NordenBladet — „Ei yö niin pitkä ettei päivä perässä,” (pärast igat ööd saabub päev) alustab oma uusaastatervitust Soome peaminister Juha Sipilä. Tema sõnul iseloomustab see hästi käesoleva aasta majandust, mille üle 3-protsendilist kasvu poleks aasta tagasi mitte keegi oodata osanud.

„Pärast aastaid kestnud vindumist on majandus pööranud kasule,” jätkab peaminister. „Majanduse kursimuutus peegeldub mitmel moel inimeste elus. Kõige tähtsam on, et töökohtade arv tõuseb. Statistikaameti värskete andmete järgi oli töötajate arv novembris ligi 83 000 võrra suurem kui aasta tagasi. Seda arvu võib lahti seletada nii, et iga päev sündis 230 uut töökohta. Tööl käivate tööealiste arv kasvas novembris 70,4 protsendini ehk viimase kümne aasta kõrgeimale tasemele.”

„Ka töötute tööotsijate arv langeb kiiresti. Töö- ja majandusministeeriumi andmetel oli neid novembrikuus 57 000 võrra vähem kui aasta tagasi. Seda numbrit võib lahti seletada nii, et iga päev sai tööle 160 töötut või lõppes nende töötus mingil muul põhjusel.”

„Eriti rõõmustav on see, et töökohtade arv tõuseb ja töötute arv väheneb kõikjal Soomes. Suured ja väiksed ettevõtted palkavad uusi inimesi. Nüüd tuleb hoolitseda selle eest, et ettevõtted omale vajaminevaid töötajaid leiaksid.

Muutus on toimunud tänu ühistele pingutustele. Tänu neile on majandusuudistes nüüd teates uutest investeeringutest ja töökohtadest, mitte ametiühingukõnelustest ja koondamistest nagu mitme aasta vältel juhtus.

Muutus on nähtav ka laiemalt. Inimeste usk tulevikku on parem kui mitmel varasemal aastal.

Töö on parim vahend tõrjutuse ja diskrimineerimise vähendamiseks. Seetõttu on töökohtade arvu kasv jätkuvalt üks valitsuse peamisi eesmärke.

Valitsus tahab kindlustada, et kõik ühiskonnagrupid saaksid kasvust osa. Oleme püüdnud jagada tulu võimalikult õiglaselt. Rõõmustav ongi see, et viimaste andmete järgi ei kasvanud kihistumine möödunud aasta jooksul üldse, kuigi avaliku debati järgi oleks võinud arvata teisiti.

Kasvu kiirenedes on eriti oluline jälgida, et tuluerinevused ei kasvaks. See eeldab suurt  vastutustunnet neilt, kes otsustavad kõige kõrgemate palkade ja preemiate üle. Head eeskuju on vaja ka majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks. See eeldab tulevikuski tagasihoidlikkust palkade määramisel.

Kuigi värsked majandusuudised on head, ei saa me loorberitele puhkama jääda. Me peame vaatama ühiskonna arengut pikemas perspektiivis. Nii mõnigi tulevikku arvestav muudatus võib täna tunduda ohuna.

Palju ameteid kaob seoses tehnoloogia arenguga. Osa inimesi ja valdkondi on ohustatud seoses edasise arenguga. Kliimamuutuse kõiki mõjusid on raske prognoosida. Meie ühine väljakutse on tunnistada tuleviku probleeme ja leida neile õiged vastused.

Me teame juba praegu, et lasteaiad ja koolid on jätkuvalt Soome eduloo märksõnad. Vaid ühe näitena on aeg käivitada laste huvidele mõeldes avalik arutelu õppeaja pikendamiseks kas alguse- või lõpuosas või mõlemal pool.

Lisaks majanduse kursi muutusele on lõppeva aasta märksõna olnud Soome100 juubeliaasta tunnussõna Üheskoos. Soome riiklikust iseseisvumisest möödus 100 aastat. Tähistasime seda tähtaastat tõeliselt koos. Peaaegu 600 000 soomlast osales juubeliaasta sündmuste ettevalmistamisel. Ametlikku programmi esitati üle 5000 eri projekti. Soome kodanikuühiskond näitas oma jõudu.

Lõime kaks uut iseseisvuspäeva traditsiooni. Iseseisvuspäeva eelõhtust sai kaunis rahvapidu. See traditsioon täiendab senist tava tähistada iseseisvust 6. detsembril.

Peaministri vaatevinklist oli juubeliaasta ilusaim sündmus üleriigiline Soome laste iseseisvuspidu 5. detsembril Helsingi Säätytalos. Sellestki sündmusest võiks teha iga-aastase traditsiooni. Tulevik kuulub noortele sugupõlvedele, ja seetõttu väärivad nad oma pidu.

Nüüd järgnevad 100ndad aastapäevad Eestis, Lätis ja Leedus – igaühel omal moel. Tahan südamest õnnetleda naabreid. Meid ühendavad nii ajalugu kui ühine, suurte võimalustega tulevik.

Eriti eestlased võtsid meie juubeliaastat südamega. Kahe maa vahelistes suhetes on alatud eriti aktiivne periood. Tunneliprojekt Soome ja Eesti vahel räägib koostöö kõrgest tasemest.

Soome ühiskonna tugevus on olnud selle ühtsus. Ühtsus on väärtus, aga selle säilumine pole iseenesest mõistetav. Seda on hea meenutada, kui pärast Soome iseseisvumise 100ndat juubelit on ees 2018. aasta. Täitub sada aastat sellest ajast, kui Soome jagunes kahte leeri ja selle mälestused on jätkuvalt kibedad.

Loodan, et saame seda kodusõja aastapäeva võtta üheskoos ses mõttes, et vaaame üle need piirid, mis soomlasi 1918. aastal jagasid.

Oleme parlamendierakondade juhtidega kokku leppinud, et alustame kodusõja mälestusaastat ühise kokkusaamisega, kus rõhutatakse leppimise, demokraatia ja ühiskonna tähtsust.

Hispaania filosoofi ja poeedi George Santayana tuntud aforism ütleb, et „need, kes ei mäleta minevikku, on määratud seda kordama”. See sõnum sobib ka 1918. aasta mälestamiseks.

Üheskoos oleme hakkama saanud sada aastat ja ainult üheskoos saame hakkama järgmised sada aastat.”

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT