NordenBladet — Paljud õpilased on Soomes sattunud kimbatusse, kuna Kela on vähendanud nende toetusi seoses ühika- või elukaaslaste tuludega. Uus õppetoetuste süsteem soosib üksi elavaid tudengeid, aga toetust võivad mõjutada muud kokkulepped.
Uus õppetoetuste süsteem hakkab kehtima alates 1. augustist. Koos sellega kaob õppetoetustele lisaks makstud eluasemetoetus ning tudengid hakkavad eluasemetoetust saama üldistel alustel. Muutus suurendab paljudel tudengitel toetusi, ent ühikas koos elavatel või koos elukaaslasega elavatel tudengitel jääb toetus väiksemaks, vahendab Helsingin Sanomat.
Seni oli tudengitele makstav eluasemetoetus 80 protsenti üürisummast ehk maksimaalselt 201,60 eurot. Suurtes linnades on see summa olnud liiga väike, mistõttu üüri maksmiseks on käidud tööl või võetud õppelaenu.
Alates augustist senine eluasemetoetus kaob ja selle asemele tuleb üldine eluasemetoetus. Näiteks Helsingis üksi elav tudeng saaks 700-eurose üüri tasumiseks ligi 400 eurot eluasemetoetust.
Varasem eluasemetoetus oli isikupõhine ja see ei sõltunud ühika- või elukaaslaste sissetulekutest. Kela maksab eluasemetoetust leibkonna kohta ja selle suurus sõltub igale leibkonna liikmele kätte jäävast rahast.
Kela prognoosis märtsikuus, et ligi 42 000 tudengit jääb uue süsteemiga üldse ilma eluasemetoetuseta. Lisaks väheneb ligi 20 000 tudengi toetus. Toetus väheneb neil, kes elavad koos ühikakaaslaste või elukaaslasega.
Valdav osa tudengitest hakkab aga toetust rohkem saama. Ligi 110 000 tudengi teostus kasvab keskmiselt 700 euro võrra aastas. Osal tudengitest võib toetus kasvada mitmesaja euro võrra ühes kuus. 23 000 tudengi puhul jääb toetus samaks.
Õpilased saavad oma toetuse välja arvutada Kela eluasemetoetuse kalkulaatori abil.
Mida ette võtta, et toetusest mitte ilma jääda? Kõige lihtsam on see, kui üürileandja sõlmib iga tudengiga eraldi üürilepingu. Kui kõigil on eraldi lepingud, siis peab Kela neid eraldi leibkondadeks, kuigi nad elavad ühes korteris. Paljud üürileandjad aga sellega ei nõustu. Suuremad üürileandjad näiteks mingeid erandeid ei tee.
Teine võimalus vältida toetuse vähenemist on see, kui üks tudengitest on põhiüürnik ja teised allüürnikud. Sel puhul on risk pühiüürnikul, kellele langeb korteri eest suurem vastutus ning peab maksma täis üürisumma isegi siis, kui mõni allüürnikest jätab maksmata. See süsteem toimib paremini siis, kui tudengid üksteist usaldavad või põhiüürnik suurema vastutusega toime tuleb.
Koos elavate elukaaslaste puhul aga allüürnike süsteem ei tööta ja neid vaatab Kela kui ühte leibkonda. Seetõttu peavad kokku kolivad paarid enne välja selgitama, kuidas see nende tulusid mõjutab. Asja teeb keerulisemaks asjaolu, et koos elavad mees ja naine on Kela jaoks automaatselt elukaaslased. Alati ei pruugi see nii olla ja sel puhul tuleks enne Kelalt järgi uurida ja vastav avaldus teha. Koos elavate samast soost inimeste puhul sellist avaldust ei nõuta.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT