Pühapäev, detsember 21, 2025

SOOME UUDISED

Politsei korraldas sõjaväeluurest kirjutanud ajakirjaniku kodus läbiotsimise

NordenBladet — Politsei korraldas eile, pühapäeva õhtul läbiotsimise sõjaväeluurest artikli kirjutanud Helsingin Sanomate ajakirjaniku kodus. Tegemist on pretsedenditu juhtumiga Soome ajaloos, ütles Helsingin Sanomate peatoimetaja Kaius Niemi.

Läbiotsimine toimus ajakirjanik Laura Halmineni kodus. Halminen elab Helsingis koos kahe kooliealise lapsega ja ta on üks sõjaväeluure kohta ilmunud artikli autoritest. Läbiotsimine algas kell 18.30 ja lõppes kell 22.30. Läbiotsimise käigus võeti kaasa Halmineni isiklik telefon, Helsingin Sanomate telefon, Halmineni arvuti, iPad ja ohtralt märkmeid. Läbiotsimise põhjuseks tõi politsei võimaliku riigisaladuse lekitamise. Halmineni sõnul polnud politseil läbiotsimise korraldamiseks kohtu luba. Kohal oli neli politseinikku, kes otsisid läbi raamaturiiulid ja vaatasid ka kaminalõõri sisse. Lastetuba politseinikud läbi ei otsinud. Kokku võeti Halminenilt ära 19 asja. Halminen ütles, et politsei käitus professionaalselt, kuigi neil ei paistnud olevat aimu allikakaitsest.

Sündmused arenesid kahes osas. Kõigepealt oli Halminen hävitanud päeval tema valduses olnud arvuti kõvaketta. Sellega seoses tõusis aga suitsu, mistõttu kutsus ajakirjanik kohale päästjad, samuti tulid kohale politseinikud, kes tegid kindlaks Halmineni isiku. Ära võetud arvutis olid ajakirjanikul veel valmimata artiklite materjalid. Halminen on andmekaitsele spetsialiseerunud ajakirjanik, kes on kirjutanud varem muu hulgas Põhjamaade vastupanurindest. Ta on olnud Bonnieri auhinna nominent. Halminen ütles, et tahtis arvuti hävitamisega kindlustada oma allika kaitset. Arvuti muutus täiesti kasutuskõlbmatuks. Teadaolevalt polnud arvutis sõjaväeluuret puudutava artikliga seotud materjale.

Halmineni advokaat Kai Kotiranta ütles, et igaüks võib oma asju hävitada, kui tahab.

Helsingin Sanomate peatoimetaja Kaius Niemi ütles, et sellises ulatuses läbiotsimine ajakirjaniku kodus on Soomes esmakordne ja täiesti pretsedenditu. Varem on Soome olnud tuntud kui ajakirjandusvabaduse juhtivaid riike. Niemi lisas, et teda panevad sellised asjad Soome olukorra pärast muretsema.

Kauppalehti peatoimetaja Arno Ahosniemi lisas, et ka läbiotsimise põhjus – riigisaladuse lekitamine on Soome puhul erakordne.

Rahvusringhäälingu Yle peatoimetaja Riikka Venäläinen pidas samuti juhtunut murettekitavaks ja ütles, et ei ole kuulnud, et Lääneriikides oleks kunagi midagi sellist varem olnud.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Üllatav areng Soomes: Eesti saaks sõja korral tuge ainult roheliste esindajalt Pekka Haavistolt

NordenBladet — Soome presidendikandidaatidest ainus, kes kaaluks sõjalise konflikti korral Eestile abi andmist, on roheliste esindaja Pekka Haavisto. Haavisto oli presidendikandidaatidest ainus, kes ütles neljapäeval toimunud teledebatil välja, et saadaks sõjalise konflikti korral presidendina Eestile abi. Kõik ülejäänud olid sõjalise abi andmise vastu, vahendab Helsingin Sanomat.

Kandidaadid ütlesid, et Soome peaks eelkõige kaistma oma piire. „Soome parim võimalus Balti riike abistada on püsida oma piirides,” ütles teiseks ametiajaks tagasi kandideeriv president Sauli Niinistö, „ükski NATO ja Venemaa vaheline konflikt ei piirdu ainult Balti riikidega, kuigi see võib sealt alata.”

Sotside kandidaat Tuula Haataine ütles, et see tähendaks kolmanda maailmasõja algust.

Põlissoomlaste kandidaat Laura Huhtasaari noogutas Niinistöle kaasa. „Soome ei anna oma maad teistele kasutada. Kaitseme oma maad, õhuruumi ja veepiiri,” ütles Huhtasaari.

Keskerakonna kandidaat Matti Vanhanen ütles samuti, et Soome peab eelkõige kaitsma oma piiri. „On tõenäoline, et Soome kaudu tahetakse rünnata Eestit, mistõttu me peame seda ära hoidma.”

Rahva poolt esitatud presidendikandidaat Paavo Väyrynen ütles, et Soome oleks sõja korral üks osapooltest ja Venemaa ründaks ka Soomet. „Püsime väljaspool,” ütles Väyrynen.

Rootslaste kandidaat Nils Torvald ütles, et Lissaboni leping nõuab sõjalise abi andmise osas Euroopa Liidu üksmeelt, mida aga ei sünni. Niinistö vaidles üksmeele nõudele vastu.

Paavo Väyrynen lisas, et Lissaboni lepe ei näe ette sõjalise abi andmist ning sellist kohtustust ei saa ELi riikidele panna.

Presidendikandidaadid vastasid debatil küsimusele, mida nad teeksid, kui Eesti paluks Soomelt sõjalist abi konfliktis Venemaa vastu. President on Soomes nii riigipea kui sõjaväe ülemjuhataja.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Ajalooline hääletus Soome parlamendis: kuni 5,5% alkoholisisaldusega joogid tulevad poodidesse

NordenBladet — Soome parlament Eduskunta hääletas 15.detsembri ajaloolisel hääletusel napi häälteenamusega 98-94 selle poolt, et poodidesse tulevad müügile kuni 5,5-protsendilise alkoholisisaldusega joogid.

Seejuures hääletasid seadusemuudatuse vastu osad valitseva Keskerakonna liikmed, poolt olid aga mõned opositsiooniliste põlissoomlaste, roheliste ja rootsi partei liikmed. Suurima opositsioonierakonna, sotside esindajad hääletasid üksmeelselt peale ühe erandi muudatuse vastu, vahendab Iltalehti.

Praegu on lubatud poodides müüa kuni 4,7-protsendilise alkoholisisaldusega jooke.

Muudatus tähendab, et kangemad õlled ehk nn nelosolut tuleb müügile toidupoodidesse, samuti longerod, siidrid ja kokteilid.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Politsei paljastas Soomes tegutsenud suure amfetamiinitehase

NordenBladet — Politsei paljastas (08.dets) Põhja- ja Ida-Soomes tegutsenud suure amfetamiinitehase, kus vedelast amfetamiinist valmistati tablette tänavakaubanduse jaoks. Politsei info kohaselt on viimasel ajal levinud skeem, kus Hollandis ja Suurbritannias toodetud vedel amfetamiin veetakse sihtkohta ja seal valmistatakse kohapeal tablette.

Soome keskkriminaalpolitsei sai nüüd jälile ühele organisatsioonile, mis tegutses sellise skeemi järgi. Kahe operatsiooni tulemusel konfiskeeriti vedelat amfetamiini koguses, millest oleks saanud valmistada 35 kilo tablette. Selle hind oleks müües olnud ligi 1,5 miljonit eurot, mistõttu tegemist on Soome kohta erakordselt suure kogusega.

Esimene osa konfiskeeriti Oulu ligidal 2016. aasta oktoobris ja sellest oleks saanud valmistada ligi 7 kilo valmis amfetamiini. Käesoleva 2017. aasta juulikuus võeti Põhja-Karjalas kinni veel kolm inimest, kelle käsutuses oli vedeliku kogus, millest oleks saanud valmistada ligi 30 kilo amfetamiini.

Politsei kahtlustab, et amfetamiini valmistamine oli väldanud juba pikemat aega.

Eeluurimine kestis ligi polteist aastat ja see on seotud ka välisriikidega. Süüdistus antakse kohtusse lähipäevil. Kahtlusaluseid on kokku kümmekond, kelle vangistatud on olnud kuus isikut. Käesoleval hetkel on vangistuses neli isikut.

Kuriteoga on seotud ka rahapesu, millega seoses on politsei konfiskeerinud vara.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome lähirongides saavad kuni 7-aastased lapsed varsti tasuta sõita

NordenBladet — Praegu saavad tasuta sõita kuni 7-aastased lapsed vaid Helsingi lähirongides. Edaspidi saavad lapsed tasuta sõita ka riigi raudteefirma VR-i rongides. Seni said VR-i rongides tasuta sõita vaid kuni 4-aastased lapsed, vahendab Helsingin Sanomat.

Lisaks saavad lähirongides tasuta sõita kuni 7-aastaste laste saatjad, kes last kärus või vankris lükkavad.

Lapsepilet kehtib tulevikus 7-16-aastastele. Varem sõitsid lapsepiletiga 4-16-aastased.

Muutus jõustub 2018. aasta algusest.

VR-i lähirongid on D-, G-, R-, T- ja Z-rongid. Muud lähirongid on Helsingi ühistranspordiettevõtte HSL-i rongid, mida opereerib VR.

Helsingis on juba varem kehtinud reegel, et tasuta saavad bussides, lähirongides, trammides, metroos ja Suomenlinna praamidel sõita nii kuni 7-aastased lapsed kui nende saatjad, kes lükkavad last kärus, vankris või ratastoolis. Seejuures ei pea laps sõidu ajal ilmtingimata istuma kärus või vankris.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT