NordenBladet — Jyväskylä ümbruses sõidetud autoralli MM-etapivõitis Soome ekipaaž Esapekka Lappi ja Janne Ferm. Toyota Gazoo Racingu sõitjatele oli see maailmaliiga WRC esimene võit. Noorte juhendaja on Soome rallilegend Tommi Mäkinen. Kahel eelmisel aastal oli Lappi võitnud Jyväskylä ralli WRC 2 klassis Škoda R5-ga.
Teisena lõpetas Suurbritannia ekipaaž Elfyn Evans ja Daniel Barritt Fordil (kaotus võitjale 36,0 sekundit) ja kolmandaks tulid soomlased Juho Hänninen ja Kaj Lindström Toyotal (kaotus võitjale 36,3 sekundit).
Eestlastest olid parimad Fordil sõitnud Ott Tänak ja Martin Järveoja, kes lõpetasid 7. kohal, kaotus võitjale 1:53,6.
MM-sarja senine liider, prantslane Sebastian Ogier katkestas Soome ralli, kuna ta sõitis reedel vastu puud ja kaardilugeja Julien Ingrassia sai põrutada. Sarja kokkuvõttes tõusis 160 punktiga jagama 1-2. kohta Belgia ekipaaž Thierry Neuville ja Nicolas Gilsoul (Hyundai) ning kolmandale kohale kerkisid 119 punktiga eestlased Ott Tänak ja Martin Järveoja. Neljandal kohal on sarja kokkuvõttes 114 punktiga soomlased Jari-Matti Latvala ja Miikka Anttila (Toyota).
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Helsingi leivajärjekorrad on veninud üle kilomeetri pikkuseks ning inimesed peavad seal toidu saamiseks seisma mitu tundi järjest.
Helsingi elanik, 70-aastane Ensio Kempe seisis täna, teisipäeval leivajärjekorras 2,5 tundi. Järjekord oli üle kilomeetri pikk, ulatudes Myllypuro metroojaama juurest kuni Kurkimäki linnaosani, vahendab Helsingin Sanomat.
Inimesed tulevad toidujärjekorda juba kella kuue ajal hommikul. Kella kaheksa ajal on järjekord juba pikk.
Kempe meenutab, et kui ta viimati käis leivasabas 2000ndate aastate alguses, oli järjekord palju lühem. Ta pole kunagi varem näinud nii pikka leivajärjekorda. Varem anti sabas seisjatele järjekorranumbrid.
Myllypuro leivajärjekorra pikkusest on juttu olnud varemgi. Möödunud aasta märtsikuus oli järjekorras seisnud mitusada inimest rohkem kui aasta varem, 2015. aasta algul.
Leivajärjekorrad on aasta-aastalt järjest pikenenud. 2015. aasta lõpus oli Myllypuro leivajärjekord ligi 700 meetrit pikk.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soomes elab küll maailma mõistes kaduvväike osa, ainult 5,5 miljonit inimest, aga Soomest tuleb ligi 10% terve maailma edukatest startup-ettevõtetest. Viimase viie aasta jooksul on igal aastal Soome alustavate tehnoloogiaettevõtetega tehtud vähemalt üks miljardi dollari tehing. Kuidas on selline asi võimalik?
Vastust sellele küsimusel otsis USA äriajakiri Forbes, mis jõudis järeldusele, et Soome eelis on maavarade vähesus ning varasem telekomisektori kõrge tase.
Soome on eriti aktiivselt ärganud just viimase 10 aasta jooksul, kus ilma teevad Nokiast välja kasvanud ettevõtted Rovio, Supercell, Seriously ja Framery.
Paljud pole võibolla tähele pannud, aga viimase viie aasta jooksul on Soomes tehtud startup-ettevõtetega igal aastal vähemalt üks miljardi dollari tehing. Riigi investeerimisfirma Finpro juht Markus Suomi ütles, et Soome ettevõtted ostetakse üles veel enne kui nad jõuavad börsile minna. See pole juhus. Ainuüksi Helsingis tegutseb ligi 500 aktiivset startup-ettevõtet ning Soome pealinnast on saanud maailma mängutööstuse meka. Ent selle kõrval arenevad kiiresti keskkonna-ala, finantsala, telekomi ja toidutehnoloogia ettevõtted. Kõiki tehnoloogiafirmasid ühendab Slush – iga-aastane tehnoloogiaettevõtete festival, kus ettevõtjad saavad tutvustada oma ideid võimalikele investoritele. Slush ei tekkinud tühjalt kohalt – selle eelkäijateks olid 2000ndate aastate algul jäähallides toimunud tehnoloogiahuviliste kokkusaamised.
Soome puhul on selge, et startup-ettevõtted on muutunud prioriteediks ning kogu ühiskond panustab noortele, kes ehitavad tulevikku. Noorte tehnoloogiahuvi arendatakse üle terve Soome, alates Oulust põhjas kuni Helsingini lõunas. Soomes on suudetud seda teha teistmoodi kui paljudes teistes riikides, ent edu näitab, et valitud on õige tee. Soome edul on kolm peamist tegurit:
1. Positiivne suhtumine alustavatesse ettevõtetesse, lähenemine stiilis „kõik on võimalik”
Alates noortele emadele jagatavatest beebikastidest kuni mitme kilomeetri paksusest kivist läbi raiumiseni on soomlased näidanud, et nad suudavad korda saata suuri asju, lähenedes asjadele põhjalikult, pikaajaliselt ning teistmoodi kui seda tehakse mujal. Üheks selliseks näiteks on Maria 01 – endisesse Helsingi haiglahoonesse sisustatud alustavate ettevõtete inkubaator. Või nagu Supercelli juht Ilkka Paananen kommenteeris Soome edu tehnoloogia vallas: „Soome pressib kõrgemale, mitte kõvemini.”
2. Riigi toetus alustavatele ettevõtetele
Valitsus panustab tehnoloogiaettevõtete arengusse laial rindel, alustades tehnoloogiainvesteeringutest (fond Tekes) kuni mentorprogrammide ja abistamiseni töötajate värbamisprotsessis. Valitsus pole pelgalt ergutaja rollis, vaid läheneb asjale süsteemselt ja on abiks seal, kus vaja. Soome valitsuse poolt vaadatuna on praegune areng alles algus – see on aastakümneid kestnud intensiivse töö tulemus. See puudutab näiteks abi ülikoolide tudengite loodud alustavatele ettevõtetele. Slushi juht Marianne Vikkula peab väga oluliseks ettevõtmist Startup Sauna, mille kaudu saavad noored nii tagasisidet kui ideid arenemiseks. Kogemustega Soome ettevõtjad löövad sellistes ettevõtmistes vabatahtlikult kaasa, kuna nad tunnetavad vastutust oma maa arengu eest. Soomel on pikaajaline asjade koos tegemise traditsioon, selle asemel, et omavahel võistelda.
3. Keskendunud algus
Vaatamata langevale sündivusele on soome lastel kolm olulist omadust, mida neis arendatakse: lihtsus, vastupidavus ja enesekindlus. Soome üks oluline tunnusjoon on lihtsus. Soomes pole kombeks üle tarbida. Kodud on tagasihoidlikud ja inimesed ei hooli niivõrd brändinimedest kui toodete kvaliteedist. Viimast omadust on märgata koolisüsteemis, mis on orienteeritud kõigi õpilaste võimete arendamisele ning igaühele õnneliku tuleviku võimaldamisele. Soome õppekavas on sees ühtviisi nii külma ilmaga väljas olemine kui programmeerimisoskused. Lisaks on Soomes tasuta arstiabi, 36-päevane puhkus ja tasuline 4-kuuline emapuhkus. Lõpuks annab tulemusi keskendumine inimeste õnnele ja ettevõtlikule vaimule.
Soome startup-ettevõtted alustasid mängudega, aga nüüd liigutakse uutesse sektoritesse. Näiteks Paptic on seotud taaskasutusega, Claned haridusega, Venuu tegeleb ürituste korraldamisega ning VAU tegutseb video vallas. Üks on selge – Soome pole loorberitele puhkama jäänud.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Soome sotsiaalkindlustusameti Kela toetustega seoses tuleb igal aastal välja pettuse juhtumeid, kus välja petetud summad võivad ulatuda üle 10 000 euro. Kõige räigema juhtumi puhul pettis välismaal elanud naine pooleteise aasta jooksul välja 64 000 eurot.
Pettuste puhul võib järgneda süüdimõistev kohtuotsus, trahvid ja isegi vanglakaristus. Igal aastal jääb vahele paar tuhat petist, vahendab Helsingin Sanomat.
Möödunud aastal jäi vahele 1950 pettustes kahtlustatavat. Aastatel 2014 ja 2015 oli pettustest kahtlustatavaid üle 2000. Keskmine pettuse suurus oli möödunud aastal 4200 eurot.
Need, keda politseis üle kuulatakse ja kohtu alla antakse, enam pettuse teele ei lähe, ütles Kela õigusteenuste juht Heikki Launiemi.
Kui Kela kahtlustab kedagi pettuses, siis saab klient järelpärimise ja võimaluse seletada, miks on jäetud teatamata sissetulekute või elukoha muutusest. Järelpärimistele jäetakse tavaliselt vastamata. Mõnikord on aga inimestel mõjuv põhjus, miks info on jäänud edastamata.
Nii näiteks võib klient arvata, et abikaasa sissetuleku muutusest antakse Kelale automaatselt teada. Liigselt makstud toetuse kohta tehakse sel juhul tagastamise nõue, aga kuritegu selles pole. Kuritegu eeldab tahtlikku tegevust kasusaamise ajendil. Järelpärimistega tehaksegi kindlaks, kas tegu oli tahtlik.
Kela saadab igal aastal välja sadu tuhandeid toetuste tagastamise nõudeid, milles ei nähta kuritegu. Välja petetud toetused nõutakse samuti tagasi.
Mõnikord avastab Kela pettuse liiga hilja. Kui summad on väiksed, aegub kuritegu kahe aastaga. Möödunud aastal loobuti nõnda 80 kuriteo juhtumist. Ligi 340 kahtlusaluse puhul ei leitud piisavat süüd, mistõttu nende kohta politseile avaldust ei tehtud. Politseile uurimiseks anti viiest pettuse juhtumist neli. Enamasti on tegemist pettuse juhtumitega, vahel tuleb ette võltsimisi. Võltsimiste puhul on näidatud rendilepingutel rendisummat suuremana kui see tegelikult on.
Pettuse puhul süüdimõistmisel ei tehta kannet karistusregistrisse, kui tegemist pole vanglakaristusega. Karistuse kohta jääb siiski politseisse märge, mis võib saada takistuseks näiteks õppima minnes või turvatöötajana tööle asumisel.
Suurem osa petturitest jääb vahele Kela enda kontrolli käigus. Kontrolli käigus võrreldakse maksuameti kogutud infot taotletud toetustega. Kela võib petiseid avastada ka maksukontrolli käigus ning saadetud vihjete alusel. Eraisikud teatavad Kelale samuti oma kahtlustest.
Maksuamet teeb kontrollreide töökohtadel ja võib anda Kelale infot musta tööjõu kohta. Nii jõutakse selliste inimeste jälile, kes on saanud toetusi, aga kes tegelikult on käinud tööl.
Igal aastal tuleb ette juhtumeid, kus pettus ulatub üle 10 000 euro. Raskemad juhtumid on lõppenud vangistusega. Näiteks üks naine elas välismaal, aga oli registreeritud Soome aadressile. Samal ajal taotles ta Soomes eluasemetoetust, töötutoetust, lapsetoetust ja elatisabi. Välismaal elavale inimesele polnud neid toetusi ette nähtud. Pooleteise aastaga õnnestus nii välja petta ligi 64 000 eurot. Kohus mõistis naisele nelja kuu pikkuse tingimisi vanglakaristuse.
Üks eesti naine sai kümne kuu pikkuse tingimisi vanglakaristuse selle eest, et küsis Soomest toetust, aga tegelikult elas kahe lapsega Eestis. Ta sai seitsme aasta jooksul eluasemetoetust, lapsetoestust, lapsehoiutoetust ja tööturutoetust kokku 62 000 eurot. Naine oli sisse kirjutatud Soome oma vanemate juurde. Ta mõisteti kohtus süüdi räiges pettuses.
Sellised suured pettused on Kela puhul üsna haruldased. Üle 5000 euro suuruste pettuste hulk on väga väike. Põhiliselt on pettused seotud eluasemetoetuse ja töötutoetustega. Tavaliselt saavad pered või üksikisikud mõlemat toetust korraga ja nad ei anna teada, kui saavad tööd. Teine levinud pettuse juhtum on selline, et inimese sissetulek suureneb, aga sellest Kelale teada ei anta. Teatamine vähendaks toetust või kaotaks selle üldse ära.
Kolmas suurem pettuste valdkond on seotud õppetoetustega. Õpilane võib näiteks katkestada õpingud, aga tööle ei lähe ning jätkab õppetoetuse võtmist. Teine levinud skeem on selline, kus õpilane saab toetust, aga õpinguid ei alusta.
Kelalt välja petetud summad on võrreldes toetuste kogusummaga kaduvväiksed. Möödunud aastal maksis Kela toetusi välja 14,3 miljardi euro eest, sellest välja petetud osa oli kõigest 8 miljonit.
Möödunud aastal tegi Kela seoses pettustega politseile 1659 avaldust, millest kohtusse jõudis 1301 juhtumit. Süüdimõistva otsuse sai 1255 juhtumit. Prokuratuur loobus süüdistuse esitamisest 107 juhtumi puhul.
Väga vähe Kela pettustega seotud kohtuotsuseid kaevatakse edasi – möödunud aastal vaid 33 juhtumit.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Tallink katsetab pühapäevast kuni teisipäevani kestva Helsingi-Riia kruiisiga. Kui asi tasub ära, on kavas Riia kruiisidega jätkata.
Läti on soomlaste hulgas viimasel ajal muutunud üha populaarsemaks seoses odava alkoholiga. Varem pole Soomest Lätti laevakruiise korraldatud, aga nüüd on kavas seda teha. Otsa teeb lahti Tallink, mis korraldab esimese kruiisi pühapäeval.
Kruiisilaev Europa väljub Tallinki veebis oleva info põhjal Helsingist pühapäeval kell 17. Riiga jõuab laev esmaspäeval kell 11.30. Laev on Riias kokku 8 tundi ja väljub uuesti esmaspäeva õhtul kell 19.30. Tagasi Helsingisse jõuab laev teisipäeval kell 14.30.
Kruiisi hind algab 119 eurost, mille sees on nii toitlustamine kui kajut.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
