised 85 000 pagulast ja arvatakse, et see on alles algus. Helsingi linnavolikogu liige, roheliste esindaja Osmo Soininvaara on oma blogis juba hoiatanud uue pagulaste tulva eest.

Soininvaara toob ühe lihtsa näite: aastal 1950 oli nigeerlasi 38 miljonit. Nüüd on neid 180 miljonit, 2030. aastaks juba 280 miljonit ja aastaks 2100 ÜRO prognoosi kohaselt 900 miljonit. On täiesti kindel, et need 900 miljonit ei mahu Nigeeria praegustesse piiridesse ära. 2100. aastani on veel pikk aeg, aga tuleb arvestada, et terve Aafrika rahvaarv kahekordistub järgmise paarikümne aastaga. Kui nii jätkub, siis ei arvutata Aafrikast Euroopasse tulevate põgenike arvu mitte kümnetes ega sadades tuhandetes, isegi mitte miljonites, vaid kümnetes miljonites.

Soininvaara toob paralleeli paarisaja aasta taguse Euroopaga, kust rändasid Ameerikasse ja Austraaliasse kümned miljonid inimesed, keda Eestis kutsutakse praegu mugavuspõgenikeks. See oli aeg, mil majandusteadlased olid arvamusel, et vaesust pole võimalik Euroopast välja juurida. Ometi ei pidanud see paika ning tööstuse areng muutis Euroopa kõige jõukamaks piirkonnaks terves maailmas. Koos majanduse arenguga sündivus langes ning vaesus kadus. Pagulasprobleemi lahenduseks pakubki Soininvaara Aafrika majanduse arendamist.

Seni aga seisab Euroopa silmitsi üha süveneva pagulasprobleemiga. Läinud nädalal Tallinnas toimunud Euroopa Liidu siseministrite kohtumisel oli Itaalia peaminister oma riigi olukorra pärast väga mures.

Siseminister Risikko sõnul pole Soome veel midagi lubanud, kuidas Itaaliat kavatsetakse uue kriisi puhul aidata. Praegu on ELi siseministrid jõudnud omale alles üldpildi selgeks teha. Järgmistel kohtumistel hakatakse mõtlema, kuidas Itaaliat aidata. Kõne alla võivad tulla uued Euroopa-sisesed jaotuskavad.

Soome on eelnevatel aastatel olnud pagulaste jaotamise osas väga eesrindlik. Nüüd aitab Soome samuti Itaaliat. Soome piirivalvelaev Merikarhu osaleb Vahemerel Euroopa Liidu piirivalve Frontex operatsioonidel. Soome annab Lõuna-Euroopale abi ka asjatundjate ja arenguabi näol.

Enne arutelu, kui palju võiks Soome uusi pagulasi vastu võtta tuleb Risikko sõnul lahendada ülejäänud Euroopa Liidu riikide küsimus. Euroopa Liidus on riike nagu Poola ja Ungari, kes on keeldunud pagulaste jaotuskavas osalemisest. Siseministrite kohtumistel on neile riikidele alati survet avaldatud.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soomest alguse saanud töötajate järel nuhkimise keeld laieneb üle Euroopa Liidu

NordenBladet — Soomes on töötajad olnud väga korralikult kaitstud tööandja-poolse nuhkimise eest. Näiteks ei või Soomes tööandjad töötajaid guugeldada ega nuhkida töötajate järel Facebooki ja Twitteri kontodel. Nüüd tahetakse seda Soome algatust laiendada üle terve Euroopa Liidu.

Soome seadustesse on sisse kirjutatud, et tööandja tohib töötaja kohta andmeid koguda ainult töötaja enda käest. Töötaja kohta ei saa näiteks andmeid guugeldada. Kui tööandja tahab andmeid mujalt otsida, peab selleks küsima töötaja käest luba, vahendab Helsingin Sanomat.

Seni oli Soome terves Euroopa Liidus ainus, kus selline töötajate järel nuhkimise keeld kehtis. Nüüd tahetakse seda laiendada üle terve Euroopa Liidu.

Soome andmekaitsevolinik Reijo Aanio ütles, et Soome on ainuke maa terves maailmas, kus töötajate õigused on sedavõrd hästi seadusega tööandja-poolse nuhkimise eest kaitstud. Lisaks isikuandmetele on Soomes seaduses täpselt sätestatud, mida ja kui palju võib töökohal jälgida valvekaamerate abil. Valvekaamerate abil ei tohi Soomes näiteks jälgida eraldi üksikuid töötajaid. Samuti on keelatud töötajate elektronkirjade lugemine. Seaduse rikkumisele järgnevad trahvid või kriminaalkaristus.

Nüüd tahetakse Soome eeskujul keelata sotsiaalmeedia kaudu töötajate järel nuhkimine terves Euroopa Liidus. See on oluline muutus, sest seni on paljud tööandjad hankinud töötajate kohta infot just sotsiaalmeediast. Töövahendusfirma CareerBuilder uuringu järgi hangib tervelt 6 tööandjat 10st värbamise puhul infot sotsiaalmeediast.

Soomes aga seda ei tehta. Näiteks Soome ühe suurima ettevõtte, metsandusfirma UPM jurist Johanna Ellonen ütles, et on enesest mõistetav, et töötajate kohta ei koguta andmeid guugeldades. Ta lisas, et kasutada ja küsida tohib ainult vajalikku infot – see on personalitöö alus.

Ellonen ütles, et tööandjatel võib sotsiaalmeedias, näiteks portaalis LinkedIn või muudes veebides olla tuttavaid, aga kui tuleb uus tööletuleku taotlus, siis ei hakata esimese asjana inimese kohta infot guugeldama. Värbamise puhul hangitakse infot kõigepealt inimese enda käest ja ainult töötaja nõusoleku puhul hangitakse seda kusagilt mujalt.

Tööandjate võimaluste piiramine töötajate järel nuhkimiseks on üks osa Euroopa Liidu kavandatavatest andmekaitse-alastest piirangutest. Euroopa Liidu uus andmekaitse-alane määrustik jõustub tuleval aastal.

Andmekaitsevolinik Reijo Aarnio ütles, et loomulikult on raske tööandja-poolset nuhkimist kontrollida ja otseselt pole info kogumine keelatud, aga töötaja valiku puhul ei saa võtta aluseks sotsiaalmeediast kogutud infot. Näiteks ei saa sotsiaalmeediast saadud infot kasutada töövestlustel.

Soomes kaitsevad töötajaid nuhkimise eest töökaitseametnikud.

Euroopa Liidus tahetakse ära keelata ka töötajate jälgimine erinevate tehnoloogiliste lahenduste abil. Keelatud on näiteks töötaja arvutite eemalt jälgimine või töötaja asukoha jälgimine mobiiltelefoni või mõne muu seadme kaudu.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Hüljatud majad Soomes

NordenBladet — Soomes on mitmeid hüljatud maju, mis on seisnud aastakümneid ilma kasutuseta, ent kus on mulje, nagu inimesed oleks alles eile lahkunud. Siseruumid on vanu asju täis, peaaegu uued autod lihtsalt maha jäetud ja praeguseks sammaldunud.

Soome noored on võtnud ette ja sellised elamised Youtube keskkonda videole talletanud.

Üks selline elamine kujutab endast vana külapoodi ning selle juurde kuuluvaid hooneid, kaasa arvatud eluhooneid. Nii pood kui hooned oleks nagu päevapealt maha jäetud. Hoovis on Saab ja Volvo, mis on praktiliselt uuena maha jäetud.

Eesti vaataja jaoks on üllatav see, et vaatamata sellele, et asjad on mitukümmend aastat olnud kasutuseta, on kõik terveks jäänud ja rüüstamata. Kõik aknad on hoonetel terved, autod terved, isegi süütevõtmed on alles. Täiesti uskumatu!

Ühest teisest hüljatud majast leidsid soome noored suisa kaks snaiperrelva!


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT