NordenBladet — Keskkriminaalpolitsei põhjendas Helsingis ajakirjaniku kodu läbiotsimist vajadusega kaitsta võimalikke tõendeid. Politsei uurib juhtumit kui võimalikku riigisaladuse leket ning ametisaladuse rikkumist, vahendab Helsingin Sanomat.

Keskkriminaalpolitsei algatas kriminaalasja seoses kaitseväe tehtud avaldusega, mis puudutas laupäeval ajalehes Helsingin Sanomat avaldatud artiklit Soome sõjaväeluure telgitaguste kohta. Politsei selgitab ka seda, kas ajaleht Helsingin Sanomat on avaldanud midagi sellist, mis läheb riigisaladuse alla ja võib kahjustada Soome kaitsevõimet ja turvalisust. Politsei info kohaselt ei saanud läbiotsimist edasi lükata, kuna samal päeval üritati maja keldris hävitada võimalikke tõendeid. Politsei sai asja kohta infot, kui päästekeskus sai väljakutse keldris puhkenud tulekahju kohta. Koos päästjatega saabus kohale ka politseipatrull. Politseinikud andsid info edasi ja see jõudis keskkriminaalpolitseini.

Põlenguga seoses otsustati põlenud arvuti konfiskeerida. Lisaks sellele otsustati nii kelder kui kodu läbi otsida. Tõendid on kogutud kottidesse ja politsei pole neid veel läbi vaadanud. Läbiotsimise juures oli ka politsei poolt määratud sõltumatu vaatleja. Läbiotsimine toimus Helsingin Sanomate ajakirjaniku Laura Halmineni kodus pärast seda, kui oli ilmunud tema kirjutis Soome salajasest sõjaväeluurest.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Soome väljaandele Helsingin Sanomat on lekitatud eriti tundlikku Soome kaitsejõudude infot ja lekitajaks on ilmselt siseringi inimene, mitte mõni eriti osav häkker. Soome eksperdid on enam-vähem kindlad, et lekitatud on paberile trükitud infot. Häkkerite poolt kaitsejõudude arvutitesse sissemurdmine tundub ebatõenäolisena, edastab Yle.

Eriti salajaste dokumentide käsitlemiseks on Soomes erinõuded.

1. Kitsas ring. Eriti salajastele dokumentidele pääseb ligi väga kitsas ring, ainult mõni inimene. Lugemisõigus antakse vaid neile, kel on seda töö jaoks vaja.  Inimeste ring valitakse vastavalt vajadusele ja sinna kuulub maksimaalselt kümme inimest. Mida suurem on inimeste ring, seda suurem on lekke tõenäosus.
2. Kõik lugejad pannakse kirja. Kõik, kes salastatud dokumente loevad, pannakse kirja. Lugejate nimekirju säilitatakse terve dokumendi eluaja jooksul.
3. Internetti ei kasutata. Salajased dokumendid pannakse kirja arvutis, mis pole ühenduses internetiga. Kui dokument on valmis, prinditakse see välja ja toimetatakse vajadusel paberkandjal edasi.
4. Turvatud ruumid. Salastatud dokumendid pannakse kirja, neid loetakse ja säilitatakse ainult suletud ruumides. Kaitsejõududel on selleks eraldi paksude seintega ruumid, mida ei ole võimalik pealt kuulata ega filmida. Ruumid on tempest-turvatud, mis tähendab, et sealt pole võimalik elektromagnetvälja abil andmeid varastada, näiteks väljas seisvast autost. Arvuti lähedale pääsevad vaid teatud inimesed. Kui dokumendi sisu on vaja kellelegi tutvustada, kutsutakse ta turvaruumi. Inimene loeb infot ja pärast seda võetakse info tal käest ära. Infot ei levitata teistesse ruumidesse. Eriti salajasi dokumente säilitatakse spetsiaalsetes seifides.
5. Turvatud transport. Kui eriti salajasi dokumente on vaja viia mujale, siis määratakse neile vastutavad isikud. See võib olla usaldusväärne kuller või ametnik ise. Tavalist posti ja elektronposti ei tohi kasutada.

Kõigist turvameetmetest hoolimata lekkisid andmed ajakirjandusse. Leket uurib nüüd politsei. Üks võimalus on inimlik eksitus. Näiteks on kellelgi jäänud mõni dokument lohakile või kadunud, maha kukkunud või varastatud. Tõenäoliselt tuleb see ühel hetkel välja.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT